) § 64 ja § 64 lg 2, millede kohaselt tuleb kinnipeetavat koheselt informeerida distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ning kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Nimetatud nõudeid ei ole antud juhul järgitud. Kaebajat ei informeeritud rikkumisest, mistõttu polnud võimalik anda ka selgitusi. Kaebaja viitab ka Vangla Sisekorraeeskirja (VSKE) § 97 lg 2 p 3, mille kohaselt peab distsiplinaarmenetluse protokollile võtma kinnipeetava allkirja protokolliga tutvumise kohta. 14.08.07.a. distsiplinaarmenetluse protokollil puudub kaebaja allkiri, seega seda kaebajale ei tutvustatud ning rikutud on eelpoolnimetatud sätet. Distsiplinaarmenetluse protokolliga ja vaidlustatud käskkirjaga tutvustati teda 17.08.07.a. Murru Vanglas, mil ta andis ka selle kohta allkirjad. Vanglaametniku ettekanne ja tõendid sündmuse kohta ei ole tõesed, kuna seletuskiri, mis on võetud teiselt kinnipeetavalt, on võetud üks päev varem enne väidetava sündmuse toimumist. 01.11.07.a. esitatud kaebuse täpsustuses kaebaja selgitab, et talle ei antud võimalust anda selgitusi, teda ei teavitatud rikkumisest ega selgitatud, milles see seisneb, ei tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolliga. Kaebaja taotleb Tartu Vangla direktori 17.08.2007.a. käskkirja nr 1-4/939 tühistamist. 15.11.07.a. esitatud kaebuse täpsustuses märgib, et Tartu Vangla ametnik M.Lauga 06.08.07.a. esitatud ettekanne, seletuskiri ja seal kirjeldatud sündmused, on valed. Kaebajal puudub igasugune seos äratoodud sündmustega. Vanglaametnik M.Lauga on palganud Tartu Vangla kinnipeetava D.L., kes on andnud sündmuse kohta seletuskirja 05.008.07.a. ja mille kohaselt kambris 3073 sõimas keegi valvurit. See seletuskiri ei saa olla tõendiks ning tõendada kaebaja süüd, kuna on kirjutatud päev enne sündmust. Jääb arusaamatuks, mis põhjustel jäeti asjaolu, et seletuskiri on antud päev enne sündmust, tähelepanuta. D.L. seletuskirja peaks kohus kõrvaldama, kuna tema seletus on informatiivne ja oletuslik. Kompromissi ei ole kaebaja nõus sõlmima ja soovib osaleda kohtuistungil. Kohtuistungil leidis kaebaja, et jääb esitatud kaebuse juurde. Valvuri seletus, et teda sõimas kaebaja, ei vasta tõele. Ettekandest valvur teda ei teavitanud, seda tegi T.Ude. Kuid T.Ude üksnes teatas, et kirjutati ettekanne ja ta küsis, kas kaebaja kirjutab seletuskirja või mitte. Kuna kaebaja ütles, et ta ei tea, mille kohta seda kirjutada ning T.Ude samuti ei teatanud, mille kohta tehti ettekanne, siis ta keeldus seletuskirjast. T.Ude teatas üksnes, et küllap kaebaja ise teab, mille kohta tehti ettekanne ja mille kohta tuleb anda seletus. Rohkem teda ei 2 tülitatud ja ta naasis tagasi Murru Vanglasse 14.08.07.a. Alles Murru vanglas tutvustati teda kõigi distsiplinaarmaterjalidega ametnik L.Lozinskaja poolt. Niisugust sündmust, et oleks kinni kaetud valgusti, ei olegi toimunud, samuti ei ole ta kedagi sõimanud. Miks M.Lauga kirjutas niisuguse ettekande, on teadmata. Mingit viha ega vaenu tal ametnikuga ei ole. 05.08.07.a. D.L. kirjutatud seletus ei saa kehtida käskkirjas märgitud sündmuse kohta, kuna väidetav sündmus toimus hoopiski 06.08.07.a. ja ei saa nõustuda Tartu vangla antud seletusega, et number „5“ võib olla loetav numbrina „6“. Seletuse sisus on ära toodud kellaaja juures nr „5“ ja selle numbri kirjapilt ühtib ülanurgas oleva numbri kirjapildiga, milleks on nr „5“. M.Lauga ei ole pakkunud võimalust kirjutada seletuskiri. M.Lauga ilmselgelt läks ise toidujagaja D.L. juurde ja lasi