← Eesti

3-07-2427/15

Obsah (6)§ 59§ 84§ 12§ 13§ 86§ 118

3-07-2427 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 07. aprill 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-2427 Haldusasi A.V.’e k

) § 84 p 1 järgi kvalifitseeritava distsiplinaarsüüteo. Võttes arvesse seda, et kaebajal oli kehtiv distsiplinaarkaristus, samuti oli ta aasta jooksul enne vaidlusaluse karistuse määramist toime pannud distsiplinaarsüütegusid, mille eest teda ei karistatud, asus Põhja politseiprefekt seisukohale, et A.V. tuleb teenistusest vabastada. A.V. kinnitab, et ei ole toime pannud talle süüks arvatud tegu - ilma loata töölt lahkumist enne tööaja lõppu, kuid ta ei ole esitanud enda sõnade kinnituseks ühtegi tõendit. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja süü on tõendatud ning seda alljärgnevate tõenditega: 1) Tallinna Lennujaama turvakaamerate lindistus /tl 31, 160-163/. Nimetatud lindistusest nähtub, et kaebaja lahkub kell 19.12 lennujaama terminalist, hoides käes kilekotti. Ühestki turvakaamerast ei nähtu, et kaebaja oleks peale seda kellaaega lennujaama terminalis või selle ümbruses liikunud. Kuigi turvakaamerad ei kata igat ruutsentimeetrit lennujaamast, on ometi praktiliselt võimatu liikuda selliselt, et rohkem, kui poole tunni jooksul (kaebaja väitis, et patrullis kuni 19.45) kordagi ühegi kaamera vaatevälja ei satu. Kui kaebaja tõepoolest oleks patrullinud ajavahemikul 19.12 - 19.45, siis tekib küsimus, miks oli tal sel ajal käes kilekott esemetega. Vastustaja leiab, et kilekotti oli kaebajal põhjust kaasa võtta üksnes juhul, kui ta suundus koju. 2) Tunnistajate Lauri Loodsalu ja Juri Bobõkin'i seletused. Tunnistajad teostasid 06.10.2007 A.V.e tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet. Selleks saabusid nad lennujaama terminali 19.35 ning tuvastasid, et oma tööruumides kaebaja ei viibinud. Seejärel vaatasid nad üle kogu lennujaama territooriumi, kus A.V. oleks saanud viibida, kuid ei leidnud teda kusagilt. Arvestades seda, et antud hetkel oli terminal sisuliselt tühi, oleks kaebajal olnud raske jääda märkamatuks, juhul kui ta tõesti oleks oma tööpostil viibinud. Tunnistajad olid lennujaamas politsei tööruumide läheduses kuni kella 20.00-ni, kuid selle ajajooksul kaebajat kusagil näha ei olnud. 20.15 jõudsid tunnistajad Ida PO ning nägid, et kaebaja saabus sinna 20.

