Obsah (12)

§ 37§ 56§ 40§ 35§ 38§ 63§ 58§ 87§ 64§ 66§ 67§ 5

3-08-251 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mail 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-251 Haldusasi O.B. kaebus

) §-de 6 ja 40 sätetele märgib kaebuse esitaja, et ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Menetlusosalisele peab olema selge, millise sisuga tema õigusi puudutav haldusakt võidakse välja anda ning millised on akti andmise peamised põhjused. Menetlusosalisel on

§ 37

alusel õigus tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga. Menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema poolt esitatud teave haldusakti andmisel arvesse. Vastav haldusmenetlus peab olema kooskõlas ka haldusõiguse põhimõtetega, mis tulenevad muuhulgas PS §-ga 14 tagatud õigusest heale haldusele, õiguse üldpõhimõtete ja põhiseaduslike printsiipidega (Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-80-06, 19. detsember 2006). Kaebuse esitajale ei ole antud teada, et tema suhtes üldse mingi menetlus toimub, talle pole antud võimalust selgitusi anda või vastuväiteid esitada, teda ei ole tutvustatud kogutud materjalidega. Kaebaja arvates on kõige äärmuslikumal viisil rikutud tema õigusi haldusmenetluses. Nii ARK Jõhvi büroo otsus kui ka vaideotsus on õiguslikult põhjendamata. Puuduvad viited õigusaktidele, mis on otsuse tegemise aluseks. Sisulised põhjendused otsuses puuduvad. Otsuse kohaselt on O.B. A-kategooria liiklusteooria eksam tunnistatud kehtetuks LS § 43 lg 1 alusel, s.o juhtimisõigus tunnistatakse kehtetuks, kui isik on juhtimisõiguse saanud pettuse teel või kui talle on juhiluba välja antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel. Juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamise tagajärjeks on LS § 43 lg 5 kohaselt see, et isik on kohustatud loovutama juhiloa kehtetuks tunnistamise otsuse tegijale või tema nimetatud teisele ametiisikule. Seega viidatud seadusesäte reguleerib juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamist, mis sama paragrahvi lg 5 järgi tähendab sisuliselt juhiloa äravõtmist. ARK Jõhvi büroo otsus käsitleb teooriaeksami tühistamist. Seega otsuses LS § 43 viitamine on ainetu. Seda tunnistab ARK ka vaideotsuses, kuid ei selgita ega põhjenda, milline norm siis kuulub kohaldamisele ja mille alusel otsus vastu on võetud. HKS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Lisaks peab kirjalik haldusakt olema põhjendatud nii õiguslikult kui faktiliselt (

§ 56lg 1 ja lg 2).

See tähendab, et haldusakt peab olema motiveeritud nii asjaoludest tulenevalt, mis peavad nõuetekohaselt olema tuvastatud, kui ta peab vastama ka kehtivale õigusele. Nii otsuses kui ka vaideotsuses puudub nii õiguspärane faktiline põhjendus, kui ka viide asjakohasele õiguslikule alusele. Enamgi veel – vaideotsuses puuduvad üleüldse igasugused viited õigusaktidele. 3 Kokkuvõtteks: ARK Jõhvi büroo otsusega on rikutud kaebaja õigust kohasele menetlusele ja ärakuulamisele. ARK Jõhvi büroo otsus ja vaideotsus on nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendamata ning nendes puuduvad viited otsuste andmise õiguslikele alustele. Neid aluseid ei ole kaebajal võimalik ka oletada või tuletada. Vastustajad Eesti Riiklik Autoregistrikeskus ja ARK Jõhvi büroo paluvad jätta kaebus rahuldamata. Kaebuses on väidetud, et ARK süüdistas Jõhvi büroo 08.11.2007.a otsuses kaebajat pettuse toimepanemises, mis omab kriminaalõiguslikku mõõdet ning vaideotsusega ei ole seda muudetud. Siinkohal tahab ARK kõigepealt juhtida tähelepanu vaideotsuse resolutsiooni sõnastusele: „Võttes arvesse vaide esitaja selgituse selle kohta, et ta ei osalenud 01.09.

