← Eesti

2-08-85421/9

2-08-85421 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-08-85421 Otsuse kuupäev Jõhvi,

  1. märts 2009.a kl 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi C. J. hagi D. K.`i vastu lapse isast põlvnemise tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
  2. veebruar 2009.a Istungil osalenud isikud Hageja C. J.; Kostja D. K.. Resolutsioon
  3. Hagi rahuldada.
  4. Välja mõista D. K.`ilt (isikukood xxx, elukoht xxx) C. J. (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks elatis poja K. J.`i (isikukood xxx) ülalpidamiseks summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  5. Kohtuotsus elatise väljamõistmises kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja D. K.`i poolt elatisena makstud summa 6 250 (kuus tuhat kakssada viiskümmend) krooni.
  6. Lõpetada menetlus C. J. hagis D. K.`i vastu lapse K. J. tuvastamise nõudes seoses hagist loobumisega. isast põlvnemise
  7. Jätta kõik elatise väljamõistmise nõudega seotud hageja menetluskulud kostja D. K.`i kanda.
  8. Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord 1

(5)2-08-85421 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
  2. detsembril 2008.a esitatud hagiavalduses palus hageja tuvastada alaealise lapse K. J.`i (isikukood xxx) põlvnemise kostjast ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis lapse ülalpidamiseks alates 01.07.2007.a kuni 31.12.2007.a summas 1 800 krooni kuus ja alates 01.01.2008.a elatis summas 2 175 krooni kuus, lisaks sellele tulumaks summas 456,75 krooni. Hagiavalduse kohaselt maksab kostja lapse ülalpidamiseks elatusraha summas 500 krooni kuus, ülejäänud osas on laps hageja ülalpidamisel. KOSTJA VASTUS HAGILE
  4. jaanuaril 2009.a esitatud vastuses kostja nõustus hagiga osaliselt. Kostja väitel aitab ta last vabatahtlikult, makstes igakuiselt elatist summas 500 krooni kuus. Hageja ei ole teinud kostjale ettepanekut elatise summa suurendamiseks. Lapse ülalpidamiseks osutavad abi kostja õde, kostja ema ja kostja tädi, kes on kandnud hageja arveldusarvele raha lapse ülalpidamiseks. Kuni teatud ajani oli hageja rahul sellega, et poeg oli kostja ja kostja pere poolt omaks võetud, kuigi kostja ei olnud lapse sünniakti isana sisse kantud.
  5. Peale rahalise abi on kostja ostnud lapsele rõivaid, jalatseid jne. Seoses sellega ei nõustunud kostja elatise nõudega alates 01.07.2007.a, leides, et nõue on alusetu. Kostja nõustus elatise maksmisega summas 2 175 krooni kuus alates 01.01.2008.a, võttes seejuures arvesse tema poolt igakuiselt elatisena tasutud 500 krooni. KOHTUISTUNG
  7. veebruari 2009.a toimunud kohtuistungil hageja loobus põlvnemise tuvastamise nõudest, kuna kostja võtab omaks, et K. J. on tema poeg. Hageja esitas hagitäpsustuse, milles palus kostjalt välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks alates 01.01.2008.a summas 2 175 krooni kuus. Hageja nõustus sellega, et elatise väljamõistmisel arvestatakse kostja poolt elatisena tasutud summadega.
