3-07-108/12

3-07-108 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 19.11.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-07-108 Haldusasi J.K.i kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 12.12.2006.a sõiduautole Ford Focus XXX XXXXXXXXXXXX üksiksõiduki tüübikinnituse väljastamisest keeldumise ja sõiduauto registreerimata jätmise õigusvastaseks tunnistamiseks ja Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse kohustamiseks tüübikinnituse taotlust uuesti läbi vaatama Asja läbivaatamise kuupäev 30.10.2007 Menetlusosalised Kaebuse esitaja J.K., esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo Vastustaja Eesti Riiklik Autoregistrikeskus, esindajad KristoTaavi Ruus ja Andres Soots RESOLUTSIOON Jätta J.K.i kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. J.K. esitas 15.03.2005.a Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) Tallinna Büroole avalduse riikliku tüübikinnituse väljastamiseks Ameerika Ühendriikides valmistatud sõiduautole Ford Focus, tehasetähistusega XXX XXXXXXXXXXXX (tl 151). Sõiduk oli varem registreeritud Leedu Vabariigi liiklusregistris.
3. ARK Tallinna Büroo 05.04.2005.a kirja nr 05/10-1/7776-2 teatati J.K.ile, et tema sõiduautole ei ole võimalik riiklikku tüübikinnitust väljastada (tl 152).
4. J.K. vaidlustas sõiduki registreerimata jätmise 02.05.2005.a Tallinna Halduskohtus. Tallinna Halduskohtu 29.09.2005.a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-556/05 jäeti J.K.i kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2006.a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-05-301 tühistati Tallinna Halduskohtu otsus ning kohustati ARK vaatama läbi J.K.i 15.05.2005.a esitatud sõiduauto Ford Focus riikliku tüübikinnituse taotlus (tl 59-64).
5. ARK vaatas 17.10.2006.a J.K.i taotluse uuesti läbi ja selgitas tüübikinnituse saamiseks vajalike dokumentide esitamise vajadust (tl 69-70).
6. J.K. esitas 10.11.2006.a ARK-le nõude sõiduautole Ford Focus tüübikinnituse andmiseks ning sõiduki arvele võtmiseks (tl 20-22).
7. ARK keeldus 12.12.2006.a kirjaga nr 12.12.2006.a nr 10-1/06/31829-2 avaldust rahuldamast (tl 29). Kirja kohaselt tuleb sõiduki sissetoojal esitada ARK-le majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.03.2004.a määruse nr 44 „Autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskiri” (edaspidi Autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskiri) §-s 4 lõikes 8 toodud dokumendid. Samuti märgiti kirjas, et ARK-l ei ole võimalik läbi viia direktiivide kohaseid sõiduki heitgaaside ja müra katsetusi, sest puuduvad seadmed ja tunnustatud katsekojale vastav pädevus.
8. J.K. esitas 15.01.2007.a Tallinna Halduskohtule kaebuse ARK-i 12.12.2006.a sõiduautole Ford Focus XXX XXXXXXXXXXXX üksiksõiduki tüübikinnituse väljastamisest keeldumise ja sõiduauto registreerimata jätmise õigusvastaseks tunnistamiseks ja ARK-i kohustamiseks tüübikinnituse taotlust uuesti läbi vaatama (tl 1-8). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9. Kaebuse esitaja leiab, et üksiksõiduki tüübikinnituse väljastamisest keeldumine ja sõiduauto registreerimata jätmine on õigusvastane järgmistel põhjustel. 