1. a liiklusteooriaeksamil, mis kinnitab ARK seisukohta, et O.B. ei ole isiklikult sooritanud teooriaeksamit, loeb ARK O.B. nimel tehtud eksamitulemused tühistatuks”. Seega ei süüdistatud vaideotsuses isikut enam pettuse toimepanemises, vaid resolutsiooni tegemisel toetuti tema enda seletusele eksami mittesooritamise kohta. Viitega LS alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri
2. juuli
3. a määrusega nr 169 kehtestatud „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid” (edaspidi - Eeskiri) § 5 lg 3 ja § 6 lg 4 sätetele märgivad vastustajad, et antud sätetes tähendab pettus teatud nõuete rikkumist, mis on reguleeritud nii eeltoodud Eeskirja kui ka LS-ga. Seega puudub väidetud kriminaalõiguslik mõõde, mistõttu on vale ka kaebaja väide, et ARK on süüdistanud kaebajat kuriteos. Antud sätted olid ühtlasi ka teooriaeksami kehtetuks tunnistamise otsuse ja hilisema vaideotsuse resolutsioonide aluseks. Ei ole loogiline, et lubatud on eksami lugemine mittesooritatuks ainult juhul, kui rikkumine avastatakse eksami toimumise ajal. Kaebaja väidab, et tema ei ole end vaidlusalusele teooriaeksamile registreerinud ega tea ka kellegi teise tegutsemist tema nime all. ARK jääb endiselt vaideotsuses toodud arvamusele, et on vähetõenäoline, et keegi teine on registreerinud kaebaja teooriaeksamile ilma kaebaja teadmata. Nimelt tekivad seoses kaebaja 02.08.
4. a ARK Harju büroo Saue osakonnale esitatud avaldusega viia tema eksamimaterjalid üle ARK Jõhvi büroosse mitmed senini vastuseta küsimused: Miks esitas kaebaja kuu aega enne vaidlusaluse teooriaeksami toimumisaega (01.09.2007.a) taotluse eksamimaterjalide üleviimiseks Jõhvi büroosse elades ise Tallinnas? Miks kaebaja üldse oma dokumentide Jõhvi büroosse üleviimist taotles, kui ta ennast väidetavalt eksamile hilisemalt ei ole soovinud registreerida? Mis kasu lootis saada see seni tundmatu isik, kes 01.09.
5. a Jõhvi büroos toimunud teooriaeksamile registreeritute nimekirja kaebaja teadmata tema allkirja kirjutas? Kaebuse esitaja on pidanud enda õigusi riivavaks, et teooriaeksami tühistamise on ARK läbi viinud ilma igasuguse menetluseta ning rikkudes ärakuulamisõigust. ARK ei nõustu kaebuses toodud seisukohtadega.

§ 40

lg 3 p 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Antud erandit menetlusosalise ärakuulamise kohustuses on kirjeldatud ka Haldusmenetluse käsiraamatus (Autorid: Anno Aedmaa, Evelin Lopman, Nele Parrest jt. Tartu Ülikooli kirjastus 2004.a), mille kohaselt võib menetlusosalise ärakuulamiskohustust eirata, kui asutus on täielikult veendunud, et ärakuulamisel ei saa olla mingit mõtet. Antud konkreetsel juhul on eksamiklassis kasutatava salvestusseadme abil tuvastatud (mis oli ka ühtlasi ARK sissekontrolli käigus läbi viidud menetlus), et kaebuse esitaja ei ole sooritanud vastavat eksamit. Samuti on seda kinnitanud ka kaebaja ise nii oma vaides, kui ka kohtule esitatud kaebuses. Ärakuulamise eesmärgiks on õiglase otsuse tegemine, mis antud juhul oli saavutatav ka ilma kaebuse esitaja ärakuulamiseta. Ärakuulamine ei oleks saanud otsust kuidagi muuta ning poleks seega omanud tähtsust. 4 ARK ei nõustu ka kaebaja väitega, et ARK ei ole teavitanud kaebajat menetluse algatamisest, samuti ei ole võimaldanud kaebajal esitada vastuväiteid ja tõendeid, rikkudes sellega haldusmenetluse läbiviimise korda. Vastavalt

§ 35

lg 1 p-le 3 loetakse haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamist haldusmenetluse algatamiseks. Seega tuleb lugeda kaebaja teavitatuks menetluse algatamisest Jõhvi büroo otsuse kättesaamisest.