kirjutada seletuskirja, kuid jääb arusaamatuks, miks D.L. seletusest, kes jagab toitu, tehti järeldus, et sõimajaks oli just nimelt kaebaja. Kambris oli peale tema teinegi kinnipeetav, kuid ka teine kinnipeetav ei sõimanud kedagi. Tartu vanglas on suhtumine kinnipeetavate probleemidesse halb, seal ei soovita lahendada probleeme, Murrus vastupidiselt, kui tekivad probleemid, siis neid hakatakse lahendama. VASTUSTAJA SEISUKOHAD Tartu Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ning palub jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kohtukulud jätta kaebaja kanda. O.K. viibis Tartu Vanglas ajavahemikul 31.07.-14.08.07.a. Tartu Vanglas tutvus O.K. vangistust reguleerivate õigusaktidega, s.h Tartu Vangla Kodukorraga 02.08.07.a. Ta oli teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest ning peab täitma ametniku antud korraldusi. Tartu Vangla direktori 17.08.07.a käskkirjaga nr 1-4/939 karistati O.K.i kartserisse paigutamisega 41 ööpäevaks, selle eest, et tema 06.08.07.a kell 07.15 ajal viibides kambris nr 3073, ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele võtta ära laevalgustit kattev saunalina ja akent kattev tekk, vaid sõimas vanglaametnikku ebatsensuursete, solvavate, ähvardavate väljenditega, millega rikkus
O.K. tutvus käskkirjaga 05.09.07.a.
p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Kodukorra p 7.1.1 kohustab kinni peetavat isikut täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Kodukorra p 7.2.4 keelab kinnipeetaval suhtlemisel vangla teenistujatega kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid. Kodukorra p. 7.2.14 keelab kinnipeetaval teha kambri ehituselementidele, kappidele, raamatutele ja muule vangla varale kirjutisi, märke, samuti kleepida või kinnitada neile fotosid, reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid, katteid, vaipu jms. Ei tohi riputada, kleepida jne esemeid, mis segavad järelevalve teostamist. Kambritesse ei tohi kinnitada nööre, kleepida seintele või sisustusele omavalmistatud esemeid, mis takistavad kambri kontrollimist. O.K. rikkus eelnimetatud sätteid oma süülise käitumisega, mis on
Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et kaebajat teavitati koheselt ettekande koostamisest ning anti kahel korral võimalus anda juhtunu kohta seletusi – vahetult pärast 3 sündmust ja peale distsiplinaarmenetluse algatamist, millest ta keeldus ja menetlust läbiviinud ametnik viis menetluse läbi teiste asjas kogutud tõendite põhjal. Distsiplinaarmenetluse eeskirjade järgimine ei ole kohustuslik mitte ainult menetlejale. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg-st 3 tuleneb menetlusosalise kohustus teha haldusorganile teatavaks talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud. Seega peab ka menetlusalune isik ilmutama aktiivsust ning tegema kõik endast oleneva, et menetluse lõpptulemus oleks õige ja õiglane. O.K. ei soovinud distsiplinaarmenetluse vältel asja kohta omapoolset seletust anda. Kaebaja etapeeriti enne distsiplinaarmenetluse lõppemist Murru Vanglasse. Distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustati kaebajale Murru Vanglas 05.09.07.a. Kaebaja ei selgita oma kaebuses, mis osas on tema kohta kirjutatud ettekanne valelik ja laimav. Tema väidete kohaselt on distsiplinaarkaristamise käskkiri ainult selle pärast ebaseaduslik, et tunnistaja seletus kannab varasemat kuupäeva, temale ei antud võimalust seletusi anda ning et talle ei tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli.
