Obsah (10)

§ 177§ 317§ 407§ 162§ 1741§ 138§ 143§ 144§ 340§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 12.detsember 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-18005 Tsiv

§ 177lg 2)..

Edasikaebamise kord

1. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavakstegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega.
2. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile 2-07-49617 ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks
4. Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. EELNEV MENETLUS Hageja esitas 08.05.2008 kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 394 sätetega ja

§ 317

lg 1 p 1 alusel toimetas kohus kostjale hagiavalduse koos lisadega kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, sest hagiavalduses märgitud aadressidel xxx Tallinnas ja xxx kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ei õnnestunud. xxx saadetud dokumendid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel ning xxx märkega „ei ela aadressil“.. Rahvastikuregistris on kostja aadressina märgitud xxx. Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakond teatas 26.08.2008 kohtule, et politseiinfosüsteemis on kostja viimane elukoht xxx Tallinnas. Sellele aadressile saadetud dokumendid tagastati kohtule märkega „ei ela seal“. Kostja aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada, samuti ei olnud võimalik dokumenti kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul viisil, mis on sätestatud

6ndas osas, mistõttu kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult, teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määras kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päevase tähtaja.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohtuteade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.10.2008, seega menetlusdokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 15.11.2008 ning kostjale vastamiseks määratud 20 päevane tähtaeg lõppes 05.12.2008. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu 14.12.2005.a sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0502601/25st. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, rikkus lepingutingimusi ning hageja ütles lepingu üles. Kostja võlg hageja ees on 30 130,82 krooni, millest 15 000 krooni on tagastamata krediidisumma, 2 994,22 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 3000 krooni leppetrahv, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 8 236,60 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti 2 2-07-49617 või laenu. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § le 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) VÕS § s 94 lg 1 sätestatud suuruses, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud viivisemäär. Tarbijakrediidilepingus on pooled kokku leppinud viivisemääras 27,14 % võlgnetavalt summalt aastas. Tulenevalt VÕS §-st 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tarbijakrediidilepingu üldtingimuste punkti 6.3. kohaselt on leppetrahvi suuruseks 20 % lepingu ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Menetluskulude jaotus

§ 162lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtu määratud ajaks esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskulu summas 1672 krooni järgmiselt: 250 krooni riigilõiv hagimenetluses ja 200 krooni riigilõivu väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest, 22 krooni riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest ja 200 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Asja läbivaatamise kulud on muu hulgas väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kulud (

§ 143

p 5).

§ 144p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Hageja on kulude liitmisel eksinud: hageja nimetatud kulude summa on 672 krooni, mitte 1672 krooni, nagu taotluses märgitud. Samuti ei näe tsiviilkohtumenetluse seadustik ette võimalust nõuda teiselt menetlusosaliselt

§ 340lg 5 alusel tasutud menetlusdokumendi väljatrüki tasu.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 250 krooni, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 200 krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõiv 200 krooni, kokku 650 krooni. Vastavalt

§-le 178 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

§ 468

lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta. 3 2-07-49617 Heli Käpp Kohtunik 4