  1. 3) Kaebaja seletus. Kaebaja kinnitab oma seletuses, et läks enne osakonda naasmist, kus ta pidi vahetuse üle andma, kodust läbi, et vahetada riided. Kelleltki ta selleks luba ei küsinud, samuti ei teavitanud ta sellest kedagi. 4 Sellega läks kaebaja vastuollu Politseipeadirektori 11.03.1993 käskkirjaga nr 51 kinnitatud ja 17.06.2005 käskkirjaga nr 94 muudetud „Patrullteenistuse määrustiku“ /tl 96-119/ p-ga 76.3, mille kohaselt patrullipiirkonnas, marsruudil või postil töötaval patrullitoimkonnal või toimkonna liikmel (politseinikul) on keelatud lahkuda ettenähtud patrullipiirkonnast, marsruudilt või postilt v.a erilised juhud, milliseid aga käesolevas asjas ei esinenud. Vastavalt patrullilehel antud korraldusele oli kaebaja patrullipiirkonnaks Lennujaam. Põhja politseiprefekti 02.01.2004 käskkirjaga nr 2 kinnitatud „Põhja Politseiprefektuuri sisekorraeeskirja“ /tl 91-95; edaspidi - Sisekorraeeskiri/ p 4.10 sätestab, et ametikohalt ärakäimine nii ameti- kui isiklikes asjades toimub eelneval etteteatamisel vahetule juhile ning viimase nõudel tuleb selleks esitada kirjalik avaldus. Vastustaja on seisukohal, et eelnevalt nimetatud tõendid kinnitavad kogumis üheselt seda, et kaebaja lahkus ametipostilt enne selleks ettenähtud aega ilma selleks vastavat luba omamata. Määrates kaebajale karistust, võttis politseiprefekt arvesse seda, et: - distsiplinaarjuurdlusega 07-048 (24.05.2007) tuvastati, et kaebaja sooritas distsiplinaarsüüteo - teenistuskohustuste süüline mittenõuetekohane täitmine ja täitmata jätmine. Nimetatud süütegu seisnes selles, et kaebaja koostas joobes isikule joobeseisundi tuvastamise protokolli, mis oli täidetud ebakorrektselt ning jättis selle isikule tutvustamata. A.V.ele karistust ei määratud, kuna oli möödunud selleks ettenähtud tähtaeg. - distsiplinaarjuurdlusega nr 07-122 (02.10.2007) tuvastati, et 11.09.2007 jättis A.V. vahetuse lõppedes tagastamata talle teenistusülesannete täitmiseks väljastatud teenistusrelva, raadiojaama, ja patrullilehe. Teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmise eest karistati kaebajat palga vähendamisega 30% kolmeks kuuks. - karistuse määramise ajal oli käimas distsiplinaarjuurdlus nr 07-140, milles oli juba tuvastamist leidnud, et 13.10.2007 ilmus kaebaja tööle 43 minutit hiljem. Alkomeeter näitas, et A.V.e joobeks 0,13 mg/
  2. A.V. joovet ei vaidlustanud ning kirjutas alla joobe tuvastamise protokollile. - Ida PO juhi M. Kotteri antud iseloomustust, mille kohaselt on kaebaja näidanud ennast teenistuses nii positiivse kui negatiivsena. Politseilist haridust ei oma, teenistusülesannete täitmisse ei suhtu täpselt ja korralikult, materjalid on sageli vormistatud lohakalt. - Ida PO juhi M. Kotteri antud arvamust, mille kohaselt ei sobi A.V. politseiteenistusse. Vastustaja on seisukohal, et võttes arvesse eelnevat, on kaebaja süü üheselt tõendamist leidnud ning määratud karistus on igati kooskõlas sooritatud rikkumisega. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kohus, hinnanud asjas kogutud kirjalikke tõendeid ja üle kuulatud tunnistajate ütlusi kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et A.V.e kaebus on põhjendamatu, kaevatud käskkiri on õiguspärane haldusakt, mille tühistamiseks puudub kohtul alus. Seetõttu jääb kaebus rahuldamata. Kohus esitab alljärgnevalt oma sellekohased põhjendused, alustades haldusakti formaalsest õiguspärasusest ja käsitleb seejärel Põhja politseiprefekti 29.10.
  4. a käskkirja nr 1727 p sisulist õiguspärasust.
  5. Kaevatud käskkirjast nähtuvalt Põhja politseiprefekt Raivo Küüt on põhjendanud oma 29.10.
  6. a käskkirja nr 1727 p andmist järgmiste faktiliste asjaoludega. Distsiplinaarjuurdlusega nr 07-138 tuvastati, et 06.10.2007 kella 19.35 paiku teostasid politseikontrolli büroo vanemkomissar Lauri Loodsalu ja politseivaneminspektor Juri Bobõkin teenistuslikku järelvalvet. Järelvalve tulemusel selgus, et Ida PO korrakaitsetalituse konstaabel A.V., kes oli suunatud täitma teenistusülesandeid (jalgsipatrull) teenistuspostile Tallinna Lennujaama, aadressil Lennujaama tee 2, 06.10.2007 kella 08.30-st kella 20.30-ni, 5 oli teenistuspostilt lahkunud varem. Tallinna Lennujaama turvakaamerate salvestusi kontrollides tuvastati, et A.V. lahkus teenistuspostilt 06.10.2007 kell 19.11, liikudes diagonaalis üle Lennujaama ootesaali väljapääsu suunas, kell 19.12 liigub A.V. Lennujaama peahoone esisel kõnniteel, suunaga kesklinna poole. Lennujaama turvakaamerate vaatevälja peale kella 19.12 A.V.e ei jäänud. Seega lahkus A.V. teenistuspostilt 78 minutit varem ilma, et oleks lahkumiseks luba küsinud ja/või seda saanud. Ida PO jõudis A.V. isikliku sõidukiga kella 20.20 paiku, tulles andma üle teenistusrelva ja patrulllehte. A.V. oli osakonda jõudes juba erariietes. Samuti on selgunud, et A.V. esitas 06.10.2007 Ida PO korrakaitsetalituse välijuhile, komissar Roman Maiorovile patrulllehe, milles märgitud andmed olid väärad. A.V. oli märkinud 06.10.2007 patrulllehele (lühiettekandes tehtud tööst ja tähelepanekutest) viimaseks Lennujaamas patrullimise ajaks 18.25-19.45 /tl 56-57/, mis viimase 33 minuti osas aga ei vastanud tõele. A.V.e sõnul lahkus ta töölt varem, sest pidi koju riideid vahetama minema, kuna tal oli kiire kokkusaamine ettenähtud. Järgnevalt on käskkirjas antud õiguslik hinnang A.V.e tegevusele ning märgitud, et eelpool kirjeldatud tegevustega on ta läinud vastuollu järgmiste sätetega:

