KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 3. november 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-2133 Haldusasi Haabneeme-Miiduranna Elukeskkonna MTÜ kaebus Vi

§ 11lg 31 p 5).

1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebaja esindajale Merle Järvalale ja Viimsi Vallavalitsusele. Resolutsioon Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu kirjalikult kümne päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates, lisades määruskaebusele Tallinna Halduskohtu poolt tagastatud dokumendid (

471 lg 3). 1. 27.10.2008 saabus Tallinna Halduskohtule Haabneeme-Miiduranna Elukeskkonna MTÜ kaebus Viimsi Vallavalitsuse 24.09.2008 korralduse nr 573 ja 16.09.2008 ehitusloa nr 13796 tühistamiseks ja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. 2.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Sama lõike teise lause kohaselt võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemaolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

§ 7

lg 1 teine lause ei anna õigust pöörduda halduskohtusse, kui isikul puudub selleks põhjendatud huvi. Seega lähtub Eesti haldusprotsessiõigus üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi vaidlustatav haldusakt otseselt puudutab ning, kui vaidlustatud haldusakt kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi tegelikult ei riku või kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla kaebuses märgitud põhjendatud huvi, puudub isikul kaebeõigus. 1 3. Käesoleval juhul on vaidlustatud ehitusluba ning korraldust, millega vaidlustatud ehitusluba on otsustatud väljastada. Kaebuse ehitusloa peale saab aga esitada isik, kelle subjektiivseid õigusi ehitusloaga rikutakse. Käesolevas kaebuses ei ole kaebaja näidanud oma subjektiivsete õiguste rikkumist ning kohus leiab, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole vaidlustatud korralduse ja ehitusloaga rikutud. Kaebaja on kaebuses märkinud, et on ehitusloa väljastamise aluseks oleva detailplaneeringu kohtus vaidlustanud ning sellest tulenevalt on ehitusloa väljastamine õigusvastane. Kohus selgitab, et ehitusloa vaidlustamisel ei ole seaduseandja ette näinud populaarkaebuse esitamise võimalust ja kaebuse esitamiseks ehitusloa tühistamiseks ei piisa väitest, et ehitusluba on õigusvastane, vaid see peab rikkuma kaebaja subjektiivseid õigusi. Samuti ei teki käesoleval juhul kaebeõigust sellest, et kaebaja on detailplaneeringu kohtus vaidlustanud. Tallinna Ringkonnakohus on oma 23.05.2006 määruses nr 3-06-310 märkinud, et PlanS § 26 lg 1 ei ole ehitusloa vaidlustamisel kaebeõigust reguleeriva sättena kohaldatav ka siis, kui sama isik on eelnevalt vaidlustanud detailplaneeringu kehtestamise otsuse. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab kaebuse selle esitajatele

§ 11

lg 31 p 5 alusel, kuna kaebuse esitajatel ei saa lähtuvalt kehtivatest seadustest ja kohtupraktikast ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust.

1. Koos kaebusega on kaebaja esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Esialgse õiguskaitse taotluse põhjenduse hindamisel on oluline teha kindlaks kaebuse perspektiivikus. Kui kaebusest ei ilmne kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist, tuleb lugeda kaebus ilmselt perspektiivituks ning esialgsest õiguskaitsest keelduda (Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2006 määrus haldusasjas nr 3-06-310). Kuna eelnevalt on kohus jõudnud järeldusele, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, siis puudub ka esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
2. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ei kuulu

§ 84lg 4 p 2 tulenevalt tagastamisele.

Daimar Liiv Kohtunik 2