) § 709 lg 1, mille kohaselt arveldusleping on leping, millega vastavalt seadusele arveldamise õigust omav käsundisaaja (kontopidaja) kohustub avama käsundiandjale konto ja tegema käsundiandja korraldusel toiminguid kontol oleva rahaga või muude õigustega, käsundiandja aga maksma selle eest tasu. Muu hulgas kohustub kontopidaja tegema käsundiandja korraldusel makseid ning krediteerima käsundiandja kontot käsundiandja kasuks laekunud maksete ulatuses, tegema käsundiandjale viimase korraldusel kontolt sularahas väljamakseid ning võtma vastu sissemakseid.
ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse 2 2-08-60383/34 protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Vastavalt TsMS § 367 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud võla summalt iga viivitatud päeva eest 11% aastas ehk 0,030% päevas summast 26 815,31 krooni (tagastamata krediidisumma) ja summast 5261,47 krooni (intressivõlg).
lg 6 kohaselt viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral ja sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega juhindudes
lg 6 jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud võla summalt iga viivitatud päeva eest 11% aastas ehk 0,030% päevas summast 5261,47 krooni (intressivõlg). Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv summas 1750 krooni ja hagi tagamise kautsjon 641 krooni. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud (va hagi tagamise kautsjon 641 krooni) kostja kanda. Kohus soovib märkida, et hagi tagamise taotlus jäeti rahuldamata 19.11.2008 määrusega ja arvati tasutud kautsjon riigituludesse. Eeltoodu menetluskulu on hageja kulu. Maire Lukk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.