8.1 Tüübikinnituse sisuks oleva vastavuse peab eelduslikult tuvastama ARK, kellel on võimalik teha vajalikke tüübikatsetusi kohapeal või küsida andmeid nn tunnustatud katsekodadelt või autoregistritelt, kes on vajalikud katsetused juba sarnasele sõiduautole teinud. Kuna Eesti Vabariigis oli seisuga 17.08.2005.a registreeritud 3 Ameerika Ühendriikides toodetud Ford Focust, siis saab ARK kõik vaidlusaluse sõiduauto registreerimiseks vajalikud andmed nimetatud autode registreerimise materjalide juurest. Ka Euroopa Liidu (edaspidi EL) tüübikinnituse ja riikliku tüübikinnituse puhul ei tehta tüübikinnitust igale sõiduautole eraldi, vaid ainult ühele. Kõikide teiste samasse tüüpi kuuluvate sõidukite puhul eeldatakse, et sõiduautod vastavad esitatud nõuetele. Sama põhimõte peaks kehtima ka üksiksõiduki tüübikinnituse puhul, mis on valmistatud samas tehases. 8.2 Füüsika Kesklabori töötaja Margus Mihkelsoo 03.01.2007.a kirja kohaselt on nendel paremad ja täpsemad mürataseme mõõtjad, kui seda on Bruel&Kjaer 2239A, mida kasutatakse vastustaja poolt tunnustatud Soome katselaboris. Seega on Eesti Vabariigis ARK-l võimalik vajadusel läbi viia katsetusi, mis vastaksid EL direktiivi nõuetele. Vaatamata seadmete olemasolule, on sõiduki vastavust võimalik kontrollida ka kaebuse esitaja jaoks vähem koormaval viisil, st mõõtmisi teostamata. Kuna sõiduauto oli esmalt registreeritud Ameerika Ühendriikides, siis pidi ta vastama kõikidele seal kehtestatud nõuetele. Seega saaks sõiduki vastavuse EL nõuetele teha kindlaks võrreldes EL nõudeid Ameerika Ühendriikide nõuetega. Sisuliselt toimub ka vastustaja poolt tunnustatud katsekojas tõendi väljastamine võrdlemise teel. Seega on ka ARK-l võimalik saada kõik vajalikud andmed konkreetse sõiduauto kohta nimetatud veebilehelt ja testi tegemiseks puudub põhjendatud vajadus, kuna see on ainult formaalset laadi. Samas tuleks kaebuse esitajal teha formaalsuse täitmiseks suuri kulutusi. Kui tüübikatsetuse või ekspertiisi teostamine on Eesti 2 Vabariigis võimatu, kuid ARK siiski nõuab nende teostamist, peab ARK selgitama, miks ei ole võimalik andmete võrdlemise teel teha kindlaks sõiduki vastavus tehnilistele nõuetele. 8.3 Vastustaja ei ole esitanud ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada, et sõiduauto tehnilised näitajad ei vasta EL kehtestatud piirnormidele. Poolte vahel käinud kohtuvaidluse raames teostati esialgse õiguskaitse andmiseks sõidukile tehnoülevaatus, mille käigus mõõdeti ka sõiduki heitmeid. Tehnoülevaatuse kontrollkaardilt on näha, et mõõtmistulemused on jäänud lubatu piiridesse ning ühtegi riket ega puudust ei ole tuvastatud. Kui sõiduk on läbinud juba tehnoülevaatuse, siis järelikult ta vastab esitatud nõuetele. ARK ei ole põhjendanud, millisest seadusest tuleneb seisukoht, nagu peetaks liiklusseaduse (edaspidi LS) § 14 lõikes 1 silmas mingeid muid tehnonõudeid, kui need, millele vastavus hinnatakse sõiduki tehnoülevaatuse käigus. 8.4 See, mis tingimustel üksiksõiduki tüübikinnitust väljastatakse, on iga EL liikmesriigi enda otsustada, kuid kui liikmesriik on sõiduauto juba kandnud riiklikusse registrisse, siis tuleb eeldada selle vastavust EL-s kehtestatud nõuetele. Seega tuleks vaidlusalune sõiduauto registreerida ilma katseid tegemata, sest sõiduauto vastavus EL nõuetele on kindlaks tehtud juba teises EL liikmesriigis.