§ 59

lg 1, patrullteenistuse määrustiku p-dega 24 ja 76.3., Sisekorraeeskirja p-dega 4.1, 4.10, 5.1, 9.1, 13.3.1, 13.3.2, 13.3.7, oma ametijuhendi p-dega 3.2.1, 3.2.15 ja 3.3.1, millega kogumis pani toime

§ 84

p 1 järgi kvalifitseeritava distsiplinaarsüüteo - teenistuskohustuste süüline mittenõuetekohane täitmine. Nähtuvalt käskkirjast on Põhja politseiprefekt arvestanud Ida PO juhi poolt A.V.e kohta antud iseloomustust /tl 55/ ja kehtivat distsiplinaarkaristust, mis oli määratud eelnevalt osundatud Põhja politseiprefekti 10.10.2007 käskkirjaga nr 1655p. Lähtudes eeltoodust ja arvestades kõiki asjaolusid kogumis ning juhindudes politseiteenistuse seaduse (edaspidi - PolTS) § 42 p-st 3, § 43 lg-st 1, § 44 lg-st 1 ning

§ 84

p-st 1 ja § 118 lg-test 1, 2 ja 3 määraski prefekt A.V.ele distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamise alates 30.10.2007. a. Puhkuseseaduse § 25 alusel maksti talle kasutamata puhkuse eest hüvitist. 3.

§ 12

lg 3 p-st 4 tulenevalt laieneb see seadus politseiametnikele niivõrd, kuivõrd põhiseaduse või seadustega ei sätestata teisiti.

§ 13

lg 1 kohaselt tööseadused laienevad ametnikele niivõrd, kuivõrd selle seaduse või avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti. Ka PolTS § 2 lg-st 1 ilmneb, et politseiteenistusele laieneb

käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Vastavalt PolTS § 43 lg-le 1 politseiametnikule võib distsiplinaarkaristuse määrata distsiplinaarsüüteo eest. Vastavalt

§ 84

p-le 1 on distsiplinaarsüüteoks teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine.

§ 86

järgi distsiplinaarkaristuse määramise õigus on isikul või ametiasutusel, kellel on antud ametniku ametisse nimetamise õigus. PolTS § 44 lg 1 kohaselt selle seaduse § 42 p-des 1 ja 2 nimetatud distsiplinaarkaristuse määramise õigus on asutuse juhil, st antud juhul seega Põhja politseiprefektil. Nähtuvalt PolTS § 42 p-st 3 politseiametnikule määratavaks raskeimaks distsiplinaarkaristuseks on teenistusest vabastamine

§ 118alusel.

