KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-54541 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi S. A.`i hagiavaldus V. R.

§ 142lg 1, 2).

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 416lg 2, § 340). 1

§ Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 416lg 2, § 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 420lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on S. A.i hagiavaldus V. R. vastu võlgnevuse nõudes. AS Hageja esitas 19.08.2008 hagiavalduse võlgnevuse summas 10 000 krooni nõudega Hagiavalduse kohaselt laenas hageja kostjale suulise laenulepingu alusel 2005 aasta suvel 3000 krooni ja 29.08.2005 kandis hageja kostjale 7000 krooni. Kostja kohustus võlgnevuse tasuma 2006 aasta suvel. Hageja palub hagiavalduse rahuldada ja kostjalt välja mõista võlgnevus ja menetluskulud. Kostja oma vastuses tunnistab osaliselt nõuet. Kostja ei tunnista nõuet 3 000 krooni suuruse osas, kuna see on aegunud. Võlgnevust summas 7000 krooni kostja on nõus tasuma. Hageja esitas 27.10.2008 kohtule hagiavalduse täpsustuse, mille palub kostjalt välja mõista 3000 krooni, kuna kostja on tasunud 7000 krooni. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, kuna pooled leppisid kokku, et võlgnevus tasutakse suvel 2006. Hageja väidab, et on pidevalt võlgnevust telefoni teel nõudnud, kuid kostja ei ole seda täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 3000 krooni ning menetluskulud. Kostja esitas 04.12.2008 vastuväite, mille kohaselt on väär hageja väide, et võlgnevust on nõutud telefonitsi. Kostja leiab, et nõue on aegunud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja esitas 07.01.2009 omapoolse seisukoha, mille kohaselt on hageja kostjalt võlga sisse nõudnud ning kohus peaks arvestama laenu tagastamise minimaalset mõistlikku tähtaega. Seega ei ole nõue aegunud ning kuulub rahuldamisele. Eelistung 2

§ 345

kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest õigel ajal kohtule teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kohus ei saa lugeda õigeaegseks teatamiseks enne istungit samal päeval esitatud e-mailiga saadetud teadet. Teates ei ole ka põhistatud, miks istungil ei saa osaleda. Vastavalt

§ 410

kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kooskõlas

413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja oma vastustes palub kohaldada aegumist kuna võlgnevus on tekkinud 01.06.2005, kuid hagi on esitatud 19.08.

1. Seega rohkem kui kolm aastat on möödunud. Kohus analüüsib, kas nimetaud nõue on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Nõude sissenõutavaks muutumise suhtes on osapooled eriarvamusel. Hageja väidab, et kokkuleppe kohaselt kohustus võlgnik maksma võla 2006 aasta suvel. Kostja sellele vastuväiteid esitanud ei ole, samas leiab, et nõue on aegunud, kuna on esitatud hiljem kui 01.06.
2. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. /---/. Antud nõude puhul on tegemist suusõnalise laenulepinguga, mille kohaselt oli pooltel kokkulepe võla tagastamise suhtes. Hageja on andnud laenu 01.06.
3. Hagiavaldus on esitatud 19.08.
4. Kuna on tõendamata, mis ajast nõue sissenõutavaks muutus, samas oli kokkulepe, et kostja tasub võlgnevuse hagejale. Kokkulepitud tasu puhul algab nõude aegumine selle aasta lõppemisest, mis see sissenõutavaks muutus. Kohus võtab aluseks antud juhul, et kuna võlg on väljastatud 01.06.2005, siis aegumistähtaeg hakkas kulgema 31.12.
5. Hagejas on esitanud hagiavalduse kohtule 19.08.2008, seega enne kui aegumistähtaeg möödus. Kohus leiab, et nõue ei ole aegunud. Hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS § 8, § 76 lg 1 , § 101, § 108, §
6. 3

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt

§ 174

lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Seega on hagejal võimalus esitada menetluskulude jaotuse kohta taotluse. Evi Kool Kohtunik 4