MS § 447 lg 4).
lg 2 punktis 2 ette võimalus taotleda sooritamata toimingu sooritamist, ent 1 haldusakti tagasitäitmise nõude näol ei ole tegemist sooritamata toimingu sooritamiseks kohustamisega. Seetõttu leidis kohus , et kaebuses esitatud taotlusi tuleb tõlgendada taotlusena Vabariigi Valitsuse
lõikes 4 sätestatakse, et kui kaebus esitatakse pärast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja möödumist, tuleb kaebuses esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused. Seda kaebuse esitaja esitanud ei ole ning see puudus tuleb kõrvaldada. 4. Vastuseks ülalkäsitletud kohtumäärusele on kaebuse esitaja kohtule teatanud, et ta ei pea võimalikuks muuta esitatud kaebuse eset kohtumenetluse käesolevas staadiumis. Samuti on kaebuse esitaja teatanud, et oma seisukohtade põhjendamiseks on kohus viidanud motiividele ja väidetele, mida polnud esitatud kaebuses ega vaidlustatud. 5.15.01.2008.a. määruses kohus märkis , et kaebuse esitajale on kohtumäärusega antud tähtaeg tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kaebuse esitaja on jäänud esitatud taotluste juurde, tühistamisnõude tähtaja ennistamise taotlust ta aga esitanud ei ole. 25.10.2007 kohtumääruses on kohus teavitanud kaebuse esitajat kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kaebus osas, milles kaebuse esitaja taotleb Vabariigi Valitsusele ettekirjutuse tegemist Tallinnas Kaarli pst 13 asunud kaebuse esitaja venna matmispaiga taastamiseks ja Vabariigi Valitsusele ettekirjutuse tegemist hauatähise taastamiseks Tallinnas Kaarli pst 13 kinnistul, kuulub kaebuse esitajale
6. Ülalviidatud 15.01.2008 kohtumääruse põhjendava osa punktis 7 kohus märkis: Kuna kaebus kuulub Kaarli pst 13 kinnistult likvideeritud matmispaiga ja seda tähistava hauatähise taastamise taotluste kui haldusakti tagasitäitmise taotluste, mida saab esitada koos tühistamisnõudega osas tagastamisele, tuleb kohtul teha ettevalmistava ja eelmenetluse toimingud Vabariigi Valitsuse korralduse õigusvastasuse tuvastamise taotluse osas. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 7 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Tulenevalt
lõikest 3 märgitakse kaebuses avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise, samuti haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks muuhulgas kaebuse esitaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Isiku põhjendatud huvi olemasolu saab hinnata lähtudes kahest aspektist: esiteks saab isikul toimingu või haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi olla juhul kui isikul on selle toiminguga või haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus. See tähendab seda, et haldusaktil või toimingul peab olema vahetu mõju selle isiku õigustele ning teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus 15.01.2008.a. määrusega ( resolutiivosa punkt 2) kaebuse Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2007 korralduse nr 229 õigusvastasuse tuvastamiseks käiguta ja andis kaebuse esitajale tähtaja sellekohase põhjendatud huvi äranäitamiseks. 2 7. Kaebuse esitaja on kohtumäärusele vastanud 04.02.2008, ent Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2007 korralduse nr 229 õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi näidanud ei ole.
lg 3 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse selle esitajale, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud. Kohus on 15.01.2008 kohtumääruses teavitanud kaebuse esitajat kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. 8.Kaebuse esitaja on vastuseks 15.01.2008 kohtumäärusele märkinud, et kaebuse esitaja taotleb tunnistada õigusvastaseks Vabariigi Valitsuse 27.04.2007.a. korraldus nr 229 ning palub paigaldada nende sugulase endises matmispaigas tahvel või hauatähis, kus peab olema märgitud, et antud kohal oli varem maetud kaebuse esitaja sugulane, kes on langenud vaprana Tallinna vabastamisel 22.09.1944.a. Samuti on kaebuse esitaja märkinud :On ekslik ja arusaamatu kohtu seisukoht, et kaebajad taotlevad matmispaiga taastamiseks ja hauatähise tagastamist Tallinnas Kaarli pst 13 kinnistule. Sellist taotlust ei ole kaebajad kunagi esitanud kohtule ja neile on arusaamatu, mis alusel sunnib kohus kaebajaid seda taotlema. Kohus on käesoleva määruse punktis 1 tsiteerinud kaebuse taotlusi, sealhulgas on esitatud taotlused Vabariigi Valitsusele ettekirjutuste tegemiseks taastada kaebaja venna matmispaik ja taastada hauatähis Kaarli pst 13 kinnistul, mistõttu kaebuse esitaja väide, et ta ei ole nimetatud taotlusi esitanud, on põhjendamatu. Ka on kohus nii 25.10.2007 määruses kui ka 15.01.2008 määruses kaebuse esitaja nõudeid käsitlenud nõuetena Kaarli pst 13 asunud kaebuse esitaja venna matmispaiga ja hauatähise taastamiseks kohustamise nõuetena ning selliselt on need kajastatud nii kohtumääruste sissejuhatavas osas, märkides haldusasjas esitatud kaebuse nõuded , kui ka määruste põhjendavas osas. Siinkohal nõustub kohus kaebuse esitajaga selles, et 15.01.2008 määruses on kirjaviga, nimelt on ekslikult resolutiivosa punktis 1 märgitud „hauatähise tagastamiseks“ , kuigi kohus on nii varasemas, s.o.25.10.2007 määruses kui ka 15.01.2008 määruse sissejuhatavas osas kaebuse nõudeid märkides, samuti 15.01.2008 määruse põhjendava osa punktis 1, punktis 2 ja punktis 7 kaebuse nõuetena märkinud „hauatähise taastamise taotlus“. Eeltoodust tulenevalt on 15.01.2008 määruses tegemist kirjaveaga, mille kohus siinkohal parandab, mis aga ei muuda määruse sisu. 04.02.2008 kohtule esitatud vastuses kohtumäärusele on kaebuse esitaja mõningal määral sõnastanud ümber varasemalt esitatud hauatähise taastamise nõuet, ent oma olemuselt on ikkagi tegemist haldusakti ( osalise) tagasitäitmise nõudega ning ka kohtule esitatud kaebuses on tuginetud muu hulgas
lg 1 p 1 , mille kohaselt on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi. Kohus on eelnevalt korduvalt kohtumäärustes märkinud, et haldusakti tagasitäitmise nõude saab aga esitada koos haldusakti tühistamise nõudega ning on haldusakti tagasitäitmise nõuete osas kaebused tagastanud, sest kaebuse esitaja ei esitanud tühistamiskaebuse esitamiseks tähtaja ennistamise taotlust. 9.
lg 4 punkti 2 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Kaebuse esitaja on tasunud riigilõivu summas 80 krooni. Riigilõivu tagastamiseks tuleb kaebuse esitajal esitada kohtule vastavasisuline taotlus rahandusministri 29.12.2006.a. määrusega nr 68 sätestatud korras, mille esitamise hõlbustamiseks kohus edastab vastava blanketi koos kohtumäärusega. Lea Kuuse Kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.