3-08-1877/21

3-08-1877 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-1877 Otsuse kuupäev 12.03.2009 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A.K kaebus Justiitsministeeriumi 15.08.2008.a vaideotsuse nr 11-7/8955 ja 04.09.2008.a vaideotsuse nr 11-7/3277 õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 25.02.2009 Jõhvi kohtumaja Kohtuistungil osalejad Vastustaja Viru Vangla esindaja K.L Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 12.03.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK A.K esitas 22.09.2008.a Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla toimingute (kaebaja paigutamine Viru Vangla sektsiooni E-7 ja spordisaali ja –väljaku kasutamise mittevõimaldamine) õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse esitaja vaidlustab Justiitsministeeriumi 15.08.2008.a vaideotsuse nr 11-7/8955 (spordisaali ja –väljaku kasutamise mittevõimaldamine) ja 04.09.2008.a vaideotsuse nr 11-7/3277 (kaebaja paigutamine Viru Vangla sektsiooni E-7). Kaebaja on halduskohtult taotlenud asja menetlemist kohtuistungil. Kaebaja A.K on Viru Vanglast vabanenud alates 19.12.2008.a. Kohtuistungile kaebaja ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjustest. Vastustajad on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kinnipeetava vanglasisese paigutamise otsustab vangla, kus kinnipeetav karistust kannab. Kinnipeetava vanglasisene paigutamine on toiming ning see fikseeritakse kinnipeetava paigutuste kaardil. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et kinnipeetava vanglasisesel paigutamisel osakonda ning konkreetsesse kambrisse tuleks vormistada haldusakt. Samuti ei tulene õigusaktidest kinnipeetavale õigust valida karistuse kandmiseks meelepärast kambrit ega elusektorit ning taotleda sellest tulenevalt enda ümberpaigutamist. Kinnipeetav oli Viru Vanglas paigutatud osakonda E-
2. Samas toimus nimetatud sektsiooni paigutamine nagu ka kõikidesse teistesse vangla osakondadesse 3-08-1877 paigutamine. Vangla erinevates osakondades võivad olla mõnevõrra erinevad kinnipidamistingimused ja õigusaktidest ei tulene vangla kohustust tagada kõikidele kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused (viide Riigikohtu halduskolleegiumi 26.05.2008.a otsusele nr 3-3-1-20-08 ja 21.06.2007.a otsusele nr 3-3-1-29-07). Õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale õigust valida osakonda ega kambrit, kus ta karistust kanda soovib. Vanglale ei tulene õigusaktidest kohustust paigutada kinnipeetav ka taotluse esitamisel teise kambrisse või osakonda ning kinnipeetaval puudub õigus nõuda enda teise kambrisse või osakonda paigutamist. Viru Vanglas viibivate isikute sportimisvõimalused sõltuvad sellest, millistesse osakondadesse nad on paigutatud. Objektiivsetel põhjustel ei ole kõik vangla osakonnad sarnased ning nad ei peagi olema sarnased. Seda põhimõtet on avaldanud ka Riigikohus oma
3. mai
4. a otsuse nr 3-3-1-20-08 punktis
5. Samuti ei sätesta „Vangistusseadus“ et kinnipeetavale peab looma võimaluse kasutada spordisaali või spordiväljakut. Spordirajatiste kasutamine on võimaldatud nendele kinnipeetavatele, kes viibivad vangla S-hoonetes, st neil on osakonnasiseselt piiratud võimalused tegeleda kehakultuuriga ning kes ei ole ohtlikud. Ohtlikkus tähendab nii vanglasisest ohtlikkust kui ohtlikkust panna kuritegusid toime väljaspool vanglat. Seega on spordirajatise kasutamise otsustamise aluseks kinnipeetavate vanglasisene paiknemine. Sportimise võimalus on kaebuse esitajal ja ka teistel selles osakonnas viibivatel kinnipeetavatel oma osakonnas sees, käesolevaks ajaks on sinna juurde paigutatud trenažööre. Vastustajad paluvad jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kindlakstegemiseks esitada isik, kellele on selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks võib ennekõike olla isiku rehabiliteerimise vajadus või soov vältida õigusrikkumise kordumist, samuti eelduseks kahjunõude esitamisele. Ka Riigikohtu halduskolleegium on oma 19.03.2002.a otsuses asjas nr. 3-3-1-11-02 asunud seisukohale, et põhjendatud huviks võivad olla ka preventiivsed või rehabiliteerivad eesmärgid. HKMS § 7 lg 1 kohaselt on halduskohtusse pööramise õiguse eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. HKMS § 7 lg 1 lubab esitada kaebust toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks vaid siis, kui kaebajal on selleks põhjendatud huvi, halduskohtul tuleb see kohtumenetlusekäigus tuvastada ning asjas tehtav kohtulahend peab tagama kaebaja rikutud õiguste taastamise. Kuna A.K käesoleval ajal enam Viru Vanglas ei viibi, vaid on Viru Vanglast vabanenud alates 19.12.2008.a, ei saa kaebuse rahuldamine kuidagi anda talle õigust tegeleda kehakultuuriga Viru Vangla spordisaalis- ja väljakul või vaidlustada kaebaja paigutamist Viru Vangla sektsiooni E-
6. Ainus arvestatav alus kaebaja huvile võiks tuleneda üksnes soovist ette valmistada mittevaralise kahju hüvitamise nõudega kaebust. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise alused on käsitletud riigivastutuse seaduse (RVS) §-s 9 lg
7. Kehtestatu kohaselt võib mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda ainult süüliselt vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise, väärikuse alandamise või tervise kahjustamise korral. RVS § 9 lg 1 nimetatud võimalused ei saa A.K juhtumi puhul kuidagi arvesse tulla. Kirjeldatu alusel on kaebus alusetu ning tuleb HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel jätta rahuldamata. Kuna kumbki menetlusosalistest menetluskulude taotlust ei esitanud, jäävad võimalikud kulud sama seadustiku § 93 lg 1 kohaselt nende enda kanda. Ülle Polluks Kohtunik 2