← Eesti

2-09-7300/7

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-09-7300 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi Kohtla-Järve linna avaldus alaealisele N. P.’ile eestkostja määramiseks Menetlustoiming Eestkostja määramine Kohtuistungi toimumise aeg
  2. märtsil 2009 Menetlusosalised Avaldaja: Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) (RK xxx) Avaldaja esindaja: M. T. (volikirja alusel) Puudutatud isik: A. T. (IKxxx) Puudutatud isik: N. P. (IK xxx) Resolutsioon
  3. Kohtla-Järve linna avaldus rahuldada.
  4. Määrata alaealisele N. P.’ile (IK xxx) eestkostjaks A. T. (IK xxx) kuni ala-ealise N. P.´i täisealiseks saamiseni s.o kuni xxx.a. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
  5. Kohtla-Järve linn esitas
  6. veebruaril 2009 Viru Maakohtule avalduse alaealisele N. P.’ile eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on N. P. sündinud vallaslapsena (tl 6), lapse emalt A. P.´lt on Viru Maakohtu 15.05.2008.a määrusega vanemlikud õigused ära võetud (tl 7-9). A. P. on 07.02.2008.a notariaalselt loobunud vanemlikest õigustest (tl 10). 1
  7. A. T. on läbinud kasu- ja adoptiivperede koolituse ning alates 09.11.2007 a. on tal Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskusega sõlmitud perekonnas hooldamise leping lapse suhtes ning sellest ajast elab N. P. A. T.´i perekonnas.
  8. Avaldaja palub määrata alaealisele N. P.´ile eestkostjaks A.T. (tl 1, 2).
  9. A. T. on 20.02.2009.a esitanud Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskusele avalduse tema eestkostjaks määramise kohta ning A. T.´i abikaasa T. T.on andnud nõusoleku, et tema abikaasa hakkab N. P.´ile eestkostjaks (tl 4). Kohtuistung
  10. Kohtla-Järve linna esindaja jäi esitatud avalduse juurde ja palus avalduse rahuldada. Avaldaja selgitas, et laps viibis alates sünnist kuni 09.11.2007.a lastekodus. Perekond avaldas soovi lapse perre võtmiseks ja nad kanti hooldusperede registrisse. Perekond hoolitseb lapse eest hästi, otsivad abi probleemide korral. Varem ei ole A. T. eestkostja olnud ja lapsendamisavaldust ei ole esitatud (tl 25, 29).
  11. Puudutatud isik A. T. selgitas, et eestkoste on ajutine vaheetapp, nende eesmärk on N. P. lapsendada. Ühiseid lapsi neil abikaasaga ei ole. Abikaasal on täiskasvanud poeg, kes on abielus. N. on peres elanud poolteist aastat ning see on olnud kogu perele õnnelik aeg (tl 25, 29). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  12. Kohus, kuulanud ära avaldaja ja asjast puudutatud isikute arvamused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  13. Perekonnaseadus (PkS) § 92 lg 1, 2 ja 3 kohaselt eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks; eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Seoses lapse ema vabadusekaotusega, on laps jäänud vanemliku hoolitsuseta.
  14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 554 kohaselt alaealisele isikule eestkostja määramisele kohaldatakse piiratud teovõimega täisealisele eestkostja määramise kohta sätestatut.
  15. Kohus tuvastas, et alaealine N. P. on sündinud vallaslapsena. Lapse ema A. P. on andnud nõusoleku, et tema poeg N.P. lapsendataks, so sisuliselt lapsest notariaalselt loobunud (tl 10).
  16. PkS § 95 lg 2 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema nõusolekul. A. T. on andnud kirjaliku nõusoleku enda eestkostjaks määramiseks (tl 4) ning kinnitanud oma nõusolekut kohtuistungil (tl 25, 29).
  17. PkS § 95 lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Avaldaja arvamuse kohaselt sobib A. T. eestkostjaks (tl 1-2/ 25). OÜ Ahtme Perearstikeskuse arsti G. L. tõendi kohaselt on A. T. ja T. T. terved ning nad võivad olla eestkostjaks (tl 11, 27). Kodukülastusakti (tl 15) kohaselt elab perekond kolmetoalises korteris, kus olemas kõik mugavused. Lapsel on eraldi tuba magamiskoha, mänguasjade ja muude vajalike asjadega. Suhted perekonnas sõbralikud. AS Eesti Põlevkivi iseloomustuse kohaselt on A. T. sõbralik, heasüdamlik ja abivalmis kaastööline, töötab AS-s Eesti Põlevkivi Estonia kaevanduses alates 22.10.2003.a. ja on näidanud end kogu tööaja vältel korraliku ja kohusetruu inimesena (tl 14). AS Eesti Põlevkivi palgatõendi kohaselt moodustas A. T.´i töötasu perioodil august 2008 – jaanuar 2009 keskmiselt 17 333 krooni kuus (tl 13). Karistusregistri andmetel A. T. karistused puuduvad (tl 26) 2
  18. Puuduvad PkS §-s 96 sätestatud asjaolud, mis takistaksid A. T.´il olemast eestkostjaks. alaealisele
  19. Eeltoodust lähtudes ja arvesse võttes, et N. P. vajab eestkostet ning A. T. on avaldanud soovi eestkostjaks määramiseks, leiab kohus, et eestkostjaks määratav isik on suuteline kandma kohustusi alaealise eestkostjana, mistõttu eestkostja määramine on põhjendatud ning kooskõlas lapse huvidega.
  20. Kohus selgitab eestkostjale, et eestkostja kohustused on loetletud PkS §-s 97 ja §-s 98, eestkostja piirangud tehingute tegemisel on loetletud PkS §-s 99, keelatud tehingud PkS §-s 100 ning aruandekohustus PkS §-s
  21. Olev Mihkelson Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.