lg 1 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi ning selgitab välja distsipliinirikkumise asjaolud vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik. Ettekande distsipliinirikkumise kohta koostas valvur M.Lauga. Distsiplinaarmenetluse viis läbi inspektor-kontaktisik T.Ude. Menetlejal ei tekkinud kahtlusi tunnistaja D.L. seletuskirja kuupäeva osas kuna intsident toimus 06.08.07.a ning seletuskirja kuupäev on kirjutatud selliselt, et seda võib pidada number kuueks. Seletuskirja sisus on kirjutatud kellaajas selgelt välja number viis ja see erineb tunduvalt kuupäevas märgitust. Seletuste andmisest keeldus kaebaja ise ning distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustati. Vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus. Kõnealune haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning vastab vorminõuetele. Direktori otsus on kaalutletud ja määratud karistus on proportsioonis üleastumise raskusega. Kohtuistungil leidis vastustaja, et kaebaja enda seletustest nähtub, et temal ei ole ametnikega mingeid konflikte, mis võiksid põhjustada valesüüdistuse esitamist. Kaebaja on pikemat aega olnud vanglas ja teab elementaarnõuet, et ametniku korraldus tuleb täita ning et ebaviisakuste esitamine on keelatud. Asjaolud kontrolliti üle ja A.Pärna ning M.Lauga kinnitasid seletuskirja andmisest keeldumist. Ka ei ole kahtlusi, mis sündmus toimus ja millal. Sündmus toimus 06.08.07.a., seda sai kontrollida tööl olnud valvurite valvegraafiku alusel. D.L. jagab toitu igal päeval, ning toidujagamise aeg kinnitab, et sündmus sai olla 06.08.07.a., mitte 05.08.07.a. Kaebaja ise kinnitab, et nii Tartus kui ka Murru vanglas on tema suhtes mitmeid kordi läbi viidud distsiplinaarmenetlust, järeldub, et ta teab, kuidas seda teostatakse ja kuivõrd oluline on anda enda kaitseks koheselt seletus. Kui kaebaja leidis, et ta ei tea, mille kohta tuleks kirjutada seletuskiri, siis oleks tulnudki kirjutada, et ta ei tea, mille kohta seda teha ja et ametnik temale midagi ei selgitanud. O.K. ei teinud ühte ega teist, mistõttu vangalal puuduvad alused kahelda mitme vangla töötaja vastupidistes väidetes. Kontrollimise käigus selgus veel, et kaebaja on tegelikult ka varem solvanud T.Udet, seega ei vasta tõele tema kinnitused, et ta kunagi kedagi ei solva ega riku kehtivat korda. Käesoleva vaidluse puhul tuleb märkida, et D.L. kirjutas seletuskirja, kuna kuulis sõimamist ja tehti kindlaks, et sõimas kaebaja, mitte teine kinnipeetav. Kuna O.K. viidi tagasi Murru vanglasse, siis saadeti koostatud ja valmisolev menetlusmaterjal koos käskkirjaga tutvumiseks Murru vanglasse. Vastuseks kaebaja küsimusele meditsiinilise tervise õiendi kohta märkis, et see lülitati antud juhul materjalide juurde enne, kui direktor tegi oma otsuse; osa lahtreid õiendis on täitmata, 4 kuna kaebajat ei paigutatud kartserisse. Direktor kontrollib alati, kas kinnipeetavat on võimalik paigutada kartserisse või mitte. KOHTU SEISUKOHAD Kohus uurinud toimikusse esitatud materjale, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. 1) Vaidlust ei jäänud küsimuses, kas O.K. on teadlik vanglas kehtivast nõudest, mille kohaselt vangla ametniku korraldused tuleb täita ning keelatud on solvavate ja ebatsensuursete väljendite kasutamine, ametnike ähvardamine. O.K. teab neid nõudeid, on tuttav kodukorra ja vangistust reguleerivate õigusaktidega ja viibib vangistuses pikemat aega.
lg 2 tuleneb nõue, et kinnipeetavat informeeritakse koheselt distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ja et kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Kaebaja antud juhul leiab, et teda ei informeeritud distsiplinaarmenetluse algatamisest ja ta jäeti ilma võimalusest anda seletus. Käskkiri nr 1-4/939 17.08.07.a. anti kaebajale allkirja vastu kätte Murru vanglas 05.09.07.a. Käskkirja alusmaterjal kinnitab, et valvur Marika Lauga kirjutas ettekande nr 772 06.08.07.a. ja märkis selles (tlk 67), et kinnipeetavat on teavitatud ettekande koostamisest. Samal päeval koostati ka akt, et kaebaja keeldus seletuskirja andmisest. Tlk 70 aktist nähtub, et ka vanemvalvur A.Pärna kinnitab, et kaebaja keeldus andmast ettekandes nr 772 märgitud faktis seletusest. Seega kinnitavad kaks ametnikku, et kaebaja keeldus seletuse andmisest. Kuigi kaebaja väidab, et valvur teda ettekande tegemisest ei teavitanud, nähtub siiski, et ettekandest olid teda teavitanud kaks ametnikku. Kaebaja väidab, et ta vestles T.Udega, kes aga vastas temale, et kaebaja ise peab teadma, mille kohta soovitakse seletust. Kohus