Tulenevalt

§ 118

lg-st 1 ametniku võib teenistusest vabastada selle seaduse §-s 84 sätestatud distsiplinaarsüüteo eest. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 teenistuskohustuste rikkumise (paragrahv 84 p. 1) eest võib vabastada ametniku, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus, ning vastavalt lg-le 3 ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi

  1. lõike alusel, arvates talle vabastamise vormistamise dokumendi teatavakstegemise päevale järgnevast päevast. Kaebaja ei eita, et talle tehti kaevatav käskkiri teatavaks selle andmisega samal päeval 29.10.2007.a, mistõttu A.V.e vabastamine politseiteenistusest alates 30.10.
  2. a oli õiguspärane. 6 Arvestades asjaolu, et kaebajale on süüks pandud just oma teenistuskohustuste süülist mittenõuetekohast täitmist, mille eest talle on distsiplinaarkaristusena määratud teenistusest vabastamine, siis on kohus seisukohal, et käskkirjas on viidatud asjakohastele õigusnormidele. Käskkirja on andnud selleks pädev ametiisik. Käskkiri on formaalselt õiguspärane, kuna see vastab põhimõtteliselt töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (edaspidi – TDS) §-s 11 sätestatud nõuetele, samuti HMS kohaselt haldusaktile üldiselt esitatavatele vorminõuetele, sisaldades nii õiguslikku kui ka faktilist põhjendust, samuti vaidlustamisviidet. Kas nimetatud faktiline põhjendus vastab faktilistele asjaoludele ja kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti nõuetele, sellel peatub kohus edaspidi.
  3. Konkreetsemalt on pandud A.V.ele süüks vastuollu minekut mitmete tema tegevust reguleerivate ja käesolevas otsuses eelnevalt loetletud õigusaktide sätetega. Patrullteenistuse määrustiku p 24 kohaselt patrulltoimkonna liikmete teenistusaeg algab nende instrueerimisega ning lõpeb patrullteenistust korraldava politseiametniku või operatiivselt toimkondi juhtiva politseiasutuse korrapidaja loal töögraafikus määratud teenistusaja lõppemisel. Sama määrustiku p 76.3 järgi patrullipiirkonnas, marsruudil või postil töötaval patrullitoimkonnal või toimkonna liikmel (politseinikul) on keelatud lahkuda ettenähtud patrullipiirkonnast, marsruudilt või postilt, välja arvatud käesoleva määrustiku p 77 nimetatud juhud. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes on märgitud, et ükski p-s 77 loetletust ei õigusta A.V.e varasemat lahkumist teenistuspostilt, ning käskkirjas on märkus, et „antud kontekstis ei laiene“. Kohus nõustub, et nimetatud erakorralisi asjaolusid antud juhul ei esine. Vastavalt Sisekorraeeskirja p-le 4.1 tööaeg on Eeskirjaga kindlaks määratud ajavahemik, mille kestel teenistuja on kohustatud täitma oma teenistusülesandeid, alludes ametiasutuse juhtimisele ja kontrollile; p 4.10 kohaselt ametikohalt ärakäimine nii ameti- kui isiklikes asjades toimub eelneval etteteatamisel vahetule juhile ning viimase nõudel tuleb selleks esitada kirjalik avaldus; p 5.1 järgi tööpäeva alguseks peab teenistuja olema oma ametikohal ning alustama teenistusülesannete täitmist. Tööpäev lõpeb vastavalt Eeskirja punktile 4.
