) § 24 lg 1 p 1 alusel. 17.12.2008 saabusid halduskohtusse AS-i Kihnu Veeteed ja AS-i Tartu Sadam määruskaebused halduskohtu 26.11.2008 määruse peale. AS Kihnu Veeteed taotles määruskaebuses 26.11.2008 kohtumääruse täiendamist osas, milles kohus jättis menetluse lõpetamisel lahendamata AS Kihnu Veeteed taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ning lahendi tegemist, millega mõista kaebuse esitajalt määruskaebuse esitaja kasuks välja tema poolt kantud menetluskulud 23 718 krooni. Kohtule esitatud vastuses kaebusele taotles AS Kihnu Veeteed menetluskulude väljamõistmist kaebuse esitajalt. Kuivõrd taotluse esitamisel ei olnud AS-ile Kihnu Veeteed teada kohtu seisukoht menetluse lõpetamise osas, siis sõltus menetluskulude nimekirja esitamise aeg ja alus sellest, millise seisukoha võtab kohus kaebuse edasise menetluse osas. Kohus enne 26.11.2008 määruse tegemist pidi tagama menetlusosaliste poolt esitatud menetluskulude taotluste lahendamise. Selleks pidi kohus andma menetlusosalistele võimaluse esitada menetluskulude taotlus ning kuludokumendid. Halduskohus on jätnud menetlust lõpetavas määruses lahendamata menetlusosaliste taotlused menetluskulude väljamõistmiseks.
lg 2 sätestatuga, kuna kohus ei ole esitanud menetluskulude jaotust menetlusosaliste vahel ning pole võtnud määruse resolutsioonis seisukohta menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise osas. Seega on asjas menetluse lõpetamisel rikutud kohtumenetluse norme ja asjas menetluse lõpetamise määrust tuleb muuta ning võtta seisukoht kolmandate isikute taotluste osas kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks. Kuna kohus on asjas menetluse lõpetamisel eiranud kohtumenetluse norme, siis on kolmandatel isikutel õigus taotleda ka nende menetluskulude hüvitamist, mis on kantud pärast menetluse lõpetamise määruse tegemist. Samuti on kolmas isik AS Tartu Sadam õigustatud muutma kaebuse vastuses esialgselt esitatud seisukohta, mille kohaselt ta asjas menetluse lõpetamise korral kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 663 lg 4 asus halduskohus seisukohale, et kolmandate isikute poolt kantud menetluskulude puhul on tegemist vajalike ja põhjendatud menetluskuludega, mis tuleb kaebajalt välja mõista seoses asjas menetluse lõpetamisega. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 6. Väinamere Liinid OÜ esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 15.01.2009 määruse ning jätta Tartu Halduskohtu 26.11.2008 määrus muutmata. Määruskaebuse kohaselt on Tartu Halduskohtu 26.11.2008 määrus menetluse lõpetamise kohta täies mahus seaduslik ja põhjendatud, mistõttu Kihnu Veeteed AS ja Tartu Sadam AS poolt esitatud määruskaebused oleks tulnud jätta rahuldamata. Halduskohus jättis 26.11.2008 määrusega põhjendatult menetluskulud Väinamere Liinid OÜ-lt väljamõistmata, kuna menetluse lõpetamise ja menetluskulu väljamõistmise taotluste esitamisel kolmandate isikute poolt ei esitanud nad menetluskulusid tõendavaid dokumente ning menetluse lõpetamise ajaks oli kulusid kandnud vaid AS Kihnu Veeteed 11 918 krooni ulatuses. Kolmandad isikud asusid ekslikule seisukohale, et Tartu Halduskohus ei andnud neile võimalust enne menetluse lõpetamist menetluskulude tõendamiseks kuludokumente esitada ning et kohus oleks pidanud menetluskulusid tõendavate dokumentide nõudmiseks pöörduma vastavasisulise avaldusega menetlusosaliste poole. Kuludokumentide esitamine on menetlusosaliste õigus, mitte kohustus. AS Kihnu Veeteed ja AS Tartu Sadam on kogu menetluse kestel