2-07-36647/27

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-07-36647

1. november 2008, Narva Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad V.K hagi K.P vastu abielulahutuse nõudes Pooled: Hageja: V.K (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx) Kostja: K.P (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx) Hagimenetlus
2. november 2008, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Šilina Pooled
3. Rahuldada V.K hagi täies ulatuses.
4. Lahutada V.K ja K.P abielu, mis on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt 01.08.2006, kanne nr
6. Pooltel säilitatakse perekonnanimena pärast abielu lahutamist vastavalt ”K” ja ”P”. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või tarturk.menetlus@just.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon Menetluskulud Edasikaebamise kord Tamara Šabarova Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt kohtule 18.09.2007 esitatud hagiavaldusele on pooled abielus. Ühiseid lapsi ei ole. K. P käitub ebaadekvaatselt, abielutunnistus on K. P käes. Hageja palub lahutada poolte abielu. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja kohtule vastust hagiavaldusele ei esitanud. Tsiviilasi nr 2-07-36647 KOHTUISTUNG Kohtuistungil hageja toetas oma nõudeid. Hageja seletas, et ei saa kostjaga koos elada. Kostja käib hagejal külas väga harva. Kus täpselt ta Venemaal elab – ei räägi. Hageja pole kordagi abikaasal külas olnud. Kostja skandaalitseb, kirjutab avaldusi hageja peale politseisse, kriimustas hageja autot, viskas telefoni vastu seina. Hageja ei soovi säilitada abielu ja elada koos kostjaga, kuna ta ei ole enam noor mees ja ta tahab elada rahulikult. Hageja leiab, et abielu säilitada ei ole võimalik. Kostja ei ole hagiga nõus ning leiab, et abielu võib säilitada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et V.K ja K.P vahel IdaViru Maavalitsuse (Narva) poolt 01.08.2006 registreeriti abielu (kanne nr 287) ja pärast abielu sõlmimist jätsid abiellujad oma perekonnanimed.. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abieluakti nr 287 väljatrükiga (tl 53). Kohus tuvastas poolte väidetega, et abikaasad elavad erinevates riikides, kostja käib hageja juures harva. Hageja peab abielu taastamist võimatuks, kostja aga sellega nõus ei ole. Abielu lahutamise hagi loeb kohus põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lõikele 2, mille kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. PKS § 2 lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Hageja on väljendanud tahet abielu lahutada, esitades hagi 18.09.2007, kostja sai hagist teada 26.11.2007, seega peaaegu 1 aasta tagasi. Kui kostjal oleks tegelik soov abielu jätkamiseks, oli tal piisavat aega selle nimel midagi teha. Hageja soovib kategooriliselt abielu lahutada ja ei soovi abielu jätkamist. Sellisel juhul leiab kohus, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu poolte vahel tuleb lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Pooled ei muutunud oma perekonnanimi abielu sõlmimisel, seega nendel säilivad nende perekonnanimed. MENETLUSKULUD Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 1000 krooni. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 630 ja
7. 2