10. Vastustaja ARK ei nõustu kaebusega järgmistel põhjendustel. 9.1 Vaidlusaluse sõiduauto Ford Focus puhul on tegemist sõidukiga, millele ei ole omistatud kogu sõiduki (EL) tüübikinnitust. Selliste sõidukite registreerimine ja nõuete kehtestamine on liikmesriikide endi otsustada. Leedu Vabariigis ei ole sõiduki mürataseme ja heitmete kohta vastavuse kinnitamine sõiduki registreerimise eelduseks. Antud sõiduki kohta ei ole Leedu register nõudnud mürataseme ja heitmete kohta dokumente. Eestis on selliste sõidukite registreerimise eelduseks majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.03.2004.a määrusega nr 44 kehtestatud „Autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskirja” lisa 3, milles on muuhulgas nõutud sõiduki mürataseme ja heitmete kohta direktiivi, E-reegli või muu normdokumendi kohase sertifikaadi, katsekoja katseprotokolli või kinnituse, valmistaja tunnistuse või § 4 lõike 7 kohase dokumentatsiooni esitamist, mis kinnitab piirväärtuse täitmist. ARK saab tuvastada sõiduki mürataseme ja heitmete nõuetele vastavuse juhul, kui on esitatud lisa 3 kohased dokumendid. 9.2 ARK-l ei ole võimalik läbi viia tüübikatsetusi, kuna ARK-l puuduvad vastavad seadmed teostada direktiivi ja E-reegli kohaseid katsetusi müra ja heitmete kohta. Samuti eeldab sõiduki direktiivi kohane sõidumüra mõõtmine lisaks seadmetele veel teatud kindla koostisega mõõdetud tee pinnakatet ning vastavat personali. Selline tunnustatud kompetents Eestis puudub. Võimaluste puudumisest tulenevalt ei teosta ega ole ka kunagi teostanud ARK sõiduki tüübikatsetusi või ekspertiise. Tegemist ei ole ARK poolsete puudustega. Direktiivi kohaste katsetuste läbi viimiseks vastavaid laboreid ei ole ka paljudes teistes EL liikmesriikides. Andmete võrdlemise teel sõiduki Euroopa nõuetele vastavuse kindlaks tegemise õigus ARK-l puudub. Samuti ei ole Eestis Euroopa turule toodud sõidukeid edasimüüvatel maaletoojatel õigust kinnitada USA turule toodud sõiduki samasust ja heitmete ning müra vastavust direktiivi nõuetele. Sellise kinnituse väljastamine eeldab sõiduki kohta andmete omamist, mis on olemas vaid sõiduki tootjal. 9.3 Kaebaja väide, nagu oleks ARK poolt seatud isikule mingi piirang, on ekslik, kuna müra ja heitmete nõuetele vastavuse kinnitamise kohustus kehtib vaid nende sõidukite kohta, millel puudub Euroopa direktiivi 70/156/EMÜ kogu sõiduki tüübikinnitus. Kui ilma tüübikinnituseta sõiduk omandatakse näiteks pärimise teel, siis kontrollitakse sõiduki vastavust tehnonõuetele tehnoülevaatuse direktiivi 96/96/EMÜ alusel. Sellisel juhul ei ole tegemist tüübikatsetustega. Eestis on registreeritud kolm sõidukit Ford Focus, millel ei ole kogusõiduki tüübikinnitust. Kahel juhul on tegemist ümberasuja varana kaasatoodud sõidukitega, ühel juhul sõidukiga, mis on ette nähtud kasutamiseks treening- või võistlusperioodil. Kuna neil sõidukitel ei ole läbi viidud 3 mürataseme ja heitmete kontrolli (ei olnud kohustuslik), ei saa nimetatud Ford Focuste dokumente aluseks võtta. 9.4 ARK on korduvalt kaebuse esitajale selgitanud, milliseid dokumente tuleb esitada tüübikinnituse saamiseks, samuti on ARK teinud kõik endast oleneva ning teinud vastavaid päringuid välisriikide registritesse ja katsekodadesse. ARK ei ole öelnud, kas sõiduk vastab või ei vasta kehtestatud nõuetele, kuna kaebuse esitaja ei ole siiamaani esitanud ühtegi dokumenti, et saaks vastavat menetlust läbi viia ning vastavust kontrollida. 