3-08-2137/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2008, Tartu Haldusasja number 3-08-2137 Haldusasi O.K. i kaebus Tartu Vangla toimingu (kartserikambris tualeti privaatse kasutamise mittevõimaldamine) õigusvastasuse kindlakstegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. novembri 2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O.K. i määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Määruskaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu
3. novembri 2008 määrus ja teha uus määrus. Vabastada O.K. riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel halduskohtusse Tartu Vangla toimingu (kartserikambris tualeti privaatse kasutamise Mittevõimaldamine) vaidustamise küsimuses. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD 27.10.2008 saabus halduskohtusse O.K. i kaebus, milles palutakse tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevus, mis seisneb O.K. i hoidmises 07.-09.08.2008 kartserikambris, milles polnud võimalik kasutada privaatselt tualetti. Kaebuse esitaja taotles enda vabastamist riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu. Taotluse kohaselt viibib kaebuse esitaja alates
4. a vanglas, ta on II grupi invaliid ning tal puuduvad sissetulekud. Tartu Halduskohus vabastas 10.11.2008 määrusega O.K. i esitatud kaebuselt riigilõivu tasumisest osaliselt ning kohustas O.K. i tasuma riigilõivu summas 50 krooni hiljemalt 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Määruse kohaselt tasutakse riigilõivuseaduse § 56 lg 10 kohaselt halduskohtusse kaebuse esitamisel riigilõivu 80 krooni. Kohus oli seisukohal, et O.K. i täies ulatuses riigilõivu tasumisest vabastamine ei ole põhjendatud, kuigi Tartu Vangla väljastatud kaebaja isikukonto kaardi järgi on tal 10.11.2008 seisuga vaba raha 0,10 krooni. HKMS § 91 lg 1 kohaselt ei ole maksejõuetus riigilõivu tasumisest vabastamise vääramatu kriteerium ning pärast isiku maksejõuetuse tuvastamist peab kohus kaaluma ka riigilõivu tasumisest vabastamise otstarbekust ja põhjendatust. Riigilõivu tasumisest vabastamise eesmärk on tagada isikule põhiseaduses sätestatud õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole ning vältida seda, et majanduslik olukord saaks isikule takistuseks tema õiguste kaitsel. Hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, annab kohus eelhinnangu isiku õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Mida olulisem on kaebuse esitaja jaoks õigus, mille kaitseks ta kohtu poole pöörduda soovib, ning mida väiksemad on isiku võimalused oma õigusi kaitsta muul moel, seda enam on põhjendatud isiku vabastamine riigilõivu tasumisest. Ning vastupidi, maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamine ei ole põhjendatud, kui ilmneb, et õiguste kaitse vajadus kas puudub või on tegemist küsimusega, mida ei saa pidada isiku jaoks oluliseks. Kohus leidis, et taotlus tunnistada õigusvastaseks kaebuse esitaja hoidmine 07.-09.08.2008 kartseris, milles polnud võimalik kasutada privaatset tualetti, ei ole sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust täielik vabastamine. Kaebusest nähtuvalt ei hoita kaebuse esitajat käesoleval ajal enam kartseris, kus puuduks privaatne tualeti kasutamise võimalus. Isiku jaoks olulise küsimusena saab vaadelda eelkõige selliseid küsimusi, millest arvestataval määral võib sõltuda isiku jaoks oluliste huvide realiseerumine või elukorraldus. Nähtuvalt kaebusest paigutati kaebaja kartserikambrisse nr 1029 07.08.
5. Samal päeval on ta pöördunud vangla juhtkonna poole teise kambrisse paigutamiseks. Vaide kohaselt viibis ta selles kambris kuni 09.08.2008, seega ainult kaks ööpäeva. Kaebuses ei ole ka välja toodud, milles seisneb põhjendatud huvi vaidlusaluse toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ehk mis on kaebaja eesmärk toimingu vaidlustamisel, mis tähendab, et kaebus on esitatud lihtsalt kaebamise pärast, mitte oma rikutud õiguste taastamiseks. Ka Tartu Vangla vaide edastamise kirjas on märgitud, et telefonilise vestluse käigus ei suutnud O.K. avaldada, mida ta soovib vaidemenetlusega saavutada. Nähtuvalt kohtuinfosüsteemist, on O.K.
