Hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppejärgne intressimäär on 29,35% aastas, mis on suurem kui seadusjärgne viivismäär. 05.02.2009.a seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2 807,06 krooni. Hageja palub TsMS § 367 alusel lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt alates 05.02.2009.a kuni krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 29,35% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 9 694,40 krooni, millest 5 000 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 987,34 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 2 807,06 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ning alates 05.02.2009.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29,35% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista 715 krooni, millest 250 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 15 krooni riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest, 250 krooni riigilõiv menetluse alustamisel hagihinnalt ja 200 krooni riigilõiv menetlusdokumentide edastamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu põhjendused Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 25.11.2008.a. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokumendid on kostjale kätte antud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 2
) § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 402 lg 1, § 415 lg 1.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 9 694 krooni, millest 5 000 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 987,34 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 2 807,06 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ning alates 05.02.2009.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29,35% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja menetluskulu summas 715 krooni, millest 250 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 15 krooni riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest, 250 krooni riigilõiv menetluse alustamisel hagihinnalt ja 200 krooni riigilõiv 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.