  8. Kostja nõustus elatise maksmisega vaid summas 500 krooni kuus. Kostja ei ole nõus rohkem maksma, kuna tema töötasu on muutunud väiksemaks. Kostjal on võetud laenud, liisingud. Kostja elab vabaabielus ja tema ülalpidamisel on elukaaslase kaks last. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  9. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus elatise väljamõistmise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Põlvnemise tuvastamise nõue
  10. Kostja ei ole lapse sünniakti isana kantud. Sünnitunnuse järgi lapse K. J.’i isaks on D. J. (tl 5). Hageja seletuste kohaselt andmed isa kohta kanti lapse sünniakti hageja ütluste järgi. IdaViru Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna 12.02.2009.a tõendi kohaselt laps K. J. on sündinud vallaslapsena, isa andmed lapse sünniakti on katud ema ütluste järgi. 2
(5)2-08-85421
  1. Pooltel ei ole vaidlust lapse kostjast põlvnemise üle. Kostja tunnistab lapse kostjast põlvnemist. Kostja on maksnud lapsele elatist summas 500 krooni kuus. Sellepärast hageja loobus põlvnemise tuvastamise nõudest. Kostjal ei ole vastuväiteid hagist loobumise vastuvõtmisele ega menetluse lõpetamisele. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt TsMS §428 lg1 p3 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
  2. Kooskõlas TsMS §431 lg1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS §432 menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Elatise väljamõistmise nõue
  3. Hagiavalduse ja hageja seletuste järgi elab poolte ühine laps hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Kostja toetab hagejat materiaalselt vaid summas 500 krooni kuus. Oma vastuses hagile ja kohtuistungil kostjal ei olnud vaidlust lapse hageja juures elamise ja lapse ülalpidamise vajaduse üle. 11.Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükis
  4. Vastavalt PkS §50 lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PkS §60 lg1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Alates 14.05.2004.a kehtima hakanud PkS §61 lg 4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a elatise minimaalmääraks on 2 175 krooni (kuupalga alammäär 4 350 krooni: 2).
  5. PkS §61 lg1 alusel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Hageja nõuab elatist seadusega kehtestatud minimaalmääras, mistõttu ei pea kohus üldse lapse vajadusi välja selgitama. Käesoleva vaidluse lahendamisel annab kohus hinnangut poolte varalistele seisunditele ja analüüsib, kas kostja on lapse ülalpidamiskohustust nõutaval viisil täitnud? Kui ei, kas ta on võimeline maksma elatist hageja poolt nõutud ulatuses ning kas tema suhtes esinevad PkS §61 lg5 või lg6 sätestatud alused elatise määra alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära vähendamiseks.
  6. Hageja töötab. Tema seletuste kohaselt saab ta netpalka 3 000 krooni kuus ja lastetoetuse. Hageja elab üürikorteris. Tema kohustuseks on Asist Hansapank võetud väikelaenu jääk 10 000 krooni, mille ta tagastab igakuiselt summas 1 000 krooni. Lisaks poolte ühisele lapsele on hageja ülalpidamisel on veel kaks last.
  7. Ka kostja töötab. xxx 23.12.2008.a tõendi kohaselt kostja saab brutosissetuleku keskmiselt 11 223 krooni kuus. Kuigi kostja on väitnud, et kohtuistungi aja seisuga tema sissetulek on pisut vähenenud, siiski tõendeid selle kohta kostja ei ole esitanud. Pärast maksude mahaarvamist saab kostja puhtalt kätte 9 108 krooni kuus (tl 48). Kostja varaks on ühetoaline korter asukohaga xxx. AS-i Hansapank 29.12.2008.a tõendi kohaselt kostjal on tagastamata viie väikelaenu jääk kokku summas 54 511.35 krooni (tl 47). Teisi alaealisi laps kostjal ei ole. 3
(5)2-08-85421
  1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §230 lg1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagi hageja poolt nõutud ulatuses rahuldamata jätmiseks pidi kostja TsMS-iga lubatud tõenditega tõendama, et ta on lapse ülalpidamiskohustuse nõutaval viisil täitnud ja/või puudub seadusest tulenev alus temalt hageja poolt nõutud ulatuses elatise väljamõistmiseks.
