2-06-5342/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2008 Tartu Tsiviilasja number 2-06-5342 Tsiviilasi Kalev Fatkini hagi saamata jäänud puhkusehüvitise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. juuni 2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Tam-Pat apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja): OÜ Tam-Pat (registrikood 10794455), esindaja advokaat Pille Toom esindajad RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Vastustaja (hageja): Kalev Fatkin (isikukood XXXXXXX), esindaja Siiri Grünbaum Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
3. juuni 2008 otsus muutmata. Jätta menetluskulud apellatsiooniastmes apellandi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. Kalev Fatkin esitas kohtule hagi OÜ Tam-Pat vastu saamata jäänud puhkuse hüvitise väljamõistmiseks summas 2510.76 krooni. Hageja esitas avalduse esmalt töövaidluskomisjonile. Töövaidluskomisjon rahuldas avalduse osaliselt. Hageja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega osas, millega jäeti rahuldamata saamata puhkuse hüvitise nõue. Hageja töötas töölepingu alusel OÜ-s Tam-Pat 01.03.2002–01.03.2005, s.o kolm aastat. Tööandja ei ole avaldajale kogu töötamise perioodil puhkust andnud ega puhkusetasu maksnud. Töölepingu lõpetamisel pidi tööandja lõpparve koosseisus maksma hagejale saamata puhkuse hüvitust. Töövaidluskomisjon rahuldas puhkusehüvituse nõude ainult teise tööaasta eest ja jättis rahuldamata puhkusehüvituse nõude esimese ja kolmanda tööaasta eest. Hageja soovis kohtus lahendada töövaidluskomisjonis rahuldamata jäänud puhkusehüvituse nõude esimese tööaasta eest, s.o 01.03.02–28.02.2003 töötatud aja eest. Hagiavalduse kohaselt on töövaidluskomisjoni järeldus, et 03.01.2003 kassa väljamineku order nr 4 tõendab esimese tööaasta eest puhkusetasu väljamaksmist, vastuolus teiste töövaidluskomisjoni toimikus olevate tõenditega, tegelike asjaoludega ja õigusnormidega. K. Fatkin ei ole viibinud puhkusel 06.01.–02.02.2003, nagu on väitnud tööandja. K. Fatkinile ei ole makstud 03.01.2003 alusel puhkusetasu 1725 krooni. Poolte vahel ei ole olnud vaidlust selles, et hageja ühe kalendripäeva keskmine tasu oli 89.67 krooni. Kalendripäeva tasust arvutatuna peab tööandja hagejale lõpparve koosseisus maksma puhkusehüvitust ühe tööaasta eest 28 kalendripäeva eest: 89.67 x 28 = 2510.76 krooni.
5. OÜ Tam-Pat hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt on 03.01.2003 kassa väljamineku orderiga nr 4 tõendatud, et hageja on puhkusetasu kätte saanud. MAAKOHTU LAHEND
6. Tartu Maakohus rahuldas
7. juuni 2008 otsusega hagi ja mõistis OÜ-lt Tam-Pat Kalev Fatkini kasuks välja saamata jäänud puhkuse hüvitise 2510.75 krooni. Otsuse kohaselt ei ole hageja saanud puhkusraha perioodi 06.01.–02.02.2003 eest ning hagi saamata jäänud puhkuse hüvituse nõudes summas 2510.76 krooni kuulub rahuldamisele puhkuseseaduse (edaspidi PuhkS) §-de 3, 23 ja 25 alusel. K. Fatkini väitel on kassaorder nr 4 võltsitud, kuid ekspertiisiga on tõendatud, et nimetatud kassa väljamineku order ei ole võltsitud ning sellel on K. Fatkini allkiri. K. Fatkin ei eita raha saamist, kuid väidab, et tegemist ei olnud puhkusetasuga. Kohus leidis, et on olemas teised tõendid, hindamaks asjaolu, kas hagejale on makstud töö- või puhkusetasu. Maksu- ja Tolliameti 06.02.2006 tõend nr 9-7/572-1 tõendab, et K. Fatkin on saanud alates
8. a aprill kuni
9. a detsember töötasu. Jaanuarikuus