järeldab märgitust, et lisaks eelnevalt märgitud kahele ametnikule vestles O.K. ettekandest ka veel T.Udega. Aktist tlk 70 nähtub muuhulgas, et 07.08.07.a. ongi T.Ude vastu võtnud akti seletuskirja andmisest keeldumise kohta ja aktil on lisaks veel A.Külm tehtud märge, et täiendavast seletuskirjast kaebaja keeldus. Seega võib vastata tõele kaebaja väide, et ta vestles T.Udega seletuskirja andmise vajadusest ja isegi juhul, kui T.Ude ei selgitanud kaebajale, mis ettekandega on tegemist, nähtub, et mitmed ametnikud vestlesid kaebajaga seletuskirja andmise vajadusest. Kaebaja ei väida, et need ametnikud jätsid temale selgitamata, missugusest ettekandest on jutt ja mille kohta tuleb anda seletus. Kaebajal olid pretensioonid T.Ude vastu, kes aga koostas akti. Seega ei saa kohus kaebaja väitest teha järeldusi, et koheselt peale sündmust temaga ei vesteldud ning ei palutud kirjutada seletust. Kui oletada, et ametnik Lauga üksnes teavitas ettekande tegemisest, siis ametnik A.Pärna suhtes kohtul ei teki kahtlusi, et vanemvalvuri märkus, et konkreetses faktis/ettekandes antud seletuse kohta jättis kaebaja oma seletuskirja esitamata, tähendab selline kanne eelkõige konkreetses ettekandes märgitud asjaoludest teavitamist. Kaebajal ei olnud kõigi märgitud ametnike suhtes pretensiooni, et nendega on tekkinud vaen, seega ei ole usutav, et kõik ametnikud varjasid kaebaja eest esitatud süüdistust ning käitusid pahatahtlikult või eeskirju rikkuvalt. Kaebajal oli muuhulgas võimalus kirjutada, et ta ei tea, mille kohta tuleb anda selgitus või kirjutada, et ta soovib ettekannet näha, et kirjutada seletuskiri, kuid talle seda ei võimaldatud. Kuna kaebaja ei teinud ka sellist avaldust, siis ei ole kohtul põhjust usaldada kaebajat ja jätta ülejäänud kogutud materjal tähelepanuta. Kaebaja on sisuliselt ehitanud kogu sündmust eitava versiooni ülesse 5 asjaolule, et kinnipeetav D. L. olevat andnud seletuskirja 05.augustil 2007 ja mitte 06.08.07.a., seega ei olevat 06.08.07.a. ettekandes märgitud sündmust toimunud. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, kuna D.L. seletuskiri ei ole ainus dokument, mille põhjal algatati distsiplinaarmenetlus ning mis märgib ära sündmuse, mille kohta anti välja karistust määrav käskkiri. Isegi kui see seletuskiri puuduks, oleks sündmuse toimumise kohta 06.08.07.a. piisavalt tõendeid, et algatada menetlus ja määrata karistus. Kuna kaebaja ise ei kinnitanud, et tema kambrikaaslane oleks kella 7.15 ajal sõimanud kedagi, sh ei 05.08.07.a. ega ka 06.08.07.a., siis saab see seletuskiri puudutada siiski sündmust 06.08.07.a. osas, kuna sellel päeval kambrist nr 3073 kostus ametnikku solvav ebatsensuurne sõim. Kinnipeetavast toidujagaja võimalik eksimus kuupäevas või ebaselge käekiri ei väära kogumis tõendeid, mis kinnitavad kaebaja poolt üleastumiste toimepanemist. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna kaebajat ei ole esmakordselt karistatud distsiplinaarkorras ning ta on ka varem kasutanud lubamatuid väljendeid, siis ei ole usutav kaebaja väide, et tema on vanglakorda ja eeskirju järgiv isik, kes ei saakski niisuguseid väljendeid tarvitada. Ettekandes esiletoodud sõimav ja ähvardav tekst on lubamatu käitumine kinnipeetavale. Kui ametnik reageeris sellele teatega, et koostab ettekande, koostas selle, siis oli kaebajal võimalus ennast kaitsta seletuse esitamisega, mitte olla aga tegevusetu. 2) Kaebaja väidab seejuures, et lambi ees ei olnud saunalina ja akna ees ei olnud tekki ning ametnik ei saanudki selle tõttu anda mingit korraldust. Kohus märgituga ei nõustu, kuna ametnik M.Lauga ettekandest nähtub, et kambri olukorra tõttu ta andis korralduse ja seejärel sai sõimu ja ähvarduste osaliseks. Kohtul puuduvad igasugused tõendid, mis võiksid kinnitada, et M.Lauga hakkas jagama korraldusi, mis ei olnud adekvaatsed olukorrale. Kaebaja ei väida, et tal oli mälukaotus ning et selle tõttu ta ei saagi mäletada, mis sündmus kambris toimus. Kaebaja leidis, et lambi ees ei olnud saunalina ja akna ees ei olnud tekki. Kui kaebaja leidis, et ametnik esitas alusetuid nõudmisi, siis saanuks ta esitada ka seletuskirja, milles oleks ta pidanud esile tooma, et kambri olukord ei olnud selline. Kohus leiab, et käskkirjas märgitud sündmused on tõendatud piisavalt asjas kogutud materjalidega ning kaebaja ei reageerinud ametniku korraldusele võtta ära laevalgustit kattev saunalina ja akent kattev tekk ning selle asemel hakkas ametnikku sõimama ja ähvardama. Seega rikkus kaebaja
p 1 ja Tartu Vangla Kodukorra p 7.1.1; 7.2.4 ja 7.2.14 nõudeid.
