Obsah (6)

§ 11§ 6§ 26§ 9§ 10§ 84

3-07-2438 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2008. a Tallinn Haldusasja number 3-07-2438 Haldusasi V. D. ja A. S. kaebus Vabariigi Vali

§ 11lg 3 alusel .

2. Sekretäril saata määrus teadmiseks kaebuse esitajate esindajale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (

§ 11lg 8).

1. V. D. ja A. S. poolt Tallinna Halduskohtule 30.novembril 2007 esitatud kaebuses on esitatud järgmised taotlused: 1) tunnistada õigusvastaseks Vabariigi Valitsuse 27.04.2007.a. korraldus nr 229; 2) teha Vabariigi Valitsusele ettekirjutus taastada kaebajate rikutud õigust Tallinnas Kaarli pst 13 kinnistul hauatähise paigaldamise teel, kus peab olema märgitud, et antud kohal oli varem maetud M. P. p K., kes on langenud vaprana Tallinna vabastamisel xx xx xxxx.a.
2. Tallinna Halduskohus osundas 16.jaanuari 2008 määruses kaebuse puudustele ja andis tähtaja nende kõrvaldamiseks. Kohus ei pea vajalikuks siinkohal viidatud kohtumääruse kõigi põhjenduste kordamist, ent kõnealuse määruse põhjendava osa punktis 7 leidis kohus, et Kaarli pst 13 kinnistule hauatähise paigaldamise nõude näol on sisuliselt tegemist haldusakti tagasitäitmise nõudega : Kohus leiab, et Tallinnas Kaarli pst 13 kinnistule hauatähise paigaldamise nõude näol on sisuliselt tegemist haldusakti tagasitäitmise nõudega. Seda kinnitab muuseas ka kaebuse taotlus, milles kaebuse esitajad taotlevad Vabariigi Valitsusele ettekirjutuse tegemist taastada kaebajate rikutud õigused Tallinnas Kaarli pst 13 kinnistul 1 hauatähise paigaldamise teel. Haldusakti tagasitäitmise nõude saab aga esitada koos haldusakti tühistamise nõudega, pelgalt haldusakti õigusvastasusele tuginedes haldusakti tagasitäitmist võimalik taotleda ei ole. Nimelt nähakse

§ 6

lg 2 punktis 2 ette võimalus taotleda sooritamata toimingu sooritamist, ent haldusakti tagasitäitmise nõude näol ei ole tegemist sooritamata toimingu sooritamiseks kohustamisega. Siinkohal märgib kohus, et Vabariigi Valitsuse korralduse vaidlustamisel on kaebajad tuginenud oma subjektiivsete õiguste rikkumisele, mis tuleb näidata tühistamiskaebuse puhul. Seega leiab halduskohus, et kaebuses esitatud taotlusi tuleb tõlgendada taotlusena Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2007 korralduse nr 229 tühistamiseks ning osaliselt tagasitäitmiseks kohustamiseks. Eeltoodu tõttu tuleb käesoleva kaebuse puhul, kui kaebuse esitaja jääb kaebuse esitajate rikutud õiguste taastamiseks hauatähise paigaldamise nõude juurde , juhinduda ka tühistamiskaebuse kohta sätestatud kaebetähtaja regulatsioonist. Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et kaebuses, mille kaebuse esitajad on esitanud volitatud esindaja poolt allkirjastatuna , on nõuete esitamisel tuginetud lisaks

§ 6

lg 3 p 1 ka

§ 26

lg 1 p 1, mille kohaselt on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi. 3.Viidatud kohtumääruse punktis 8 märkis kohus, et

§ 9

lg 1 kohaselt saab tühistamisnõude esitada halduskohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja vaidlustatavast haldusaktist teada sai.Kuna kaebuses ei ole täidetud

§ 10

lg 2 p 4 sätestatud nõue, mis tuleb täita tühistamiskaebuse esitamisel , ei ole kohtul võimalik siinkohal kontrollida kaebuse tähtaegsust. Etteruttavalt aga kohus selgitas, et kooskõlas