10. a on K. Fatkinil arvestatud töötasu 2000 krooni ja veebruaris 2160 krooni. Seega ei saanud K. Fatkin olla puhkusel, sest puhkuse aja eest ei arvestata töötasu. Järelikult ei saa kostja väide, et 2 K. Fatkin puhkas jaanuarikuus, olla õige. Kohtuistungil ei osanud kostja esindaja selgitada, miks maksti hagejale ikkagi jaanuarikuus töötasu, kuigi ta oli kostja väitel puhkusel. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule usutavat tõendit selle kohta, et hagejale oleks välja makstud mingi muu kassaorderi alusel kui kassaorder nr 4 detsembrikuu töötasu
11. Kostja esindaja viitas 05.12.2002 kassaorderile, millega maksti K. Fatkinile töötasu detsembris, ja väitis, et see ongi detsembrikuu eest. Kohus leidis, et töötasu maksmine ei ole kunagi toimunud ettemaksuna, nagu puhkusetasu. Järelikult saab kassaorderiga nr 4 väljamakstav summa olla ainult detsembrikuu
12. a töötasu, mitte puhkusetasu. Kohtule ei tõendanud kostja ka ühegi tõendiga, et jaanuaris oleks tehtud hagejale veel teine väljamakse peale kostja väidetavat puhkusetasu 1724 krooni. Puhkusegraafik ja tööandaja puhkuse käskkiri ei tõenda seda, et töötaja oleks ka puhkust kasutanud. Poolte vahel ei tekkinud vaidlust, et hageja ühe kalendripäeva keskmine tasu oli 89.67 krooni, seega puhkusehüvitise summaks on 28 kalendripäeva eest 89.67 x 28 = 2510.67 krooni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
13. OÜ Tam-Pat taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu
14. juuni 2008 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on ekslikult leitud, et puhkusegraafik ja tööandja puhkuse käskkiri ei tõenda seda, et töötaja oleks ka puhkust kasutanud. Käesolevas asjas on tõendatud puhkuse käskkirja, puhkusetasu maksmisega ja hageja poolt puhkusetasu vastuvõtmisega, et hageja kasutas puhkust ja sai tasu. Tõendina on asja juures tööandaja 04.01.2003 käskkiri, mille alusel on K. Fatkin viibinud puhkusel 06.01.–02.02.
15. Nimetatud perioodi eest puhkusetasu saamist kinnitab tööandja 03.01.2003 kassa väljamineku orderiga nr 4, millel on puhkusetasu kättesaamise kohta hageja allkiri. Apellant leiab, et hagejale on põhjendatult puhkuse ajal säilitatud kokkulepitud kuupalk. Puhkusetasu arvutamise korra § 1 lg 3 kohaselt kui töötajale maksti viimasel kuuel kuul töötatud aja eest ainult põhipalka, säilitatakse kokkulepitud palk. Kui palga maksmist jätkatakse, siis säilitatav palk makstakse välja enne puhkuse algust. Hageja sai viimasel kuuel kuul enne esimese tööaasta eest puhkusele minekut kokkulepitud palka 2000 krooni kuus ja tema puhkusel viibimise ajal säilitati talle kokkulepitud palk, milline oli välja makstud 03.01.2003 kassa väljamineku orderiga nr
16. Kuna nimetatud orderile on selgelt kirjutatud väljamaksu alusena puhkusetasu ja orderil on K. Fatkini allkiri, siis on alusetu väita, et ta pole puhkuseraha saanud. Maksu- ja Tolliameti tõend nr 9-7/572-1 ainult kinnitab seda, et
17. a jaanuaris on hagejale säilitatud puhkuse ajal vastavalt puhkuse arvutamise korra § 1 lg 3 alusel kokkulepitud palk (töötasu), seega ei ole midagi ebatavalist selles, kui maksuamet pole hagejale väljastatud õiendis eraldi reana välja toonud puhkust, kuna puhkuse ajal säilitatakse töötajale kokkulepitud palk. Ka pole antud juhul vahet töötasu ja puhkusetasu maksustamise osas, sest töötajale säilitatakse kokkulepitud palk. Töötaja puhkusele lubaja ja puhkuseraha väljamaksja on ikkagi tööandja, seega viimane saab puhkuse käskkirja ja puhkusetasu maksmise dokumendiga tõendada hageja puhkusel viibimise aega ja töötajale puhkusetasu maksmist.