lg 1 kohaselt võib õigusaktide süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristust, sh tema kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse läbiviimist reguleerib
; selle sätte lg –st 2 tuleneb nõue kinnipeetavat informeerida distsipliinirikkumisest kohe, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Kohus järeldas, et kaebaja oli saanud teada, milles teda süüdistatakse ning tegelikult oli ta aru saanud ka sündmuse tähendusest, et käituda adekvaatselt. Kinnipeetava teavitamine tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusest loob talle võimaluse esitada omapoolne nägemus ja antud juhul asjaoludest nähtub, et tal oli võimalik esitada oma kirjeldused, seisukohad, kuid ta loobus sellest. Kaebaja ei ilmutanud huvi, missugune ettekanne koostati, ei esitanud küsimusi, miks koostati akt jne. Kaebaja ei saa ka väita, et temaga ei vesteldud. Ka see on vestlus, mille ta läbis T.Udega ning kui kaebaja oleks olnud nn täielikus teadmatuses, siis sai ta kirjutada oma vastavad märkused tavalisele tühjale paberilehele ja saata juhtkonnale. Kaebaja ei väida, et tal puudus paber ja kirjutusvahend. Mõistlikult käituv inimene esitab oma pretensioonid, kui selleks on põhjused. Kaebaja väide, et ta oli täielikus teadmatuses, ei ole usutav. 6 3) Distsiplinaarmenetluse tähtaegne läbiviimine on raskendatud juhtudel, kui kinnipeetav viibib Tartu vanglas ajutiselt kohtuistungi ajaks. Kaebaja oli Tartu vanglas lühiajaliselt seotult tema kriminaalasja arutamisega ja saadeti tagasi Murru vanglasse. Selle tõttu saadeti vormistatud ja koostatud menetlusprotokoll kaebajale Murru vanglasse üheaegselt käskkirjaga. Kohus leiab, et kuigi
ei märgi otseselt, millal tuleb tutvustada kinnipeetavale distsiplinaarmenetluse protokolli, on selle sätte ja VSKE § 97 -98 loogikast lähtudes menetlusprotokolli ja materjali tutvustamine vajalik koos juurdevõetud seletuskirjaga tutvustada karistatavale isikule siiski veelkord enne direktori käskkirja vormistamist ehkki kohtupraktikas ollakse selles osas erinevatel seisukohtadel. Kuid kui kinnipeetavad liiguvad lühikeste ajavahemike kestel ühest kohast teise, on seotud kriminaalasjade arutamisega päevasel ajal, siis ei mitte alati ei võimalda menetlusmaterjalide tutvustamist seaduses märgitud menetlustähtajad. Nimelt võib
lg 4.1 kohaselt määrata distsiplinaarkaristuse kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemisest, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Antud juhul on karistuse määramise tähtajast kinni peetud, kuna kaebaja sai käskkirja kätte allkirja vastu 05.09.07.a. Tartu Vangla vastusest tlk 63 nähtub, et kaebaja viibis Tartu Vanglas ajavahemikul 31.07.14.08.07.a. Sündmus toimus 06.08.07.a. Menetlusprotokoll on põhjalik ning suudeti koostada 16.08.07.a., so ajaks, mil kaebaja viidi ära Tartu vanglast. Kaebaja märkis istungil, et tema kriminaalasja arutamine lükkus edasi tunnistaja raske haiguse tõttu ja järgmine istung toimub 01.02.08.a. seega ei saa kohus väita, et vastustaja pidi ette nägema, et kaebaja viiakse ära Murru vanglasse menetluse kestel. Kohus ei arva, et vanglas valitseb tööpuudus ning et just nimelt kaebaja suhtes algatatud menetlus tuli läbi viia esmajärjekorras. Kohus ei saa ka tõsikindlalt väita, et vangla oleks posti teel materjali saatmisel suutnud kinni pidada