Obsah (9)

§ 415§ 420§ 632§ 187§ 407§ 444§ 162§ 1741§ 468

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 03. veebruar 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kohtunik nr 2-08-2549 TBB Liisingu AS ve

) §-st 434, tegi kohus otsustused: Otsustused

1. Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista Vitaco Proce AS-lt TBB Liisingu AS kasuks põhivõlgnevus 182581 krooni ja 06 senti ja viivised 182580 krooni ja 06 senti. Otsustused menetluskulude jaotuses ja muudes asjaoludes
2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda ja välja mõista Vitaco Proce AS-lt TBB Liisingu AS kasuks riigilõiv 18450 krooni; 2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Selgitused
3. Selgitada: 3.1

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul; 3.2

§ 420

lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning

§ 632

lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.4

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Asjaolud Hageja on esitanud hagi liisingulepingutest tuleneva põhivõla ja viiviste saamiseks. Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtja ja toimetanud kostjale kätte hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega, kohustusega vastata kohtule 01. detsembriks 2008. Kostja kohtule käesoleva ajani vastanud ei ole. 2. Kohtu põhjendused Vastavalt

§-le 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule vastanud, tuleb

§ 407lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad.

§ 444

lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis). Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel. Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning

173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu ja menetluskulude nõue sisaldub hagiavalduses. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 18250 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu 200 krooni ka menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamisega seoses. Tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

Kalev Kuningas Kohtunik