Hageja leiab, et temale tekitatud kahjus on süüdi kostja, kes oma tegevuse on kahju tekitanud. Kostja poolt kahju tekitamist saab tõendada tunnistajate ütlustega. 2006 aasta novembris paigaldas kostja eterniidi nii, et vesi jookseks hageja kohal olevasse korterisse ning sealt edasi hageja korterisse. Nimetatud tegevust kinnistab tunnistaja ütlus ning korteriühistu poolt koostatud akt. Hageja eemaldas eterniidi, kuid kostja pani selle tagasi. Hageja seletuste kohaselt novembris 2006 aastal kuuldes trepikojas müra, läks hageja vaatama ning nägi, et kostja on pööningul. Kostja ähvardas, et vesi hakkab tema korterisse jooksma. Hiljem katusele minnes selgus, et pööningule oli paigaldatud eterniit nii, et august jookseks vesi tema korterisse. Hageja eemaldas selle eterniidi kolmanda isiku abiga. Sama päeva õhtul läks kostja koos tunnistaja Sxxx pööningule ning asetasid eterniidi tagasi. Sellest asjaolust teavitas hageja maja vanemat. Kostja tegevuse tõttu lahkus hageja korterist. Hageja isiklikult eterniidi paigaldamist ei näinud, kuid eeldab, et seda tegi kostja. Jaanuaris 2007 parandati katus, kuid see tilkus ikka läbi. Maja vanemale esitas hageja avalduse novembris 2006. Aprillis 2007 lahkus hageja korterist. Torm, mis katuse lõhkus toimus 2006 aasta mais ning 6 kuud hiljem hakkas hageja korterisse vesi tilkuma. Kostja on rikkunud oma tegevusega korteriomandiseadust. Vesi jooksis läbi maja. Kostja ähvardas, et teeb nii, et vesi hakkaks hageja korterisse jooksma. Kostjaks on isik, kes paigaldas eterniidi, nii et vesi jookseks hageja korterisse, kuid ise seda hageja ei näinud. Tunnistaja Sxxx ei andnud tõepäraseid tunnistusi, auk asus umbes kahe meetri kaugusel hageja korteri asukohast. Kostja hagi ei tunnista. Kostja esindaja seletuste kohaselt on hagi vale kostja vastu esitatud. Kostja ei ole seda eterniiti sinna pannud. Vastutama peaks korteriühistu, mis on elumajas loodud. Kostja osutas abi katuse remontimisel. Hageja ainult eeldab, et kostja pani eterniidi pööningul nii, et vesi hageja korterisse jookseks. Kostja ei ole korteriomandiseaduses toodud kohustis rikkunud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud KOS § 11 toodud kohustusi. Hageja ja tunnistaja ütluste kohaselt on eeldus, et kostja pani sinna eterniidi, seega ei ole tegemist tõenditega vaid eeldustega. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud kohustusi. Tunnistaja Mxxx väitis, et auk oli korteri nr 14 kohal, kuna käis üks kord katusel. Tunnistaja, kes tegi remonti väitis, et auk oli ühetoaliste korterite kohal, kuna tema tegeles katuse remondiga, seega oskas tunnistaja Sxxx anda ka tõepärasemaid ütlusi. Peale remontimist katus läbi ei laskunud, seda on ka väitnud tunnistajad. Kostja ei vaidle vastu, et hagejale on kahju tekitatud, kuid kostja ei tunnista asjaolu, et tema on selle kahju tekitanud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega, selle täpsustusega ja kostja vastusega, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ja tunnistajad ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et, hagi on põhjendamata ning kuulub rahuldamata jätmisele. Kohus on tuvastanud, et Lxxx Šxxx on omandanud korteri 05.04.2005 aastal, asukohaga xxx /tl. 8/. Käesoleval hetkel on hageja nimetatud korterisse sisse kirjutatud /tl. 10/. Kostjale kuulub korter asukohaga xxx, kus ta omab ka sissekirjutust /tl. 12, 49, 51/. 3
lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg ( põhjuslik seos). Kahju hüvitamise nõude puhul peab kahjustatud isik tõendama võlgnikupoolset kohustuse rikkumist, kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel.(P.Varul, I.Kull, V.Kõve, M. Käerdi; 2006; Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne; lk 435). Kahju olemasolu ja suurus TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on asjaolude tõendamiseks esitanud kohtule remondi eelarve /tl. 4-5/, mille kohaselt moodustab remont koos materjalidega kokku 5959 krooni. Korteri ülevaatuse akti /tl. 6-7/, mille kohaselt on hageja korter ühetoaline, nurgakorter, ning asub neljakorruselises majas kolmandal korrusel. Ülevaatusel on tuvastatud, et kirdepoolse nurga seinad on kogu pikkuses, põhjapoolses seinas 70 cm laiuselt ja idapoolses seinas 120 cm laiuselt kaetud kuivanud, musta värvi hallituslaikudega, mida on läbi tapeedi näha . Samades kohtades on paisunud seinakrohv ja