← Eesti

2-08-23028/2

Obsah (4)§ 76§ 100§ 108§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 27.10.2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja numb

RS) § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, enne

RS jõustumist, kehtinud seadust s.o. tsiviilkoodeksit. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 ja TsK § 192 kohaselt tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Alates 01.07.2002 kehtiva Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 5 026,78 krooni ja viivise 5 025,78 krooni, kokku 10 052,56 krooni tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 10 052,56 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja peab hagejale hüvitama antud asjas tasumisele kuulunud riigilõivu summas 250 krooni tuginedes riigilõivu seaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 ning lepingulise esindaja kulud summas 2 500 krooni tuginedes TsMS §

  1. Lepingulise esindaja kulud mahuvad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud piirmääradesse. Riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse eest jääb välja mõistmata kuna tegemist on eraldiseisva tsiviilasjaga. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud summas 2 750 krooni hageja kasuks. RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kuulub nimetatud nõude esitamise eest tasumisele riigilõiv summas 350 krooni. Seega pidi hageja tasuma riigilõivu summas 350 krooni. Hageja on lisanud hagile riigilõivu maksekorralduse millega on makstud antud tsiviilasjas riigilõivu 250 krooni. Kuna hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, nõuab kohus puuduva riigilõivu s.o 100 krooni kostjalt välja riigituludesse, kuna riigil on õigus riigilõivule käesolevas tsiviilasjas. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 2 221023778606 Hansapangas või 10220034796011 SEB Pangas, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „riigilõiv, tsiviilasi nr 2-08-23028“. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), mõlemal viitenumber
  2. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Meelis Eerik Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.