  4. või vahetusgraafikule; vastavalt p-le 9.1 teenistuja on kohustatud täitma ametijuhendis kirjeldatud tööülesandeid, samuti ilma erikorralduseta selliseid ülesandeid, mida ei ole sätestatud ametijuhendis, kuid mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest korraldusest või käigust; p 13.3.1 kohustab teenistujad tegema ametijuhendis ettenähtud tööd ja täitma ilma erikorraldusteta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust, p 13.3.2 täitma teenistusülesandeid ja kinni pidama ettenähtud tööajast ning p 13.3.7 kinni pidama töödistsipliinist. Põhja PP Ida PO korrakaitsetalituse väliteenistuse konstaabli ametijuhendi (A.V. on selle allkirjastanud 06.04.2004) p 3.2.1 kohaselt konstaabel tagab avaliku korra patrullipiirkonnas, marsruudil või postil ja p 3.2.15 kohaselt täidab muid kohustusi, mis tulenevad teistest politseiametniku tööd reguleerivatest õigusaktidest (teenistusülesanded); tulenevalt p-st 3.3.1 vastutab konstaabel talle ametijuhendiga pandud ülesannete nõuetekohase, täpse ja õigeaegse täitmise eest (vastutus).
  5. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaieldav, et A.V. lahkus 06.10.2007 teenistuspostilt varem kui tema vahetus pidi lõppema (kell 20.30), vaieldav on üksnes, kui palju varem ta lahkus. Nii on A.V. distsiplinaarjuurdluse käigus antud omakäelises seletuses 18.10.2007 märkinud: "06.10.2007 olin Lennujaamas jalgsi patrullis. Kuna õhtul oli mul kiire kokkusaamine ette nähtud, siis ma sõitsin Lennujaamast koju riideid vahetama enne kella 20.00, vist väga täpselt kella siis juba ei vaadanud.", samuti on ta kinnitanud, et see seletus vastab tõele /tl 43/. Vaatamata eelviidatud kinnitusele on A.V. kohtukaebuses märkinud, et ta lahkus teenistuspostilt veidi peale kella 20.00 /tl 9/, sama kinnitas ta ka kohtuistungil /tl 180/. Ka kinnitab kaebaja varasemat lahkumist kohtuistungil öeldu: „Pole varem olnud postilt lahkumisi enne tööpäeva lõppu, see oli esimene kord“ ning asjaolu, et kaebaja ei eita, et ta käis 7 enne osakonda minemist kodust läbi riideid vahetamas ja saabus osakonda ca kell 20.20 juba erariietes /tl 184/. Neil asjaoludel jääb kohtule tegelikult arusaamatuks kaebuses esitatud väide, et kuna kaebaja oli sel päeval üksinda teenistuspostil, ei tulnud töölt varem lahkumine kõne allagi. Veel kinnitab enne kella 20.00 lahkumist A.V.e poolt 06.10.2007 patrulllehele märgitu, mille kohaselt viimane patrullimine „terminalis ja väljas“ leidis aset 18.25-19.45 /tl 57/, ehk vähemalt pärast kella 19.45 ta teenistusülesandeid enam ei täitnud. Juba kaebaja enda märgitu ja öeldu põhjal loeb kohus tõendatuks, et kaebaja lahkus teenistuspostilt siiski juba enne kella 20.
  6. Puudub vaidlus fakti osas, et kaebaja ei teatanud eelnevalt oma varasemast lahkumisest ette vahetule juhile. Seega on A.V.e poolt distsiplinaarsüüteo - teenistuskohustuste süüline mittenõuetekohane täitmine - toimepanemine leidnud kinnitust juba tema enda seletuste/ütlustega.
  7. Samas on kohus seisukohal, et tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates saab teha järelduse, et „enne kella 20.00“ lahkumine tähendas, et A.V. lahkus tegelikult kell 19.12, mil ta viimati jäi Lennujaama turvakaamerate vaatevälja, mistõttu õige on kaevatud käskkirjas märgitu: „Seega lahkus A.V. teenistuspostilt 78 minutit varem…“ ja viide valeandmete esitamisele patrulllehel. Kohus tugineb sellise järelduse tegemisel alljärgnevale. Kaebaja patrullipiirkonnaks on eelkõige Lennujaama terminal ja selle esine (mõlemal tasandil), Lennujaama valvega parkla tema piirkonda enam ei kuulunud, kuigi selle ümber ta võis käia. Nimetatud asjaolu kinnitas nii kaebaja ise kui ka tunnistaja vanemkomissar Lauri Loodsalu /tl 183/. Seda piirkonda katavad enamjaolt (terminal ja selle esine) ka turvakaamerad /tl 168/. Teenistuse ajal võis isik viibida ka puhkamiseks, dokumentide vormistamiseks