6. a esitanud halduskohtutesse 17 kaebust. Kohus pidas põhjendatuks, arvestades et kaebuse esitaja on kinnipeetav, vabastada O.K. riigilõivu tasumisest osaliselt, kohustades antud asjas tasuma riigilõivu 50 krooni. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED O.K. taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist osas, millega kohus ei vabastanud O.K. i riigilõivu tasumisest täielikult. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oleks kohus pidanud kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastama, kuna ta viibib vanglas alates
7. a, on II grupi invaliid ning tal pole vanglas tööd ja puuduvad sissetulekud. Kaebuse esitaja leiab, et haldusasjas on tegemist olulise küsimusega, sest tualetikasutamine ei tohi toimuda teise vangi nägemisulatuses. VangS § 45 lg 1 sätestab, et kinnipeetava eluruum peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele. Kõnealuses kartserikambris ei olnud need nõuded täidetud, tualett asus nii magamis- kui söögiruumiga 2 ühes ruumis. Euroopa Vanglareeglistiku p 19.3 sätestab, et vangidel peab olema vaba juurdepääs sanitaarsõlmedele, mis vastavad hügieeninõuetele ja võimaldavad omaette olla. Tualeti kasutamist seadus ei reguleeri, kuid senise kohtupraktika kohaselt on nõutav, et kinnipeetaval oleks võimalik kasutada tualetti privaatselt, ilma, et ta peaks olema teiste vangide nägemisulatuses. Kaebuse esitaja huvi seisneb selles, et vangla enam selliselt ei käituks. Kaebuse esitaja on küll telefonitsi vanglaga suhelnud, kuid midagi sellist, nagu määruses viidatakse, ei ole ta vanglale öelnud. Kaebuses on märgitud ka, et Tartu Vangla on rikkunud vaidemenetlusele kehtestatud nõudeid ja korda. Vangla on ära kaotanud kaebuse esitaja vaide ja vaidele lisatud dokumendid ning vaie on jäetud tähtaegselt lahendamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
8. novembri 2008 määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega vabastab O.K. i riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel halduskohtusse. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Asjas puudub vaidlus selle üle, et O.K. i puhul on tegemist kinnipeetavaga, kellel puuduvad sissetulekud, tal ei ole vanglas tööd ning tegemist on II grupi invaliidiga. HKMS § 91 lg 1 alusel isiku taotlusel võib kohus määrusega vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Halduskohus leidis, et kuna tegemist on kinnipeetavaga, siis on alust vabastada ta riigilõivu tasumisest osaliselt. Samuti on kohus arvestanud ka seda, et O.K. on
9. a esitanud halduskohtule 17 kaebust. Ringkonnakohus leiab, et alusetu on riigilõivu tasumisest vabastamise küsimuse lahendamisel arvestada kaebuse esitaja halduskohtule esitatud kaebuste arvuga, kuna ei ole alust väita, et tegemist on pahatahtliku kaebajaga. Määruskaebuse esitaja arvates on tegemist tema jaoks väga olulise küsimusega, kuna toimingu õigusvastasuse tuvastamine hoiab ära olukorra, et tulevikus teda ei paigutataks sellisesse kartserikambrisse. Seega leiab kaebuse esitaja, et tegemist on tema jaoks olulise huviga. Ringkonnakohus leiab, et arvestades seni kehtivat kohtupraktikat, on õigustatud kaebuse esitaja vabastamine riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel halduskohtusse, kui tegemist on kinnipeetavaga, kelle isiklikul arvel puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks. Kas tegemist on õigusvastasuse toiminguga, selgub alles asja arutamisel halduskohtus. Viivi Tomson Maili Lokk 3 Agu Timmi