9.5 Direktiivi 92/53/EEC artikli 1 kohaselt on jäetud liikmesriigi enda otsustada, kuidas ja mis tingimustel nad väljastavad üksiksõiduki tüübikinnituse. Sellest lähtuvalt on Eesti Vabariik kehtestanud nõuded üksiksõiduki tüübikinnitamiseks autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskirjas. Seega ei ole asjakohased kaebuse esitaja väited, et ARK piirab kaupade vaba liikumist. Samuti ei ole õige kaebuse esitaja väide, nagu oleks sõiduki vastavus kõikidele direktiivi nõuetele kindlaks tehtud juba Leedu Vabariigis, kuna Leedus selle sõiduki registreerimisel ei nõutud direktiividele vastavaid dokumente sõiduki müra ja heitmete kohta. Väljastpoolt EL-i toodetud sõidukite registreerimisel nõutakse Leedus ainult valgustusseadmete nõuetele vastavusse viimist. 9.6 Sõidukite tehnoülevaatuse ja tüübikinnituse menetluse puhul on tegemist kahe erineva menetlusega, kus mõõdetakse erinevad komponente. KOHTU PÕHJENDUSED
11. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjustel. 10.1 LS § 14 lõike 1 kohaselt on tüübikinnitus menetlus, millega pädev asutus tunnistab antud sõiduki tüübi vastavust kehtivatele tehnonõuetele. Eestis esmakordselt kasutusele võetavate autode, ratastraktorite ja nende haagiste ning mootorrataste tüübid kuuluvad tüübikinnitamisele (lg 2). Tüübikinnituse menetlused sätestab autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskiri. Eeskirja § 2 punktist 22 tulenevalt on tüübikinnitus menetlus, mille tulemusena pädev asutus vormistab uut tüüpi sõidukile või tootele EÜ või E tüübikinnituse või riikliku tüübikinnituse. Eeskirja § 3 lõike 1 kohaselt teostab tüübikinnitust pädeva asutusena ARK. Tüübikinnituse läbimisel omistab ARK sõidukile või tootele tüübikinnituse (lg 7). Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt peab igal tüübikinnitust omavasse sõidukitüüpi kuuluval esmakordselt kasutusele võetaval sõidukil olema tüübivastavuse tunnistus. Tüübivastavuse tunnistuse, mis tõendab sõiduki kinnitatud tüübile vastavust, väljastab valmistaja, tema ametlik esindaja või ARK ning M1 kategooria tüübivastavuse tunnistus peab olema direktiivi 70/156/EMÜ kohane. Autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskirja § 4 lõike 4 kohaselt peavad alates 01.01.1998.a esmakordselt kasutusele võetud liiklusregistrisse kantavad sõidukid omama kehtivat riiklikku tüübikinnitust. Sama paragrahvi lõike 5 punkti 1 kohaselt teostatakse M1 kategooria sõiduki riiklik tüübikinnitus direktiivi 70/156/EMÜ kohase kogu sõiduki tüübikinnituse tunnustamise teel. Eeskirja § 4 lõike 8 sätestab dokumendid, mis tuleb sõiduki riiklikuks tüübikinnituseks esitada ning nimetatud sättest nähtuvalt tuleb M1 kategooria sõiduki puhul esitada direktiivi 70/156/EMÜ kohane kogu sõiduki tüübikinnitussertifikaat koos kaasnevate nõuetekohaste dokumentidega. Asjas puudub vaidlus, et kaebuse esitajale kuuluva sõiduauto Ford Focus (XXX XXXXXXXXXXXXX) puhul on tegemist sõidukiga, millele ei ole omistatud kogu sõiduki (EL) tüübikinnitust, mistõttu on võimalik sõiduk Ford Focus kanda liiklusregistrisse üksiksõiduki kinnituse alusel. Autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskirja § 2 punkti 4 27 kohaselt on üksiksõiduki kinnitus riikliku tüübikinnituse menetlus, mille tulemusena pädev asutus otsustab esitatud dokumentide ja ekspertiisi või dokumentide kontrollimise alusel sõiduki vastavuse määruse nõuetele. Tulenevalt eeskirja § 7 lõikest 1 punktist 11 ja lõikest 4 punktist 1 teostatakse üksiksõiduki kinnitus eeskirja lisas 3 toodud nõuete kohaselt. Vastavalt lisale 3 on mürataseme ja heitmete kohta nõutud direktiivi, E-reegli või muu normdokumendi kohase sertifikaadi, katsekoja katseprotokolli või kinnituse, valmistaja tunnistuse esitamine või määruse § 4 lõike 7 kohase dokumentatsiooni esitamine, mis kinnitab piirväärtuste täitmist. Seega on vastustaja põhjendatult leidnud, et ARK saab tuvastada sõiduki mürataseme ja heitmete nõuetele vastavuse üksnes juhul, kui on esitatud autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskirja lisa 3 kohased dokumendid. 