terminalis vastavalt selleks eraldatud ruumis. Turvakaamera lindistusest nähtuvalt A.V. liikus 06.10.2007 kell 19.11 terminali ootesaalis väljapääsu suunas, kilekott käes, ja kell 19.12 liikus A.V. Lennujaama peahoone esisel kõnniteel, suunaga kesklinna poole. Pärast seda ta turvakaamerate vaatevälja enam ei ilmunud. Kaebaja on kohtuistungil väitnud, et ta läks patrullkäigule ja möödaminnes pani autosse, mis asus terminalist ca 100-200 m eemal platsil/parklas (kaebuses - ca 250 m), kilekoti oma asjadega ja suundus uuesti terminali poole. Mingi aja pärast liikus ta jälle allapoole ja kõrval asuva ristmiku suunas, Kaevise tänaval kohtus ta R. R.iga, istus tema autosse ja nad vestlesid ca 10 min /tl 179-180/. Tunnistaja R. R. kinnitas põhimõtteliselt kohtumise asjaolusid, kuid täpset kuupäeva (kaebaja pidi seda talle meelde tuletama) ja kellaaega ta ei mäletanud – tunnistaja öeldud „seitsme kaheksa ajal kuskil“ aga ei välista seda, et kaebaja lahkus teenistuspostilt sisuliselt kell 19.
  8. Tegelikult on nii A.V.e kui ka R. R.i selgituste, piirkonna kaardi /tl 169/ ja selle asjaolu põhjal, et kaebaja ei sattunud enam terve tunni vältel oma väidetavast lahkumise ajast (peale kella 20.00) turvakaamerate vaatevälja, võimalik järeldada, et kaebaja võis küll isegi olla mõni aeg Lennujaama lähistel, kuid ta oli kaugel oma ettenähtud teenistuspiirkonnast, mistõttu kirjeldatud eraasjade ajamist ja mujal jalutamist ei saa lugeda oma teenistuskohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Tunnistaja Juri Bobõkin ütles kohtule, et ta märkas sama päeva pealelõunal Lennujaamas eraasjus käimise ajal, et kaebaja auto oli pargitud mingil tühermaal, parklas. Poole kaheksa ajal koos L. Loodsaluga Lennujaama A.V.e kontrollima tulles autot seal enam ei olnud /tl 182/. Nii J. Bobõkini kui ka L. Loodsalu ütlustest ilmneb, et nad kontrollisid terminali sees, mis oli sel ajal suhteliselt tühi, ja vaatasid ka väljas (kuna patrullides võib käia ka ümber tasulise parkla), kuid kaebajat kuskil polnud (helkuritega varustatud politseivorm peaks hakkama silma). Terminalis oleva ruumi uks oli kinni, alt valgust ei paistnud, koputamise peale ei avatud. Tunnistajad kontrollisid turvalintide salvestisi kuni kella 20.30 ehk patrulli lõpuajani, kuid viimati oli kaebaja neil nähtav kell 19.12 /tl 182-183/. Põhimõtteliselt sama oli J. Bobõkin selgitanud ka oma 11.10.2007 ettekandes politseiprefekt R. Küütile /tl 32/. Nende tõendite põhjal, arvestades asjaolu, et A.V. on ise oma ütlusi tema lahkumise aja ja asjaolude 8 kohta muutnud (sh oma auto juures käimist, asjade ärapanemist ja R. R.iga kohtumist, kaugemal „patrullimist“ ta oma algses seletuses ei nimetanud, kuigi just sel ajal oleksid pidanud olema üksikasjad eriliselt ja paremini meeles), ei pea kohus usaldusväärseks kaebaja väidet, et ta lõpetas teenistuskohustuste täitmise alles pärast kella 20.
  9. Ka on väheusutav, et politseiametnik läheb juba enam kui tund enne vahetuse lõppu patrullkäigule nii, et lukustab oma tööruumi ukse ja võtab kilekoti isiklike asjadega näpuotsa ning ei ilmu enam kordagi oma tegelikku kohustuslikku patrullipiirkonda. Kõik see viitab sellele, et kaebajal oli selge kavatsus oluliselt varem enne vahetuse lõppemist lahkuda, ja seda ta ka kellelegi teatamata või luba küsimata tegi. Seega loeb kohus tõendatuks kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemise just neil asjaoludel, mis on kajastamist leidnud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes ja kaevatud käskkirjas.