§ 38

lg 1 sisuks on haldusorgani õigus nõuda vajaduse tekkimisel menetlusosalistelt tõendeid, mistõttu ei ole haldusorgan selleks igal üksikjuhul kohustatud. Vale on ka kaebaja väide selle kohta, et ta ei tea mitte midagi selle kohta, mida ARK Jõhvi büroo on uurinud ja kuidas tuvastanud. Nimelt oli juba Jõhvi büroo otsuses kirjas: „Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse kontrolli tulemusena tuvastati eksamiklassis kasutatava salvestusseadme vahendusel, et O.B. ei sooritanud ise 01.09.2007.a liiklusteooria eksamit.” ARK leiab, et kaebuse esitaja taotlus tühistada mõlemad otsused on vastuolus kaebuses toodud seisukohtadega.

§ 63lg 1 kohaselt on tühine haldusakt kehtetu algusest peale.

Seetõttu tooks vastavate otsuste tühistamine kaasa olukorra, kus ARK peaks vaidlusaluse teooriaeksami lugema sooritatuks. See ei oleks aga õige, arvestades fakti, et kaebuse esitaja ei ole vastavate eksamit sooritanud. Täiendava infona teatab ARK, et Ida politseiprefektuur on alustanud 06.11.2007.a kriminaalmenetlust nr 07240100281 isikute (sh kaebaja eksami sooritus) suhtes, kes viisid läbi pettust ARK Jõhvi büroos. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaieldav, et O.B. ei sooritanud ARK Jõhvi büroos 01.09.
2. a A-kategooria juhtimisõiguse saamiseks vajalikku liiklusteooria eksamit. Ka ei ole vaieldav, et keegi isik sellele eksamile siiski end O.B. nime all registreeris ja eksami sooritas /tl 48, 50/. Kuidas niisugune asi sai juhtuda, jääb arusaamatuks, kuna Eeskirja § 4 lg 8 kohaselt eksamineerija tuvastab juhtimisõiguse taotleja isiku vahetult enne eksamit isikut tõendava dokumendi kontrollimisega. Nimetatud nõue jõustus 24.03.2007 ehk see kehtis juba vaidlusaluse eksami läbiviimise ajal. Kuivõrd kaebaja ise eksamit ei sooritanud, mis on lisaks objektiivselt tuvastatud eksamiklassis kasutatava salvestusseadme vahendusel (selles osas vaidlus puudub), ning oma väitel ta ka soovi sel ajal eksamit teha ei avaldanud, siis iseenesest ei saa tema õigusi rikkuda ka ARK Jõhvi büroo otsus O.B. A-kategooria liiklusteooria eksami kehtetuks tunnistamise kohta. Seda möönab ka kaebaja ise, et tema suhtes sellest otsusest tulenevalt õiguslik olukord ei muutunud. Kaebusest nähtuvalt peab O.B. vaidlustatud otsuseid oma õigusi rikkuvaks neis otsustes sisalduva motivatsiooni tõttu, st et kaebajat käsitatakse otsustes petturina, kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, mis on kaebaja väiteil vastuolus PS §-dega § 14 ja
3. Samuti on kaebajal pretensioone otsuste tegemisel läbi viidud menetluse ja otsuste põhjendamise nõuete osas, mistõttu kaebaja leiab, et ARK Jõhvi büroo otsusega on rikutud tema õigust kohasele menetlusele ja ärakuulamisele ning mõlemad otsused on nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendamata. Seega asub kohus kontrollima, kas kaevatud haldusaktid on õiguspärased või mitte ja kas nendega rikuti O.B. subjektiivseid õigusi. 2.

