← Eesti

2-07-4994/33

Obsah (6)§ 184§ 1771§ 171§ 170§ 1721§ 172

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number Kohus 2-07-4994 Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed, Reet Allikvere ja Igor Aaman Otsuse tegemise aeg ja koht 30

§ 184lg 2 järgi.

Nimetatud kanne on äriregistris tegemata, kuna R. M. võttis esitatud notariaalsed kandeavaldused äriregistrist tagasi. Riigikohtu määruse kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 ei pea juhatuse liikme ametiaja lõppedes tähtaja möödumise tõttu osanikud ega nõukogu seda otsusega vormistama. 4. R. M. kutsus 31. jaanuariks 2007 kokku osanike koosoleku. 31. jaanuari 2007. a koosolekul vastu võetud otsused on tühised tulenevalt

§ 1771lg-st 1, kuna osanike koosoleku kokkukutsumise õigus on juhatusel.

R. M. ei olnud õigust ega volitusi kutsuda kokku osanike koosolekut, kuna ta ei olnud juhatuse liige. Samuti rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, kuna teate eesmärgiks oli välistada kõigi osanike osalemine kostja erakorralisel koosolekul. Hageja saatis

  1. jaanuaril 2007 R. M.e e-kirja ja tähitud postiga teavituse koosoleku ebaseaduslikkusest, sellest hoolimata toimus
  2. jaanuaril 2007 advokaadibüroos Sorainen Law Offices osanike koosolek. Vastuvõetud otsused on vastuolus heade kommete ja avaliku korraga.
  3. Hageja palus tuvastada kostja osanike
  4. jaanuari
  5. a koosolekul vastuvõetud otsuste tühisus hageja tagasikutsumise kohta juhatuse liikme kohalt, hageja väljaarvamise kohta osanike hulgast ja osanike nimekirja korra pidamise kinnitamise kohta. Kostja vastuväited
  6. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta see rahuldamata. Osanike
  7. jaanuari
  8. a koosolek kutsuti kokku osanikevaheliste erimeelsuste lahendamiseks ning edasiste õigusrikkumiste vältimiseks. R. M. oli koosoleku kokkukutsumise ajal ja on ka praegu kostja juhatuse liige, kuna
  9. detsembril 2006 kostja osanike koosolekul vastu võetud otsus R. M. juhatuse liikmena äriühingu B-kaardilt kustutamiseks on tühine.

§ 184

lg 2 sätestab juhatuse liikme ametiaja tähtajalisena, samas ei keela sama paragrahvi sama lõige juhatuse liikme ametiaja taasuuendamist poolte otsusel või vaikival kokkuleppel seaduses sätestatud tähtaja võrra. 7. Kui asuda seisukohale, et R. M. ei ole kostja juhatuse liige, oli tal kostja 2/3 osa omanikuna

§ 171lg 3 alusel osanike koosoleku kokkukutsumise õigus.

  1. Väide otsuste vastuolu kohta heade kommetega on tõendamata. R. M. täitis seadust ja hagi tagamise määrust, see ei ole vastuolus heade kommetega. Hageja õigusi ei ole rikutud. Hageja kutsuti koosolekule, talle edastati päevakord ja ta osales koosolekul esindaja kaudu. Maakohtu otsuse põhjendused
  2. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja osales koosolekul esindaja kaudu. Seda tõendavad ka koosolekul osalenud osanike nimekiri ja hageja poolt tema esindamiseks antud volikiri.

§ 170lg-s 2 sätestatut seega ei rikutud. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga koosolekul vastuvõetud otsuste vastuolu kohta heade kommete ja 2

(6)avaliku huviga. Hageja kutsuti koosolekule, ta osales koosolekul esindaja kaudu, hageja ei põhistanud ega tõendanud väidet, et osal osanikest ei võimaldatud koosolekust osa võtta. 10.

§ 184

lg-s 2 on ette nähtud juhatuse liikme ametiaja tähtajalisuse nõue.

§ 184lg 2 välistab juhatuse liikme määramise tähtajatult.