  10. Distsiplinaarkorras isiku karistamine on juhi diskretsiooniotsus, mis allub kohtu kontrollile üksnes piiratud ulatuses. Nähtuvalt käskkirjast on Põhja politseiprefekt arvestanud Ida PO juhi poolt A.V.e kohta antud iseloomustust ja kehtivat distsiplinaarkaristust, mis oli määratud eelnevalt osundatud Põhja politseiprefekti 10.10.2007 käskkirjaga nr 1655p. Ida PO ülemkomissar Margus Kotteri antud iseloomustuse /tl 55/ järgi on kaebaja näidanud end töötamise perioodil on nii positiivselt kui ka negatiivselt. Oma tööülesannete täitmisesse A.V. ei suhtu täpselt ja kohusetundlikult ning ei jätku temal tihti otsustuskindlust ja tähelepanu materjalide vormistamisel. Iseloomult on rahulik, heatahtlik ja abivalmis ning vastutulelik. Kodanikega lävimisel on viisakas. A.V.e on mitmel korral distsiplinaarkorras karistatud ja antud hetkel omab kehtivat distsiplinaarkaristust - ametipalga vähendamine 10.10.
  11. Samuti teda ka mitmel korral ergutatud: 10 aasta teenistusmärk ja kaks rahalist preemiat aastal 2004, kaks rahalist preemiat aastal
  12. Just nii positiivsele kui ka negatiivsele, mis iseloomustuses toodud, on politseiprefekt kaevatud käskkirjas osundanud. Samas ei ole prefekt märkinud, et kaebajal puudub politseiline haridus, milline asjaolu oli ekslikult märgitud iseloomustuses. On ilmne, et karistuse määrajal kallutas otsuse kaalukausi just A.V.e vabastamise kasuks Ida PO juhi poolt 25.10.2007 esitatud arvamus distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kohta, milles ta avaldas ka arvamust võimaliku karistamise osas /tl 42/, ja see põhjustas R. Küüti vastava resolutsiooni kokkuvõttel /tl 37/. Ülemkomissar Margus Kotter on selles kaebaja teenistusest vabastamiseks ettepanekut tehes rõhutanud, et just viimasel ajal on olnud üldiselt kaebaja töösse suhtumine halb ja ka teisi teenistuskohustusi täidab ta ükskõikselt. Osakonna juht on leidnud ka, et kuigi A.V.ega on läbi viidud mitmeid individuaalseid vestlusi, siis erilisi paranemise märke pole ilmnenud. Väidet „viimasel ajal“ esinenud probleemidest kinnitavad kohtu arvates nii muud distsiplinaarmenetlused /tl 59-79/ kui ka kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu: Põhja politseiprefekti 10.10.2007 käskkirjaga nr 1655p määrati A.V.ele distsiplinaarkaristuseks ametipalga vähendamine 30% kuni kolmeks kuuks. Et nimetatud käskkiri ei ole käesoleva haldusasja objektiks ning haldusasjas 3-07-2426 kohus tagastas A.V.e kaebuse, millist asjaolu kaebaja ei vaidlustanud, siis on asjassepuutumatud kõik kaebaja väited, mis seda distsiplinaarsüütegu ja –karistust puudutavad, ning kohus jätab need tähelepanuta. 10.10.2007 käskkiri nr 1655p on seega jõus ja viide kehtivale karistusele õigustatud. Neil asjaoludel ei ole kohtul põhjust öelda, et Põhja politseiprefekt oleks kaalutlusõigust vääralt kasutanud ja et kaebajale määratud raskeim distsiplinaarkaristus oleks ebaproportsionaalne tagajärg kaebaja distsipliinirikkumisele, arvestades ülaltuvastatud asjaolusid ja kaebaja isikut. Järelikult puudub igasugune alus Põhja PP politseiprefekti 29.10.
  13. a käskkirja nr 1727 p tühistamiseks ning kaebaja teenistusse ennistamiseks koos hüvitise väljamõistmisega. Tulenevalt HKMS § 92 lg-st 1 jäävad ka kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Põhja PP ei ole omapoolset kohtukulunõuet esitanud. 9 Hurma Kiviloo kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.