esindanud vandeadvokaadid, kes professionaalsete juristidena peavad täpselt olema kursis menetlusreeglitega ja kohtupraktikaga. AS Kihnu Veeteed ja AS Tartu Sadam esitasid menetluse lõpetamise ja kohtukulude väljamõistmise taotlused vastavalt 14.11.2008 ja 12.11.2008, kusjuures nad pidi möönma vastavasisuliste taotluste esitamisel menetluse lõpetamise võimalikkust enne kohtulikku vaidlust kõige varasemalt menetluse lõpetamise taotluste esitamise päeval ning samuti seda, et menetluskulud saab kohus menetluse lõpetamisel välja mõista vaid kuludokumentide alusel. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohus saab välja mõista vaid reaalselt kantud menetluskulud, mida tuleb dokumentaalselt õigeaegselt tõendada, kusjuures kohtupraktika on selles osas olnud läbi aastate muutumatu. AS Kihnu Veeteed poolt määruskaebuse lisana esitatud kuludokumentidest nähtuvalt oli ta menetluse lõpetamise ja menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamisel 14.11.2008 teinud kulutusi 11 918 krooni ning tal ei olnud mingit takistust kulu tõendavat dokumenti esitada. AS Tartu Sadam ei olnud menetluse lõpetamise taotluste esitamise ajaks 12.11.2008 ega ka menetluse lõpetamise ajaks 26.11.2008 kandnud mingeid kulusid ning seetõttu ei saanud ta ka kuludokumente esitada.
lg 7 näeb ette, et kohtukulude väljamõistmiseks peab isik ise aktiivsust ilmutama ja esitama kohtukulude nimekirja. Nende esitama jätmisel kohtukulusid välja ei mõisteta. 3 Viidates Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-13-06 peab menetlusosalist esindav advokaat vastavasisulisest seaduse sättest (
Kohtu poolt on kohatu OÜ-lt Väinamere Liinid välja mõista pärast menetluse lõpetamise määruse tegemist kolmandate isikute poolt kantud menetluskulud ja seda olukorras, kus kohus on möönnud, et sellised kulud on põhjustatud kohtu enda poolt menetlusnormide rikkumisest. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED 7. AS Kihnu Veeteed vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt taotleti vastuses kaebusele menetluskulude välja mõistmist Väinamere Liinid OÜ-lt. Kuivõrd taotluse esitamisel ei olnud teada kohtu seisukoht menetluse lõpetamise osas, siis sõltus menetluskulude nimekirja esitamise aeg ja alus sellest, millise seisukoha võtab kohus kaebuse edasise menetluse osas. Kuivõrd
ei näe ette menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise lahendamist eraldiseisva määrusega, siis pidi kohus enne 26.11.2008 määruse tegemist tagama menetlusosaliste poolt esitatud menetluskulude taotluste lahendamise. Selleks pidi kohus andma menetlusosalistele võimaluse esitada menetluskulude taotlus ning kuludokumendid. Käesoleval juhul halduskohus seda ei teinud ning jättis menetlust lõpetavas määruses põhjendamatult lahendamata menetlusosaliste taotlused menetluskulude välja mõistmiseks, millega rikkus
8. AS Tartu Sadam vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on 26.11.2008 halduskohtu määrus vastuolus
Halduskohtule edastatud vastuses kaebusele on AS Tartu Sadam esitanud alternatiivsed nõuded haldusasja lõpetamiseks või OÜ Väinamere Liinid kaebuse rahuldamata jätmiseks, kuid mõlema nõude puhul on taotlenud enda menetluskulude jätmist OÜ Väinamere Liinid kanda. Seega on kohtu mõttekäik AS Tartu Sadam õigusest muuta menetluse käigus esialgset seisukohta menetluskulude väljamõistmise osas vastuolus tegelike asjaoludega ja AS Tartu Sadam nõuetega kohtumenetluses. Antud asjas kohtuvaidlusi ei toimunud, kuna kohus lõpetas menetluse kirjalikus menetluses tehtud 