  1. Kostja osanike
  2. detsembri
  3. a erakorralise üldkoosoleku protokoll ei tõenda, et R. M. ei ole kostja juhatuse liige, kuna nimetatud koosolekul vastuvõetud otsused on vaidlustatud kohtus.
  4. VÕS § 20 lg 2 alusel loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Sama põhimõte on sätestatud TsÜS § 68 lg-s
  5. R. M. kostja juhatuse liikme volituste pikenemine poolte vaikival kokkuleppel on tõendatud sellega, et R. M. jätkas juhatuse liikmena tegutsemist, ning osanike
  6. oktoobri
  7. a otsusega, millega otsustati mõlema juhatuse liikme volitusi pikendada pärast seaduses sätestatud kolmeaastase tähtaja möödumist. Seisukohta, et juhatuse liikme ametiaega võib lugeda asjaolude kohaselt vaikimisi kokkuleppel osanikega pikendatuks, kinnitab Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud otsuse p
  9. Koosoleku toimumine advokaadibüroos ei saa olla koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamise aluseks, kuivõrd tegemist ei ole olulise rikkumisega. Kostja väitel toimus ka varem koosolekuid advokaadibüroos, sh hageja kokkukutsutuid, see oli kooskõlas pooltevahelise praktikaga. Hageja seda väidet ei vaidlustanud.
  10. Juhindudes

§ 171lg-st 1 ja § 170 lg-st 2 oli R.

M. pädev koosolekut kokku kutsuma koosolek pädev otsuseid vastu võtma. Apellatsioonkaebuse põhjendused

  1. Andres Mägi esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
  2. Maakohus jättis ebaõigesti hageja 07.01.2008 menetluse peatamise taotluse rahuldamata.
  3. Hageja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et 08.01.2008 kohtuistungil kostja lepingulise esindajana esinenud vandeadvokaat Carri Ginteril puudub esindusõigus. Harju Maakohtu 03.01.2007 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-07-01 tehti hagi tagamise korras R. M. taotluse alusel kostja registrikaardile kanne selle kohta, et R. M. ja A. Mägil on õigus esindada kostjat ainult ühiselt. Kostja väidetav lepinguline esindaja osales menetluses esimest korda aasta pärast hagi tagamise määruse tegemist ja kande tegemist ning hageja vastavat lepingut ei sõlminud. Maakohus kostja lepingulise esindaja esindusõiguse olemasolu ei kontrollinud, millega rikkus menetlusõigust ning otsus kuulub tühistamisele.
  4. Maakohus ei käsitlenud otsuses hageja väiteid, mille kohaselt on vaidlustatud otsused tühised vastuolu tõttu avaliku korra ja heade kommetega. Maakohus jättis otsuse olulises ulatuses põhjendamata, millega rikkus TsMS § 436 lg-t 1 ja TsMS § 442 lg-t
  6. Kohus ei põhistanud, millisele sättele või kohtupraktikale tuginedes asus ta seisukohale, et osanike koosoleku korraldamine kohas, mis on vastuolus põhikirjas sätestatuga, ei saa olla koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse aluseks. Kostja ei tõendanud, et tegemist oli pooltevahelise praktikaga.
  7. Vastolus kehtiva materiaalõigusega ja Riigikohtu praktikaga on maakohtu seisukoht, et R. M. volitusi kostja juhatuse liikmena tuleb lugeda pikenenuks. R. M. volitused kostja juhatuse liikmena on lõppenud vastavalt seadusele.

§ 184

lg 2 kohaselt valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Kuna kostja põhikiri ei näe ette juhatuse liikmete pikemat ametiaega, kohaldub seadusest tulenev kolmeaastane tähtaeg, mille möödumisel juhatuse liikme volitused automaatselt lõpevad. 3