§ 58

kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Tulenevalt

§ 87

lg-st 2 HKMS-s sätestatud korras võib halduskohtusse esitada kaebuse: haldusakti või selle osa kehtetuks tunnistamiseks, mille kehtetuks tunnistamist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud; haldusakti andmiseks, mille väljaandmist on rahuldamata jäetud 5 vaidega taotletud, ning vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kohtupraktikas kohaldatakse seda sätet sel juhul, kui isik vaidlustab vaideotsuse eraldi esialgsest otsusest. Kuivõrd ARK vaideotsusega ei rahuldatud O.B. vaiet tervikuna, siis on isikul kaebeõigus ARK Jõhvi büroo otsuse peale. Kaebusest nähtuvalt rikub vaideotsus isiku õigusi sellega, et ka vaideotsus on nii faktiliselt kui ka õiguslikult põhjendamata, nendes puuduvad viited otsuse andmise õiguslikele alustele ning neid aluseid ei ole kaebajal väidetavalt võimalik ka oletada või tuletada. Seega tuleb möönda kaebeõigust ka vaideotsuse suhtes.

1. Eeskirja § 5 lg 3 kohaselt eksamineeritaval on eksami ajal keelatud kasutada abi- ja lisavahendeid, samuti kõrvaliste isikute abi ning suunavaid märkusi, mis võivad mõjutada teooria- või sõidueksami ülesannete iseseisvat sooritamist. Sama paragrahvi lg-st 4 tulenevalt ARK võib teooria- ja sõidueksami reaalajas jälgimiseks ja salvestamiseks kasutada tehnilisi vahendeid, eksamineeritavat teavitatakse sellest eksamile registreerimisel ning salvestusi kasutatakse eksamitulemuste hindamiseks ja vaiete lahendamiseks. Ka see säte jõustus 24.03.
2. Eeskirja § 6 lg 4 järgi, kui eksamineeritav rikub eksamikorda, katkestatakse eksam ja see loetakse mittesooritatuks. Eksami mittesooritamise põhjus märgitakse juhiloa elektroonilisele taotlusele. Kohus peab nentima, et Eeskiri ei sätesta sõnaselgelt alust lugeda eksam mittesooritatuks eksamikorra rikkumise tõttu pärast eksamitulemuste (teooriaeksami tulemuse) teatamist, mida Eeskirja § 6 lg 2 järgi teatatakse eksamineeritavale vahetult pärast eksami sooritamist. Tegemist on ilmselgelt õigusakti lüngaga, kuna Eeskirja § 5 lg 3 ja 4 ning § 6 lg 4 koosmõjus on ilmne määruse andja eesmärk: isik, kelle osas on tuvastatud eksamikorra rikkumine (sh kõrvaliste isikute abi kasutamine) ka salvestise hilisemal ülevaatamisel, tuleb lugeda eksami mittesooritanuks. LS samuti ei reguleeri küsimust konkreetsemalt, vaid annab üksnes majandus- ja kommunikatsiooniministrile volituse kehtestada vastavad nõuded (LS § 28 lg 2). ARK Jõhvi büroo otsuse õigusliku alusena märgitud LS § 43 lg 1 kohaselt juhtimisõigus tunnistatakse kehtetuks, kui isik on juhtimisõiguse saanud pettuse teel või kui talle on juhiluba välja antud võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel. Õige on kaebaja märkus, et juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamise tagajärjeks on LS § 43 lg 5 kohaselt see, et isik on kohustatud loovutama juhiloa kehtetuks tunnistamise otsuse tegijale või tema nimetatud teisele ametiisikule. Seega viidatud seadusesäte reguleerib juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamist, mis sama paragrahvi lg 5 järgi tähendab sisuliselt juhiloa äravõtmist. Ka vaideotsuses on asutud seisukohale, et ARK Jõhvi büroo otsuses viidatud LS § 43 lg 1 ei ole nimetatud asjas korrektne. Samas ei ole ka ARK oma vaideotsuses märkinud, milline siis on see õige õiguslik alus, nagu on täheldanud kaebuse esitaja. Seda oleks tal olnud ka raske teha, kuna konkreetne säte, nagu eelnevalt tuvastatud, puudub. Kohtu arvates ARK-l tuleks juhtida majandus- ja kommunikatsiooniministri tähelepanu ebapiisavale regulatsioonile taolisteks juhtumiteks. Seega tulnuks antud juhul nii ARK Jõhvi büroo otsuses kui ka ARK vaideotsuses põhjendada liiklusteooria eksami kehtetuks tunnistamist nii Eeskirja § 5 lg 3 kui ka § 6 lg 4 sätetega ja kohaldada analoogiat LS § 43 lg-ga
3. Õige on vastustajate märkus, et ei ole loogiline, et lubatud on eksami lugemine mittesooritatuks ainult juhul, kui rikkumine avastatakse eksami toimumise ajal. Samuti saanuks vastustajad juhinduda