tähtajast. Kohus leiab, et vanglad ei saa jätta reageerimata üleastumistele, eriti sellistele, mil ametniku korraldus jäetakse täitmata ning lisaks esitatakse solvanguid ja ähvardusi, kuid vangla peab olema operatiivne, kui soovib säilitada ja tagada korra. Vangla peab olema hoolikam, et täita kõik tingimused. Samas ei saa kohus järeldada, et karistatava õigused antud juhtumil jäid kaitseta, kui protokolli tutvustati allkirja vastu koos käskkirjaga. Kaebaja ei olnud ise sisuliselt huvitatud seletuse andmisest, ettekannete lugemisest või väljastamisest, ta teadis ka menetluse alustamisest ja oli selge, et ta ei avaldanud kahetsust ega tunnistanud süütegu ning on sellel seisukohal käesoleva ajani. Haldusakti saab vaidlustada kohtus ja hiljemalt kohtusse kaebuse esitamise ajaks pidi kaebaja tõendama, et ta ei ole toime pannud süütegu ning menetluses tehti vead, mis mõjutasid karistuse määramist nii, et haldusakt tuleks tühistada. HKMS § 15 lg 1 ja lg 3 tulenevalt tuleb kaebuse esitajal esitada kohtule tõendid oma väidete kinnitamiseks. Kaebuse esitaja antud juhul ei ole esitanud tõendeid sellest, et ta ei sooritanud üleastumist ning et temale ei antud võimalust anda omapoolseid seletusi arvates ettekande koostamisest (kaebaja väide) ja ta teadis, et käivitus distsiplinaarmenetlus. Karistuskäskkiri selgitab põhjalikult, miks üleastumine oli hinnatud õigustatult raskeks süüteoks ja kuidas kaebaja isikuomadusi ja käitumist arvestades ei ole varasemad vähemad karistused avaldanud mõju, mistõttu tuli määrata kartserikaristus. O.K. ei ole ametnike tagakiusu ohver, vaid ta ise on korduvalt rõhutanud oma käitumisega üleolevat suhtumist vanglaametnike korralduste suhtes. Käesoleva ajani puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et käskkirjas märgitud asjaolud oleksid esitatud ebaõigesti ning et jäeti arvestamata mõne olulise tõendi või asjaoluga, mis vääraks määratud karistuse. Kaebaja vestles ametnikega ulatuses, milles pidas seda vajalikuks. Kohus leiab, et Haldusmenetluse seaduse § 58 tulenevalt ei saa antud juhul haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et kaebajale ei saadetud 7 menetlusprotokolli allkirjastamiseks varem, kuna selle mittetutvustamine enne karistuse määramist ei saanud mõjutada asja otsustamist. Isiku poolt süü mittetunnistamine aga ei väära seejuures õigust määrata karistust. Tartu vangla on käskkirjas põhjendanud karistusmäära valikut ja kohus nõustub, et määratud karistus on proportsionaalne üleastumise raskusele. Kaebaja hoiak, et ta ei tea midagi, avaldus ka teises temaga seotud Tallinna Halduskohtule esitatud O.K. kaebuses haldusasjas nr 3-07-1761. Kohus juba märkis, et kaebaja kaebus tugineb eeldusele, et D.L. ei saanud asjas midagi kinnitada. Kohus on selgitanud, miks selline kaebaja eeldus ei anna alust kaebust rahuldada. Kuna vastustaja on käskkirja lubanud pöörata täitmisele kaebajale soodsama kartserikaristuspäevade arvuga põhjusel, et eelmine karistuskäskkiri on Justiitsministeeriumi poolt tunnistatud kehtetuks, siis ei sekku kohus vangla tegevusse, kui vangla täidab antud lubaduse, mis leevendab kaebaja karistusmäära. 4) Kaebuse esitaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest, Tartu vangla kohtukulunõuet ei esitanud. Karin Kalmiste Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.