(6)Juhatuse liikme uuesti valimiseks või tema volituste pikendamiseks on nõutav vastav osanike otsus. Seadus ei sätesta võimalust, et juhatuse liikme volituste pikendamine või juhatuse valimine võiks toimuda vaikimisi ilma vastava osanike otsuseta. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige maakohtu seisukoht, et R. M. volitused pikenesid poolte vaikival kokkuleppel. Kostja osanikud ei soovinud ega väljendanud sellist vaikivat nõusolekut.
  1. Maakohtu otsus on vastuoluline. Kuigi kohus märkis, et juhatuse liikme volitused pikenesid poolte vaikival kokkuleppel, asus kohus samas vastupidisele seisukohale, mille kohaselt on volituste pikenemine tõendatud osanike 10.10.2006 otsusega, millega otsustati juhatuse liikmete volituste pikenemine. Kohtu lõppjäreldusega on vastuolus otsuses tehtud viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-39-
  2. Maakohtu otsus on vastuolus TsMS § 436 lg-ga
  3. Vastus apellatsioonkaebusele
  4. OÜ Noktett ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
  5. Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige ja kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks, kuid otsust tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel muuta motiivide osas.
  6. Hageja on kaebuses väitnud, et maakohus jättis ebaõigesti menetluse peatamata. Kohtute menetluses on vaidlused, kus tuvastatakse R. M. juhatuse liikme staatuse olemasolu. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt menetluse peatamata jätmine ei põhjustanud ebaõiget otsust ja maakohus on õigesti tuvastanud käesolevat vaidlust lahendades R. M. õiguse 31.01.2007 osanike koosoleku kokkukutsumiseks. Samuti ei olnud maakohtul põhjust kahelda adv Carri Ginteri volitustes esindada kostjat maakohtu menetluses. Hageja on 08.01.2008 kohtule vastavasisulise taotluse teinud, kuna kohtumääruse alusel on hagejal ja teisel osaühingu juhatuse liikmel R. M. ühine esindusõigus ning hageja ei ole kostja esindajana adv Carri Ginterit volitanud. Kostja esindaja selgitas, et talle on volitused kostja esindamiseks kohtuvaidlustes antud enne vastava kohtumääruse tegemist ja käesoleva menetluse algust. TsMS § 226 lg 1 järgi advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu ja seetõttu puudus maakohtul põhjus kahelda kostjat esindava vandeadvokaadi volitustes ning vajadus kontrollida esindusõiguse olemasolu.
  7. Hageja esitas nõude kahel alternatiivsel alusel: esiteks tuvastada

§ 1771

alusel vastuvõetud otsuste tühisus, kuna nende vastuvõtmisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda ja teiseks on vastuvõetud otsused vastuolus heade kommete ja avaliku korraga. 26. Ebaõige on kaebaja väide, et maakohus ei ole käsitlenud hageja väidet vastuvõetud otsuste vastuolu kohta avaliku korra ja heade kommetega. Maakohus on tuvastanud, et hageja vastavasisulised väited on põhistamata ja tõendamata.

§ 1771

lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Nõude esitanud hageja pidi esitama asjaolud selle kohta, millest tulenes tema arvates vastuvõetud otsuste tühisus, sealjuures näidates, milliseid võlausaldajate kaitseks ja avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet on vastuvõetud otsustega rikutud või milles seisneb vastuolu heade kommetega ning TsMS § 230 lg 1 alusel nende asjaolude esinemist tõendama. Hageja väitis, et R. M. kutsus osanike koosoleku kokku selleks, et takistada hagejal osalemast osaühingu juhtimises ning varjata enda poolt toime pandud kuritegusid. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt on hageja väited tõendamata. Riigiprokuratuuri 11.01.2007 määrus kriminaalmenetluse alustamata jätmise tühistamise kohta ei tõenda hageja poolt esitatud asjaolusid. Kolleegium märgib, et olukorras, kus kostja osanike vahelised suhted on 4

(6)konfliktsed ja poolte vahel on käimas mitu kohtuvaidlust, ei saa teha vastuvõetud otsuste vastavuse kohta heade kommetega ka koguhinnanguna maakohtust erinevat järeldust. R. M.e kuulub suurem osaühingu osa ja ta on õigustatud otsustama juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise üle. Eeltoodud õiguse teostamine ei ole üldreeglina vastuolus heade kommetega. Väiksema osalusega isikute nn sisulised õigused on kaitstud muude sätete kaudu, nt

§-ga 166, mis näeb ette osaniku õiguse saada teavet osaühingu tegevuse kohta ja

§-ga 187, mis näeb ette osaühingu juhatuse liikme vastutuse.

  1. Maakohus leidis, et osanike koosoleku pidamine kohas, mis ei vasta põhikirjale, ei ole otsuste tühisuse aluseks. Õige on maakohtu järeldus, et tegemist ei olnud koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega. Sorainen Law Offices ruumes peetud koosolekust võtsid osa mõlemad osanikud, mistõttu ei olnud põhikirjast erinev toimumiskoht takistuseks koosolekul osalemisele. Hageja ei ole esitanud maakohtu menetluse ajal vastuväidet kostja väitele koosolekute pidamise praktika kohta mujal, kui põhikirjas on sätestatud. Kuna hageja ei vaidlustanud kostja väidet, siis puudus kostjal vajadus seda tõendada.
  2. Vaidlus on poolte vahel selles, kas R. M. on jätkuvalt hageja juhatuse liige või mitte. Vastavalt

§ 171lg-le 1 kutsub osanike koosoleku kokku juhatus.

Vaidlust ei ole selles, et R. M. kostja juhatuse liikmeks valimisest on möödunud üle kolme aasta.