10.2 Autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskirja § 3 lõike 6 kohaselt teostab ARK sõiduki või toote kontrollimisi, tüübikatsetusi ja ekspertiise võimalusel ise või suunab selle kontrollimiseks, tüübikatsetuseks või ekspertiisiks tema poolt tunnustatud katsekotta või eksperdile. Ilma vastavaid akte ja protokolle omamata ei ole võimalik sõiduki vastavust eeskirja lisa 3 nõuetele võimalik kontrollida. Kohus nõustub vastustajaga, et viidatud sättest ei tulene ARK-le kohustust ise tüübikatsetusi läbi viia ning tal on õigus suunata sõiduk tema poolt tunnustatud katsekotta. Kohtul puudub alus kahelda vastustaja kinnitustes, mille kohaselt puuduvad ARK-l seadmed ja pädevus direktiivi ja Ereegli kohaste sõiduki heitgaaside ja müra katsetuste läbi viimiseks, mistõttu ARK ise tüübikatsetusi ega ekspertiise ei teosta ega ole ka kunagi teostanud. Kaebuse esitaja väited, nagu oleks ARK-l võimalik ise tüübikatsetusi või ekspertiise läbi viia, on paljasõnalised. Vastustaja selgituste kohaselt ei saanud ARK Eestis registreeritud sõiduautode Ford Focus dokumente aluseks võtta, kuna nimetatud sõidukite näol oli tegemist kahel juhul ümberasuja varana kaasatoodud sõidukitega ning ühel juhul sõidukiga, mis on ette nähtud kasutamiseks treening- või võistlusperioodil. Kuna ümberasuja sõiduki ning treening- või võistlusperioodil liikluses kasutatava sõiduki suhtes on kohaldatav autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskirja § 7 lõige 2, ei olnud nimetatud sõidukite puhul kohustust läbi viia mürataseme ja heitmete kontrolli. Seega on ekslik kaebuse esitaja väide, mille kohaselt oleks ARK saanud kõik vaidlusaluse auto registreerimiseks vajalikud andmed Eestis juba registreeritud kolme Ameerika Ühendriikides toodetud sõiduauto Ford Focus registreerimise materjalidest. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja selgitanud kaebuse esitajale, milliseid dokumente tuleb tüübikinnituse saamiseks esitada. ARK on teinud päringuid Soome katsekodadesse A-Katsastus Oy (A-Ispection LTD) ja Head of Technical Department vaidlusalusele sõidukile Ford Focus heitmete ja müra sertifikaadi või katseprotokolli saamiseks. 16.05.2006.a kirjas selgitas ARK kaebuse esitajale, et Soome katsekojad väljastavad kaebuse esitaja sõidukile heitmete ja müra katseprotokollid, mille saamiseks tuleb eelnevalt läbida vastav protseduur ning infot selle kohta saab kirjale lisatud katsekodade ja ARK kirjavahetusest (tl 127, 137-147). Vastustaja kinnituste kohaselt on ta selgitanud kaebuse esitajale Soome katsekodade poole pöördumist ka suuliselt (tl 120, 167). Eeltoodu alusel leiab kohus, et vastustaja on õiguspäraselt suunanud kaebuse esitaja sõiduki vastustaja poolt tunnustatud katsekotta. 10.3 ARK ei ole tõesti öelnud kas vaidlusalune sõiduk vastab või ei vasta EL-s kehtestatud piirnormidele. Seda seetõttu, et ei ole esitatud ühtegi dokumenti, millest sõiduki vastavus või mittevastavus nähtuks. Kohus nõustub vastustajaga, et sõidukite tehnoülevaatuse ja tüübikinnituse menetluse puhul on tegemist kahe erineva menetlusega, kus mõõdetakse erinevad komponente. Sõiduki ohutust teeliikluses tuvastatakse Eesti tehnoülevaatuspunktides. Sõiduki vastavust 5 tüübikinnituse nõuetele on võimalik tuvastada vaid selleks vastavat varustust, personali ja akrediteeringut omavas katselaboris. 