sätetest: vastavalt

§ 64

lg-le 2 haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama.

§ 66

lg 1 kohaselt õigusvastase haldusakti võib, arvestades käesoleva seaduse §-s 67 sätestatut, isiku kahjuks kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt, kui seadus ei sätesta teisiti. Sealjuures tulenevalt

§ 67

lg 4 p-le 6 isik ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui haldusakt on antud isiku esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel või pettuse või ähvardusega 6 või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et otsus liiklusteooria eksami sooritamise kohta O.B. poolt ei saanud jääda kehtima olukorras, kus kaebaja isegi ei vaidlusta, et ta eksamil ei käinud. Seega on ARK Jõhvi büroo otsus ja ARK vaideotsus küll õiguslikult ebapiisavalt motiveeritud, kuid see ei mõjutanud otsuste lõppjäreldusi ega riku iseseisvalt ka O.B. õigusi, kuna eksamitulemuse kehtetuks tunnistamise sisuline põhjus (tema poolt eksamil mitteosalemine) oli ja on kaebajale arusaadav ning otsus oma lõppjärelduses õige. Tulenevalt

§-s 58 sätestatuks ei saa kaebaja ainult sel põhjusel taotleda nende otsuste tühistamist. Ka tekiks otsuse tühistamise korral absurdne olukord, kus tuleks lugeda vaidlusalune teooriaeksam O.B. poolt sooritatuks, kuigi ta ise kinnitab, et tema ei ole vastavat eksamit sooritanud ega soovigi, et eksam loetakse tal sooritatuks.