§ 184

lg 2 järgi on juhatuse liikme ametiajaks kolm aastat, kui põhikirjast ei tulene teisiti. Kostja põhikiri äriseadustikust erinevat juhatuse liikme ametiaja tähtaega ei sätesta. R. M. juhatuse liikme ametiaja algus on 22.10.

  1. Küsimus on sellest, kas juhatuse liikme ametiaeg saab pikeneda vaikivalt ilma osanike otsuseta.
  2. Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas jäänud oma varasema seisukoha juurde, mille kohaselt juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Sellest võib järeldada üldjuhul üksnes juhatuse liikme tahet jätkata juhatuse liikmena. Vaikimist või tegevusetust ei loeta TsÜS § 68 lg 4 kohaselt üldjuhul tahteavalduseks. Siiski nõustus Riigikohus viidatud lahendis sellega, et juhatuse liikme ametiaja võib lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel (või ka VÕS § 1 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega. Selleks on lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik osaühingu osanike otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Erandlikult tuleb kõne alla ka mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele (mh seaduses ja põhikirjas ettenähtud kvooruminõuetele). Üheks selliseks otsuseks võib olla osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine. Kiites otsusega heaks majandusaasta aruande, tunnustavad osanikud eeldatavasti ka selle juhatuse liikmena koostanud ja osanikele kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit.
  3. Vaidlust ei ole selles, et kostja osanikud kinnitasid viimati
  4. juunis
  5. majandusaasta aruande. Peale selle ei ole toimunud osanike koosolekuid, kus oleks vastu võetud otsus juhatuse liikmete ametiaja pikendamise kohta või ka tagasiulatuvalt tunnustatud juhatuse liikmete ametiseisundit. Seega peale
  6. aasta juunit puudusid kostjal juhatuse liikmed, kelle ametiaega oleksid osanikud kehtiva otsusega pikendatud ja seega puudus kostjal üldse juhatus, kes oleks saanud üldkoosoleku kokku kutsuda.
  7. Kuna R. M. pidas end ise juhatuse liikmeks, kutsus ta osanike koosoleku kokku eelkõige juhatuse liikmena, olles samal ajal aga ka osanik, kelle osaga on esindatud 2/3 osakapitalist.

§ 171

lg 2 p 3 kohaselt on juhatus kohustatud osanike koosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist ja lg 3 kohaselt kui juhatus ei kutsu kokku juhatuse koosoleku 1 kuu jooksul osanike nõude 5

(6)saamisest, on osanikel õigus koosolek ise kokku kutsuda. Juhatuse puudumisel ei olnud R. M.l võimalik juhatusele vastavat nõuet esitada. Selliselt tuleb

§ 171lg 2 p 3 tingimust käsitleda võimatuna.

Järelikult on

§ 171

lg 3 mõttega kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt juhatuse puudumisel on osanikul õigus koosolek kokku kutsuda ise, eelnevalt juhatuse poole pöördumata.

  1. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna R. M. osanikuna tema juhatuse liikmeks olemist tunnustas, tema aga R. M. juhatuse liikmeks olemist ei tunnustanud, oli tema ametiaeg juhatuse liikmena pikenenud, R. M. aga mitte. Küsimus ei ole selles, kas kaks osanikku teineteist vastastikku juhatuse liikmena tunnustasid või mitte, vaid selles, kas on olemas kvooruminõuetele vastas osaühingu osanike otsus, mida ühemõtteliselt saab pidada juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks. Pooled ei vaidle selle üle, et sellist otsust tehtud ei ole.
  2. Vaatamata sellele, et R. M. ametiaega juhatuse liikmena ei saa lugeda pikenenuks peale juunit 2006, ei ole ringkonnakohtu arvates eeltoodu alusel võimalik järeldada, et antud olukorras oleks koosoleku kokkukutsumise korda oluliselt rikutud ja sel põhjusel pidada kostja 31.01.2007 osanike koosolekul vastuvõetud otsuseid

§ 1721alusel tühisteks.

R. M. kutsus Andres Mägi 31.01.2007.a. koosolekule kutsega, mis sisult, edastamise viisilt ja ajalt vastas

§ 172ja põhikirja nõuetele ja Andres Mägi sai kutse kätte.

Andres Mägi ka osales 31.01.2007.a. koosolekul esindaja kaudu ning sai seal teostada osadest tulenevaid õigusi. 34. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta apellandi kanda. Gaida Kivinurm Reet Allikvere Igor Aaman 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.