10.4 Kaebuse esitaja väide, et Leedu Vabariigi registris olnud sõiduk tuleks tunnustada täiendavaid kontrollimisi teostamata, ei ole põhjendatud. Autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskirja § 4 lõige 7 sätestab, et kui sõiduk on vahetult enne sõiduki Eestisse sissetoomist kantud EL liikmesriigi registrisse, siis riiklikul tüübikinnitusel võib arvesse võtta selle liikmesriigi pädeva asutuse või tunnustatud katsekoja poolt väljastatud dokumentides või sõiduki registreerimistunnistuses märgitud andmeid direktiividele, E-reeglite või nendes nõutud piirväärtuste täitmise kohta ja ARK poolt läbiviidud kontrollimise tulemusi. Vastustaja on selgitanud, et Leedu Vabariigi üksikkinnitus erineb nõuetelt Eestis üksiksõiduki kinnitusel kehtivatest nõuetest ning vaidlusaluse sõiduki registreerimisel Leedu Vabariigis ei nõutud direktiividele vastavaid dokumente sõiduki müra ja heitmete kohta (tl 137, 143). Kuna sellekohased dokumendid Leedu liiklusregistril puuduvad, pole ka ARK-l andmeid, mida arvesse võtta. Kaebuse esitaja väide, mille kohaselt on tüübikinnitamise eeskirjades sätestatud piirangud vastuolus kaupade vaba liikumisega, on ekslik. Kaupade vaba liikumise tagamiseks kehtib vastastikuse tunnustamise põhimõte, mis on lülitatud ka Eesti tüübikinnitamise eeskirja. Üksiksõiduki kinnitus on iga EL liikmesriigi reguleerida ning kohustus üksikkinnituste tunnustamiseks puudub. 10.5 Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et ARK-i keeldumine üksiksõiduki tüübikinnituse väljastamisest enne vaidlusaluse sõiduauto mürataseme ja heitmete nõuetele vastavust kinnitavate dokumentide esitamist on õiguspärane ning põhjendatud. Seega tuleb J.K.i kaebus üksiksõiduki tüübikinnituse väljastamisest keeldumise ja sõiduauto registreerimata jätmise õigusvastaseks tunnistamiseks ja ARK-i kohustamiseks tüübikinnituse taotlust uuesti läbi vaatama jätta rahuldamata.
12. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lõike 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab menetluskulud. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebuse esitajalt taotlenud. Indrek Paukštys Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 22.12.2008 OTSUSE RESOLUTSIOON
13. Rahuldada J.K.i apellatsioonkaebus osaliselt.
14. Tühistada Tallinna Halduskohtu
15. novembri
16. a otsus osas, millega kaebus jäeti rahuldamata taotluse osas tunnistada Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse
17. detsembri
18. a keeldumine sõiduautole Ford Focus tehasetähisega XXX XXXXXXXXXXXXXX üksiksõiduki kinnituse väljastamisest õigusvastaseks ja taotluse osas teha Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele ettekirjutus vaadata J.K.i sellele sõidukile üksiksõiduki kinnituse väljastamise taotlus uuesti läbi. 6
19. Tunnistada Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse
20. detsembri
21. a keeldumine sõiduautole Ford Focus tehasetähisega XXX XXXXXXXXXXXX üksiksõiduki kinnituse väljastamisest õigusvastaseks.
22. Teha Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele ettekirjutus vaadata J.K.i sellele sõidukile üksiksõiduki kinnituse väljastamise taotlus uuesti läbi.
23. Jätta kohaldamata majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.03.2004 määrusega nr 44 kinnitatud „Autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskirja“ § 7 lõike 4 punkt 1 osas, milles see ei võimalda omistada sõidukile üksiksõiduki kinnitust, kui sõiduk on varem olnud registreeritud teises Euroopa Liidu liikmesriigis ja sõiduki kohta ei ole esitatud kõiki riiklikuks tüübikinnituseks nõutud dokumente, kuid ARK on kontrollimise tulemusena teinud kindlaks, et sõiduk on teeliikluses ohutu.
24. Mõista Eesti Riiklikult Autoregistrikeskuselt J.K.i kasuks välja menetluskulud summas 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni. 7