  2. Hageja pangakonto väljavõtte kohaselt alates 07.01.2008.a kuni 03.06.2008.a kandis kostja hagejale üle igakuiselt 500 krooni selgitusega „võlg“, kokku 3 000 krooni (tl 10-13). Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt alates 06.06.2008.a kuni 28.01.2009.a kandis ta hagejale üle samuti selgitusega „võlg“ kuuel korral 500 krooni ja ühel korral (28.01.2009.a) 250 krooni (tl 43-46). Seega kokku on kostja kandnud hagejale üle 6 250 krooni. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega tema ema ja tädi poolt lapse ülapidamisekohustuse täitmise kohta. Kostja vastuse juurde lisatud N. K. pangakonto väljavõtte kohaselt 2008.a aprilli ning oktoobridetsembri kuudes kandis ta neljal korral hagejale üle kokku 1 750 krooni (tl 26-28). N. K. ja L. B. on mitmel korral kandnud ka kostjale üle raha kokku summas 2 750 krooni lapsele kingituseks ja kooliks. Et kostja nimetatud raha hagejale üle kandis, ei ole teada. Isegi kui see on hagejale üle (k)antud või selle eest on kostja lapsele riideid ostnud, ei saa vanaema ja sugulase poolt lapsele kingitud raha lugeda kostja poolt lapse ülalpidamiseks tasutud elatiseks.
  3. Kostja ei ole vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust nõutaval viisil täitnud. Kuni 28.01.2009.a maksis ta elatise alla seadusega kehtestatud minimaalmäära, kuid tema suhtes ei esine PkS §61 lg5 sätestatud aluseid elatise määra alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära vähendamiseks. PkS §61 lg5 tulenevalt kohus võib elatise suurust vähendada alla sama paragrahvi
  4. lõikes nimetatud suuruse (2 175 krooni), kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal teisi alaealisi lapsi ei ole, seadusest tulenevalt ei ole kostjal elukaaslase laste ülalpidamise kohustust. Kostja ei ole töövõimetu. Et poolte ühisel lapsel endal on sissetulek, ei ole tuvastatud. Seega ei esine kostja suhtes ka PkS §61 lg6 sätestatud aluseid elatise määra alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära vähendamiseks.
  5. Eeltooduga on tuvastatud, et kostja varaline seisund on palju parem kui hageja varaline seisund ja võimaldab maksta elatusraha seaduses sätestatud minimaalmääras. Kuna tulumaksuseaduse §12 lg1 p7, §19 lg1 alusel elatis on saaja tulu, millelt vastavalt sama seaduse §43 lg1 p1 peetakse tulumaks kinni, siis tegelikult hagi rahuldamisel maksab kostja hagejale elatusraha summas 1 718 krooni (2 175 – 21%). Tulumaksu saab kostja aasta tuludeklaratsiooni alusel tagasi. Pärast elatise väljamaksmist jääb kostjale netosisetulek 7 390 krooni (9 108 – 1 718), millest peaks jätkuma talle nii elamiseks kui ka laenukohustuste täitmiseks.
  6. Arvestades, et hageja on nõudnud elatise seadusega kehtestatud minimaalmääras ja PkS §61 lg5 või lg6 sätestatud aluseid elatise määra alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära vähendamiseks kostja suhtes ei esine, siis PkS § 61 lg 2 ja § 70 lg2 alusel tuleb hagi rahuldada alates hageja poolt nõutud ajast, so alates 01.01.2008.a summas 2 175 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 4
(5)2-08-85421
  1. Pärast hagi esitamist on kostja tasunud hagejale lapse ülalpidamiseks 6 250 krooni, mida tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel. Menetluskulud
  2. Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §164 lg1 alusel hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja on 12.12.2008.a tasunud põlvnemise nõudelt 1 000 krooni riigilõivu. Kohus selgitab hagejale, et kuna ta on põlvnemise tuvastamise hagist loobunud, siis TsMS §150 lg2 p2 ja lg4 alusel hagejal on õigus taotleda kohtult ½ riigilõivu tagastamist.
  3. Kooskõlas TsMS §162 lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, kohus jätab kõik elatise väljamõistmise nõudega seotud menetluskulud kostja kanda.
  4. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, §468 lg3, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.