1. Järgnevalt peatub kohus nn pettuse küsimusel. O.B. eitab, et keegi teine isik käis tema palvel või teadmisel tema eest 01.09.2007 liiklusteooria eksamit sooritamas. Väidetavalt ei ole tema end eksamile ka registreerinud ja kuulis eksamist alles siis, kui ta sai otsuse eksamitulemuse kehtetuks tunnistamise kohta. Kohus jagab antud juhul vastustajate seisukohta, et kaebaja sellekohased väited ei ole usaldusväärsed, ja seda järgmistel asjaoludel. O.B., kes on Tallinna elanik, esitas juba 16.08.
2. a ARK Harju büroole taotluse A-, C- ja D-kategooria juhtimisõiguse saamiseks, kuid vastavatele eksamitele end ei registreerinud. Ehkki O.B. elukohta ei vahetanud, esitas ta 02.08.2007 millegipärast ARK Harju büroo Saue osakonnale avalduse viia kõik tema autoeksami dokumendid üle hoopis teise Eesti otsa Jõhvi ARK-sse. Milleks seda vaja oli, kuidas see pidi kiirendama või kergendama eksamite sooritamist, seda kaebaja esindaja kohtuistungil loogiliselt ja usutavalt selgitada ei suutnud. Kas oli see seotud sellega, et kaebuses väidetu kohaselt registreeris O.B. end eksamile ning aeg selleks anti talle ARK Saue büroos
3. augustiks 2006 /tl 2/ ja ta ei soovinud seal mingil põhjusel eksamile minna? Kummalisel kombel aga kohe pärast dokumentide üleviimist registreeris keegi end O.B. nimel 01.09.2007 toimuvale eksamile. Kuivõrd vastustajate esindaja K.-T. Ruusi sõnul eksami aeg teatatakse taotluse esitanule suuliselt, siis pidi ARK töötaja selles küsimuses võtma ühendust nimelt kaebuse esitajaga, kelle kontaktandmed tal on taotluse järgi olemas. Kohus nõustub vaideotsuses esitatud põhjendusega, et on vähetõenäoline, et keegi kolmas isik sooritab eksami O.B. nimel, ilma et viimane ise oleks sellest teadlik. Kohus, nagu vastustajadki ei ole saanud kaebajalt aktsepteeritavat vastust küsimusele, mis huvi pidi olema kellelgi teisel isikul O.B. nimel minna eksamit sooritama ja mis kasu lootis saada see seni tundmatu isik, kes 01.09.
4. a Jõhvi büroos toimunud teooriaeksamile registreeritute nimekirja kaebaja teadmata tema allkirja kirjutas. Samuti on seni vastuseta küsimus, miks kaebaja üldse oma dokumentide Jõhvi büroosse üleviimist taotles, kui ta ennast väidetavalt eksamile hilisemalt ei ole soovinud registreerida. Neid asjaolusid ja tõendeid kogumis arvestades on kohus seisukohal, et O.B. lasi oma dokumendid viia Eesti teise piirkonda nimelt selleks, et seal oli isik, kes oli valmis tema eest eksamile minema. Sellest ka Jõhvis eksamile registreerumine kohe pärast dokumentide üleviimist, kuigi Saue osakonnas ei pidanud kaebaja seda terve aasta vajalikuks. Ekslik on kaebaja seisukoht, et ARK Jõhvi büroo otsuses märgituga: „O.B. sellist tegevust käsitletakse pettusena.“ on rikutud kaebuse esitaja PS §-st 22 tulenevat õigust. Kaebuse esitajat ei ole käsitatud kuriteos süüdi olevana enne vastavat kohtuotsust. Kaebaja pettus on antud juhul käsitatav eelviidatud eksaminõuete rikkumisena Eeskirja ja LS § 43 lg 1 mõttes (sellest ka otsuses viide nimetatud sättele), samuti

§ 67lg 4 p 6 mõttes.

Õige on kaebaja arvamus, et pettusel on „teatud juriidiline tähendus“ – antud juhul tõi see kaasa eksamitulemuse tühistamise. Kas O.B. on sellega toime pannud ka kriminaalkorras karistatava teo, see selgub Ida politseiprefektuuri poolt läbi viidava kriminaalmenetluse tulemusena, kuid see ei puutu käesolevasse haldusasjasse. Lisaks peab kohus vajalikuks rõhutada, et vaideotsuses ei viidata 7 enam kaebaja poolt pettuse toimepanemisele, vaid otsuse sõnastamisel lähtuti tema enda seletusest eksami mittesooritamise kohta. Samuti parandati vaideotsusega viga viitamisel kaebaja 16.08.

1. a taotluse sisule (ARK Jõhvi büroo otsuses oli ekslikult märgitud, et taotlus oli vaid A-kategooria juhtimisõiguse saamiseks). Seega jääb kohtule tegelikult arusaamatuks kohtukaebuses nende motiivide uuesti esitamine. Kohus leiab, et niisugused sõnastuslikud ebatäpsused ei saa olla ka tühistamisnõude rahuldamise aluseks. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et vaides ei taotlenud O.B. mitte ARK Jõhvi büroo otsuse tühistamist, vaid üksnes otsuses kajastatud asjaolude ümbersõnastamist, mida põhimõtteliselt on vaideotsusega ka tehtud. Neil asjaoludel jääb ebaselgeks kaebaja tahe kohtus kõnealused otsused tühistada lasta.
2. Lõpuks peatub kohus väidetaval menetlusnormide rikkumisel vastustajate poolt ja kaebaja ärakuulamisõiguse rikkumisel.

§-s 6 sätestatud uurimispõhimõtte järgi haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Õige on iseenesest kaebuse esitaja väide, et

§ 40alusel peab isikule olema haldusmenetluses tagatud kohane ärakuulamise õigus.

Nendele haldusorgani kohustustele vastab haldusorgani õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud (

§ 38

lg 1).

