← Eesti

2-08-22637/3

Obsah (5)§ 76§ 101§ 108§ 415§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-22637 Tsi

) § 402, millise kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 76

ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist.

§ 101

lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt 2 õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 415

lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et on hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 50 644,02 krooni, millest 28 441,16 krooni on tagastamata krediidisumma, 6755,57 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 14 547,29 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ja alates 05.06.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 28,81% tagastamata krediidisummalt aastas. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 14.01.2009 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 leidnud, et: „Ringkonnakohus on iseenesest õigesti leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb

§ 415

lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi.

§ 415

lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist.“ Seega leiab kohus, et tuleb jätta rahuldamata nõue välja mõista kostjalt leppetrahv summas 5688,23 krooni, kuna nimetatud kokkulepe on tühine. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv summas 2000 krooni, riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest summas 284,41 krooni ja 284,41 krooni riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest. Kohus on seisukohal, et ei ole põhjendatud menetluskulude välja mõistmine summas 2310,41 krooni. Kuna leppetrahvi nõue on tühine, siis ei oleks pidanud hageja tasuma ka riigilõivu leppetrahvi eest, vaid ainult põhivõlgnevuse summas 28 441,16 krooni eest. Hagiavalduse esitamisel kehtinud RLS lisa 1 järgi hagihinnaga kuni 30 000 krooni tuli tasuda riigilõivu 1750 krooni. Seega on kohus seisukohal, et tuleb vähendada kostjalt välja mõistetavat menetluskulu 250 krooni võrra ning kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2 tuleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas 2060,41 krooni. Taimi Kollom Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.