26.11.2008 kohtumäärusega. AS Tartu Sadam ei võinud teada, et kohus lõpetab kohtuasja vastavalt tema taotlusele kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit korraldamata ja andmata tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. OÜ Väinamere Liinid ei ole vaidlustanud, et 15.01.2009 määruse tegemise ajaks oli AS Tartu Sadam kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumendid esitanud, samuti ei ole vaidlustatud kohtukulude suurust. Kohtul puudus alus kahelda kulude kandmises 15.01.2009 määruse tegemise ajaks, mistõttu oli kohus kohustatud menetluskulud OÜ-lt Väinamere Liinid AS Tartu Sadam kasuks välja mõistma. Lisaks eeltoodule on AS Tartu Sadam käesoleva määruskaebuse menetlemisel kandnud kulusid advokaadi õigusabile määruskaebuse analüüsimisel ja sellele vastuse koostamisel kokku summas 5 841 krooni, milline summa on käesolevaks hetkeks tasutud. AS Tartu Sadam taotleb käesoleva määruskaebuse lahendamisel nimetatud summa väljamõistmist OÜ-lt Väinamere Liinid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja Tartu Halduskohtu 15. jaanuari 2008 määrus osaliselt tühistada Väinamere Liinid OÜ-lt AS Kihnu Veeteed ja AS Tartu Sadam kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. 4 Halduskohus on õigesti leidnud, et ta on rikkunud menetlusnorme, kuna
lg 2 kohaselt peab asja menetlenud kohus mõistma välja menetluskulud kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Nõustuda ei saa määruskaebuses esitatud väitega, et halduskohus 26. novembri 2008 määrusega põhjendatult jättis menetluskulud välja mõistmata, kuna antud määrus ei sisalda mingit märget menetluskulude kohta. Antud asjas ei olnud AS Kihnu Veeteed ja AS Tartu Sadam teadlikud asjaolust, et halduskohus otsustab asja menetluse lõpetada määrusega. Seega ei olnud nad teadlikud ka sellest, et on vajalik esitada menetluskulude taotlus. AS Tartu Sadam ei olnud küll menetluse lõpetamise päevaks kulutusi kandnud, kuid need menetluskulud, mille väljamõistmist ta taotles on seotud käesoleva kohtuasjaga ja seega on tal alus ka nende hüvitamist nõuda. Samuti ei olnud ta teadlik menetluse lõpetamise ajast. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus kuulub osalisele tühistamisele väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. AS Kihnu Veeteed on taotlenud menetluskulude väljamõistmist 23 718 krooni suuruses summas ja AS Tartu Sadam 15 939 krooni suuruses summas. Samuti on AS Tartu Sadam taotlenud veel täiendavalt 4 779 krooni väljamõistmist seoses määruskaebuse esitamisega. AS Tartu Sadam taotlus apellatsioonimenetluses kantud 4 779 krooni väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna see kulu on seotud määruskaebuse esitamisega ja TsMs § 178 lg 3 alusel seda ei hüvitata.
Antud juhul sedavõrd suured õigusabikulud ei ole põhjendatud. Vastuses kaebusele on kolmandad isikud sisuliselt taotlenud asja menetluse lõpetamist, kuna kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse. Tegemist ei olnud keeruka juriidilise analüüsiga, mis õigustaks esitatud kulutusi. Kuna mõlemad kolmandad isikud on esitanud analoogsed vastused kaebusele, siis kulus nende koostamiseks ka sarnane aeg ja ringkonnakohus peab põhjendatuks Väinamere Liinid OÜ-lt mõlema kasuks menetluskulude väljamõistmist 4 000 krooni suuruses summas. Muus osas jäävad menetluskulud kolmandate isikute enda kanda. Määruskaebuse esitaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Ivo Pilving Tiit lõhmus 5 Agu Timmi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.