2-08-74755 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2009. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja numbe

) § 213 kohaselt on ostja kohustatud tasuma asja ostuhinna. Vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 4.5 kohustub kostja tasuma müüjale viivist 0,5 % tasumata makselt iga viivitatud kalendripäeva eest. Seega on kostja kohustatud tasuma viivist ajavahemiku 11.12.2007-10.01.2008 s.o 31 kalendripäeva eest 3352,19 krooni suuruses summas (21 627 x 0,005x 31). Alates 11.01.2008-07.04.2008 (87 kalendripäeva) aga summas (87x28 142,45x 0,005) 12 241,96 krooni. Alates 08.04.2008 kuni hagi esitamise päevani on 213 kalendripäeva - seega viivise suurus summas (213x0,005x 13 642,45) 14 529,21 krooni. Kokku kohustub kostja tasuma viivist 30123.36 krooni. Edasi lisandub viivist 68,21 krooni kalendripäevas. Viivise maksmise kohustus tuleneb

§-st 113 lg 1. Seega on kostja hagejale võlgu käesoleval ajal kokku 43 765,82 krooni. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendab hageja avaldusele lisatud dokumentaalsete tõenditega. Juhindudes

§-dest 213,113 lg 1 palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks ostumüügilepingu järgne põhivõlg 13 642,46 krooni, viivis ja kohtukulud. Kostja seisukoht Kohus saatis 21.11.

1. a kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide ärakirjad, hagi menetlusse võtmise määruse ning kohustas teda kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest /tl 24-26/. Dokumendid on kostjaga koos elavale emale allkirja vastu üle antud 25.11.
2. a /tl 27/. 15.12.
3. a saabus kohtusse kostja FIE Raul Väin'a vastus /tl 28/, milles kostja tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõuet, vastuhagi esitada ei soovi, on nõus kirjaliku menetlusega ja soovib asja lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Kohtukulud palub kostja jätta poolte kanda. Täiendavaid dokumente kostjal esitada ei ole ja kinnitab hageja esitatud dokumentide ehtsust. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, olles tutvunud käesolevas tsiviilasjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi 2

§ 8

lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 208

lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 76

lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 82

lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 101

lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kuivõrd kostja on kohtule esitatud avalduses hageja lepingust tuleneva võlgnevuse nõude koos kõrvalnõudega õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 43 765 krooni 82 senti, millest ostu-müügilepingust tulenev põhivõlg on 13 642 krooni 46 senti ja viivis 30 123 krooni 36 senti. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda, kostja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Reena Undrest Kohtunik 3