§ 10

lgga 4 kui kaebus esitatakse pärast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja möödumist, tuleb kaebuses esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused. Seega kui kaebuse esitajad jäävad haldusakti tagasitäitmise nõude juurde, saab kaebuses esitatud tuvastamisnõuet käsitleda vaid tühistamisnõudena ning kaebajad peavad seega märkima, millal nad vaidlustatud haldusaktist teada said ning kaebuse hilinemisega esitamisel esitama tähtaja ennistamise taotluse. 4. Käsitletava kohtumääruse punktis 5 leidis kohus : Kaebuses on taotluste esitamisel tuginetud

§ 6

lg 3 p 1, samuti on kaebus sõnastatud kaebusena Vabariigi Valitsuse korralduse õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kui kaebuse esitajate tegelikuks sooviks on Vabariigi Valitsuse korralduse õigusvastasuse tuvastamine, siis kaebuse esitajad on kaebuses tuginenud oma subjektiivsete õiguste rikkumisele, mis viitab tühistamiskaebuse (

§ 10

lg 2 p 4 ) esitamise soovile, samas kui tuvastamiskaebuse puhul tuleb vastavalt

§ 10

lg-le 3 märkida põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks, mida käesoleval juhul tehtud ei ole. Kohtumääruse samas punktis asus kohusseisukohale, et : kui kaebuse esitajad soovisid esitada kaebust Vabariigi Valitsuse korralduse õigusvastasuse kindlakstegemiseks, tuleb neil näidata sellekohane põhjendatud huvi. 5. Viidatud kohtumääruse punktis 6 märkis kohus, et

§ 6lg 2 punktis 2 nähakse ette võimalus taotleda sooritamata toimingu sooritamist.

Riigikohtu halduskolleegium on 06.03.2001.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-2-01 leidnud, et kohus peab toimingu sooritamisele suunatud kaebuse rahuldama, kui on tuvastatud järgmised asjaolud:

1. a)vastustaja on kohustatud toimingu sooritama;
2. b)kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut;
3. c)toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud;
4. d)ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt võiks õigus toimingule olla ära langenud. Kohustus toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust. Kaebuse esitajad ei ole viidanud normile, millest 2 kohustamiskaebuse esitamisel tuleneb nende subjektiivne õigus nõuda toimingut ja millest tuleneb Vabariigi Valitsuse kohustus nõutav toiming sooritada. Kaebusest ei nähtu ka , et kaebuse esitajad oleksid enne kohustamiskaebusega sooritamata toimingu sooritamiseks kohustamise nõudes kohtusse pöördumist eelnevalt pöördunud Vabariigi Valitsuse poole ja et tegemist oleks Vabariigi Valitsuse keeldumise või viivitusega. Eeltoodust tulenevalt kohus leidis, et käesoleval juhul, kui kohustamiskaebust tõlgendada mitte haldusakti osalise tagasitäitmise nõudena, ei ole kohtule esitatud kohustamiskaebuses täidetud kohustamiskaebuse eeldused ning kohustamisnõude juurde jäämisel tuleb need puudused kõrvaldada, pidades muu hulgas silmas ka kohustamiskaebuse esitamiseks

§ 9

lg 2 sätestatud tähtaega, mille rikkumisel tuleb taotleda kaebetähtaja ennistamist.

1. Vastuseks ülalkäsitletud kohtumäärusele on kaebuse esitajad 04.02.2008 kohtule teatanud, et nad ei pea võimalikuks muuta esitatud kaebuse eset kohtumenetluse käesolevas staadiumis. Samuti on kaebuse esitajad teatanud, et oma seisukohtade põhjendamiseks on kohus viidanud motiividele ja väidetele, mida polnud esitatud kaebuses ega vaidlustatud.
2. Seega on kaebuse esitajad kohtumäärusele küll vastanud, ent 16.01.2008 kohtumääruses märgitud kaebuse puudusi, mis takistavad kaebuse menetlemist, kõrvaldanud ei ole.

§ 11

lg 3 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse selle esitajale, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud. Kohus on 16.01.2008 kohtumääruses hoiatanud kaebuse esitajaid kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. 8.

§ 84

lg 4 punkti 2 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Kaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv summas 160 krooni. Riigilõivu tagastamiseks tuleb kaebuse esitajatel esitada kohtule vastavasisuline taotlus rahandusministri 29.12.2006.a. määrusega nr 68 sätestatud korras, mille esitamise hõlbustamiseks kohus edastab vastava blanketi koos kohtumäärusega. Lea Kuuse Kohtunik 3