18. Kalev Fatkin vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu
19. juuni 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on vale väide, et K. Fatkin on viibinud puhkusel 06.01.–02.02.2003 ja et nimetatud perioodi eest puhkusetasu saamist kinnitab tööandja 03.01.2003 kassa väljamineku order nr
20. Vastaspool ei ole põhjendanud ega ümber lükanud järgmisi vastuolusid: miks puhkusetasuna on arvestatud palgasumma täiskuu eest, mitte 28 kalendripäeva eest; miks maksti K. Fatkinile
21. a jaanuarikuu töö eest palka 2160 krooni, kui vastaspoole väite kohaselt oli 3 K. Fatkin puhkusel 06.01–02.02.2003; ja miks ei ole OÜ Tam-Pat raamatupidamises dokumenti
22. a detsembrikuu töö eest palga väljamaksmise kohta
23. a jaanuarikuus.
24. a detsembrikuus tehtud töö eest palga väljamaksmise kohta esitas OÜ Tam-Pat töövaidluskomisjonile 05.12.2002 kassaorderi ja muud dokumenti tööandjal esitada ei olnud. Tegelikult 05.12.2002 maksti välja palk novembrikuu töö eest. Palga ettemaksmist OÜ-s TamPat ei toimunud. See on tõendatud väljavõttega K. Fatkini arvelduskontost, mis asub töövaidluskomisjoni toimikus. Tööandja poolt ühepoolselt koostatud puhkusegraafik ja puhkuse käskkiri ei vasta tegelikkusele ja ühepoolselt isiku enda huvides koostatud dokumendid ei saa usaldusväärselt tõendada seda, et töötaja oleks tegelikult puhkust kasutanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
26. juuni 2008 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
27. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud väide ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maakohus on käsitlenud kõiki poolte esitatud asjaolusid ja tõendeid, õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi. Pooled vaidlevad selle üle, kas kassa väljamineku orderiga nr 4 (töövaidluskomisjoni toimik, lk 43) on tõendatud hagejale puhkuseraha väljamaksmine perioodi 06.01.-02.02.2003 eest. Nimetatud orderil on küll hageja allkiri, kuid sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et üksnes allkiri 1725 krooni kättesaamise kohta ei tõenda vaidlusaluse perioodi eest puhkuseraha kättesaamist. Apellant ei ole ümber lükanud hageja väidet, et orderi nr 4 alusel sai ta kätte
28. a detsembrikuu töötasu. Maakohtu istungil (t.l 42) on apellant kinnitanud, et 2002.a detsembrikuu eest töötasu maksmise kohta ei ole tal orderit esitada. Samuti ei ole apellant tõendanud oma väidet (t.l 41), et 2002.a detsembrikuu töötasu maksti hagejale ette. Kui hageja oleks olnud 06.01.-02.02.2003 puhkusel, oleks apellant pidanud talle tegema 2003.a jaanuaris kaks väljamakset (töötasu 2002.a detsembrikuu eest ja puhkusetasu). Nimetatud asjaolu on apellant võtnud omaks ka töövaidluskomisjoni istungil (töövaidluskomisjoni toimik lk 89 pöördel). Puhkusetasu arvutamise korra § 1 lg 3 kohaselt kui töötajale maksti viimasel kuuel kuul töötatud aja eest ainult põhipalka, säilitatakse kokkulepitud palk. Kui palga maksmist jätkatakse, siis säilitatav palk makstakse välja enne puhkuse algust. Nimetatud sättele tuginedes on apellant kinnitanud, et hagejale säilitati puhkuse ajal kokkulepitud palk, milline maksti välja 03.01.2003 orderi nr 4 alusel. Kuna töölepingust tulenevalt oli hageja puhkuse pikkuseks 28 kalendripäeva ja väidetav puhkus algas 06.01.2003, siis ei saanud puhkusetasu suurus olla võrdne täis kuu eest makstava töötasuga. Apellant ei ole samuti tõendanud hagejale töötasu maksmist perioodi eest 01.01.-05.01.
29. Konto väljavõttest (t.l 25) nähtub, et hagejale kanti 06.02.2003 üle jaanuarikuu töötasu 1842 krooni ning sama suur summa kanti tema arvele ka veebruarikuu töötasuna 06.03.
30. Eelnev kinnitab maakohtu järeldust, et hageja oli nii jaanuaris kui veebruaris
31. a tööl ning talle maksti mõlema kuu eest töötasu. Maakohus on õigesti leidnud, et ainuüksi käskkiri puhkusele lubamise kohta ei tõenda puhkuse reaalset kasutamist ja puhkusetasu saamist. 4 Ülaltoodu kinnitab, et maakohus mõistis apellandilt hageja kasuks põhjendatult välja kasutamata puhkuse hüvitise summas 2510.75 krooni.
32. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes apellandi kanda. Andra Pärsimägi Egon Konsand 5 Üllar Roostoja