kohati laekrohv. Samuti on hageja esitanud kohtule pildid /tl. 86/, kust nähtub, et pööningul on eterniidid ning et korteris on seina nurkades näha kuivanud veelaike. Kohtusse on kutsutud tunnistajad, kes on tunnistanud, et maja katuses oli auk, mille kaudu sadas vihma sisse. Katuse parandas kostja ja üks tunnistaja, võttes maja pööningult seal olnud eterniiditükke. Seega vaidlust selle üle poolte vahel ei ole, et maja katuses oli auk, mille kaudu sisenes vesi maja pööningule. Kostja ei esitanud kohtule vastuväited asjaolu suhtes, et hagejale on kahju tekkinud. Kohtule esitatud tõenditest saab järeldada, et hagejale on tekkinud kahju selle tagajärjel, et vesi on korterisse jooksnud ning selle tagajärjel kahjustanud hageja korterit. Nimetatud asjaolu tõendab ka kohtule esitatud akt ning pilt hageja korterist. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust kahju suuruse suhtes. Hageja poolt kohtule esitatud akti kohaselt on kahju suurus 5959 krooni. Seega on hageja poolt tõendatud kahju olemasolu ja selle suurust. Põhjuslik seos kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel
lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
lg 1-2 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Isiku süü hindamisel arvestatakse muu 4
lg 1-5 kohaselt seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-54-07 leidnud, et delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus ning alles seejärel eeldatakse
Alljärgnevalt analüüsib kohus, kas eksisteerib seos kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Hageja väite kohaselt oli maja katuses auk kostja korteri kohal ning kostja paigaldas eterniidi nii, et vesi jookseks august hageja kohal asuvasse korterisse ja sealt edasi hageja korterisse. Samas ei kinnita hageja, et ta oleks näinud, et kostja eterniidi sinna just nii paigaldas. Hageja eeldab kostja tegevust, kuna viimane ähvardas, et vesi hakkab jooksma hageja korterisse. Hageja leiab, et kostja on rikkunud korteriomanikuna oma kohustusi. Hageja on oma väite tõendamiseks esitanud pildi, kust nähtub, et maja pööningul on eterniidi tükid. Hageja leiab, et tema väited on tõendatud tunnistaja L. Mxxx`i ütlustega ning kohtule esitatud fotoga.Tunnistaja on pildi kohata tunnistanud, et foto on tehtud pööningul olevatest eterniidi tükkidest. Nimetatud pilti ei saa kohus käsitleda tõendina, kuna pildilt ei nähtu, kas eterniidi kohal on auk ning kas eterniiti mööda oleks vett juhitud hageja kohal asuvasse korterisse, mille kaudu vesi tilkus hageja korterisse. Samuti jääb arusaamatuks hageja väide, ja esitatud pildid, et eterniidi tükid olid tema korteri kohal, kuna eterniiti oli kogu pööningul ning selgusetu on, mis ajal ja kus nimetatud pilt on tehtud. Samas juhib kohus tähelepanu asjaolule, et tunnistaja oma ütlustes eeldab, et kostja paigaldas eterniidi pööningule, ise ta paigutamist ei näinud. Kostja väidab, et tema poolt ei ole pööningule eterniiti paigaldatud, kuna seal oli eelnevalt olemas eterniit, millega ka katus hiljem parandati. Kostja tugineb oma väites tunnistaja P. Sxxx`i ütlustele, kes tunnistas, et eterniiti ei olnud augu alla paigaldatud viisil, et sealt oleks võinud vett just hageja korterisse suunata, samuti viitab kostja asjaolule, et tunnistaja on tunnistanud, et katusel oleva auk paiknes ühetoaliste korterite kohal. Samuti ei tekitatud katuse remondi käigus auke juurde, kust vesi oleks hageja korterisse saanud voolata. Tunnistaja väidab. Et kogu katus on katki ja vett tuli sisse. Kuna tunnistaja osales ka katuse parandamises saab nimetatud väiteid lugeda tõeseks, sest tunnistaja L. Mxxx tunnistab, et käis reaalselt üks kord katusel. Tunnistaja P. Sxxx käis katusel mitmeid kordi, kuna teostas katuse remonttöid. Seega oli temal suurem võimalus tuvastada, kus katusel olev eterniit asus ning milliste korterite kohal oli katuseauk. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks toime pannud teo, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju. Nimetatud asjaoludel ei saa ka tuvastada, et kostja oleks korteriomanikuna rikkunud korteriomandiseaduse § 11 tulenevaid kohustusi. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 230; 434-442; KOS § 11 jätab kohus haginõude rahuldamata. Menetlus- ja kohtukulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti; lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.