§ 40

lg 3 p 2 kohaselt haldusmenetluse võib aga läbi viia ka menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks.

§ 5

lg-test 1 ja 2 tulenevalt menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti, ning haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Neist sätetest tuleneb, et isiku ärakuulamise õigus ei ole absoluutne õigus, vaid sõltub asjaoludest, haldusorgani valikutest ja tegelikust vajadusest. Antud juhul ei viidud menetlust läbi mitte O.B. taotluse alusel, vaid ARK enda initsiatiivil asuti kontrollima eksami salvestist, haldusakt aga anti seoses nimetatud kontrollimisel ilmnenud asjaoludega. Vaideotsuses on märgitud: „ARK kontrolli tulemusena tuvastati eksamiklassis kasutatava salvestusseadmete vahendusel, et isik (O.B.), kes pidi sooritama eksami, ei teinud seda isiklikult, vaid eksami sooritas tema eest kolmas isik.“ Ka ARK Jõhvi büroo otsuses on selgitatud, et ARK „kontrolli tulemusena tuvastati eksamiklassis kasutatava salvestusseadmete vahendusel, …“. Seepärast ei pea kohus põhjendatuks O.B. väidet, et antud juhul ei tea kaebaja mitte midagi selle kohta, mida ARK Jõhvi büroo on uurinud, mida ja kuidas tuvastanud ning mille alusel otsuses toodud järeldustele jõudnud. Seda enam, kui kaebaja oli teadlik, et tema ise seda eksamit ei teinud – siis ei saanudki eksamiklassi salvestised muud näidata. Et eksam oli loetud sooritatuks O.B. poolt, kuid salvestisest (objektiivne tõend) ilmnes, et eksami sooritas tema nimel keegi teine isik, siis puudus vajadus eksamitulemuse tühistamiseks võtta kaebajalt seletus või koguda muid tõendeid. Nendel seletustel võib olla suur kaal hoopis kriminaalmenetluses. Liiatigi nähtub isikute (O.B. ja tegelikult eksami sooritanu) allkirjadest, et need ei kattu. ARK sisekontroll tuvastas, et pettusi on toimunud kokku üle 300. Käesolevaski kohtuotsuses analüüsitud tõendid ja asjaolud olid ARK Jõhvi bürool teada ning vastustaja tegi nende põhjal sama järelduse, millele jõudis ka kohus, vaatamata kaebuses ja kohtuistungil esitatud seletustele. Samuti vaideotsuse lõppjäreldused ei muutunud sellest, et O.B. oli saanud vaides omapoolsed seisukohad esitada: „Võttes arvesse vaide esitaja selgituse selle kohta, et ta ei osalenud 01.09.2007.a liiklusteooriaeksamil, mis kinnitab ARK seisukohta, et O.B. ei ole isiklikult sooritanud teooriaeksamit, loeb ARK O.B. nimel tehtud eksami tulemused tühistatuks.“ Sellest saab teha üksnes niisuguse järelduse, et asjas puudus vajadus O.B. ärakuulamiseks ja 8 lisaandmete saamiseks, kuna sellest lõppjäreldus ei oleks saanud muutuda. Isegi kui asuda seisukohale, et tegemist oli kaebaja menetluslike õiguste riivega, siis need menetluslikud minetused ei võinud ühelgi juhul mõjutada asja otsustamist. Järelikult ei saa kaebaja sel alusel nõuda ka sisuliselt ja lõppjäreldustes õigete haldusaktide tühistamist. Ehkki kaevatud otsuste vormilisele küljele saab teha etteheiteid, ei tähenda see, et nimetatud haldusaktid rikuksid O.B. põhiseaduslikke õigusi. Antud juhul on selge, et haldusaktide motiveeringu puudused ei ole teinud võimatuks ei nendest aktidest aru saamist ega nende sisulise õiguspärasuse kontrollimist. Kaebus on alusetu ja see ei kuulu rahuldamisele. Tulenevalt HKMS § 92 lg-st 1 jäävad ka kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda ning kohus ei pea hindama nende suuruse põhjendatust ega kandmise tõendatust. Hurma Kiviloo kohtunik 9