2-06-3601/11

2-06-3274 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL OSAOTSUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg

1. mai 2008.a. Tsiviilasja number 2-06-3601 Tsiviilasi R J hagi A J vastu abielulahutuse, elatise ja ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R J (isikukood xxx, elukoht xxx), tema esindaja vandeadvokaat Arri Tooming, kostja A J (isikukood xxx, elukoht xxx), tema esindaja jurist Annika Nielson. Kohtuistungi toimumise aeg
2. mai
3. a. Tallinnas avalikul kohtuistungil Kohtuistungil viibis hageja, R J, tema esindaja vandeadvokaat Arri Tooming, kostja A J ja tema esindaja jurist Annika Nielson. ja koht RESOLUTSIOON
4. Hagi rahuldada.
5. Lahutada A J ja R J abielu, mis on registreeritud abieluakt nr.xxx.
6. Jätta poeg S ema juurde. xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, 2
7. Anda R J tagasi abielueelne perekonnanimi „V “.
8. Välja mõista A J elatis 4500 (neli tuhat viissada) krooni igakuiselt poja S – sünd. xxx.a. ülalpidamiseks alates 20.09.2005.a. kuni xxx.a. ja sealt edasi 4000 (neli tuhat) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni xxx.a. R J kasuks.
9. Välja mõista A Jlt elatis abikaasa ülalpidamiseks igakuiselt 2500 (kaks tuhat viissada) krooni alates 13.02.2006.a. kuni xxx.a. R J kasuks. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. . Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja taotleb lahutada poolte abielu, mis on registreeritud xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielust on sündinud poeg S - xxx.a. Poolte abielulised suhted lõppesid . Probleemid abielus algasid juba enne lapse sündi, sest ootused abielule olid erinevad. Sellest tekkisid pidevad skandaalid, mille tõttu hageja lahkus poolte ühisest elukohast. Pärast seda ei ole kostja lapse vastu huvi tundnud. Alates 13.10.2005.a. maksis kostja lapse ülalpidamiseks elatusraha ca poole miinimumpalga ulatuses kuus, mis on ebapiisav lapse ülalpidamiseks ja tema normaalse arengu tagamiseks. Samas ei maksnud kostja elatist alla kolme aastast last hooldavale abikaasale. Seetõttu taotleb kostjalt elatise välja mõista tagasiulatuvalt. Poja ülalpidamiseks taotleb elatise välja mõista perioodil 20.09.2005.a.- xxx.a. lisaks seni kostja poolt makstud elatisele 2500 krooni ja alates 28.12.2007.a. 5000 krooni. Taotleb perioodil 01.09.2007.a. – 01.06.2008.a. suurendada väljamõistetavat elatist täiendavalt 1300 krooni võrra s.o. lapsehoiutasu võrra. Leiab, et lapse vajadused kuus on 10 000 krooni, sellest toidule 2000, riietusele 1500, lapsehoiule 2600, meelelahutusele 1400, transpordile 1100, eluruumile 750 krooni, ülejäänu tervishoiule ja hügieenitarvetele. Taotleb välja mõista elatis tema kui alla kolme aastast last hooldava abikaasa ülalpidamiseks perioodi eest, kui talle ei makstud vanemahüvitist ja ta ei töötanud. Nõuet täpsustas kohtuistungil ja taotleb hageja ülalpidamiseks välja mõista elatis 4200 krooni alates 13.02.2006.a. kuni xxx.a. Hageja kulutused koosnevad: toidule 1800, kommunaalkulud 750, arstiabile 250 ja hügieenile 200 krooni kuus. Kostja vastuväited Kostja nõustub abielu lahutusega ja elatise väljamõistmisega, kuid vaidleb vastu hageja poolt taotletud elatise suurusele. Leiab, et lapse kulutused on hageja poolt ülepaisutatud transpordi, 3 meelelahutuskulu ja arstiabi kulu osas. Riietusele peaks piisama 750 kroonist kuus. Üürilepingu on hageja teinud oma isaga ja hageja ei ole tõendanud, et ta neid kulutusi ka reaalselt kannaks Ei pea põhjendatuks liiga suurt kulutust lapsehoiule. Leiab, et hageja peaks kasutama riikliku meditsiini teenust ja lasteaiateenust. Põhjendamatu on lapsehoiuteenuse kasutamine perioodil, mil hageja oli ise kodune. Kostja ei nõustu kandma hageja ebamõistlikke kulutusi. Kostja on nõus tasuma igakuist elatist lapsele elatusraha miinimumi kahekordses ulatuses. Nõustub tasuma elatist hagejale 2000 krooni ulatuses. Nimetatud summa ületab Eesti Vabariigis kehtestatud toimetulekupiiri määra ja peaks olema seetõttu piisav hageja elementaarsete vajaduste rahuldamiseks. Kohtu põhjendused ja järeldus Perekonnaseaduse § 29 lg.1 kohaselt abielu lahutatakse kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte abielulised suhted lõppesid , kui hageja lahkus poolte ühisest elukohast. Mõlemad abikaasad leiavad, et abielu purunes poolte erinevate iseloomude ja erineva ellusuhtumise tõttu ja suhteid taastada ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt abielu jätkamine on võimatu, hagi abielulahutuse nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt kujunenud olukorrale ja poolte kokkuleppele tuleb jätta poeg S pärast abielulahutust ema juurde. Hageja taotlus abielueelse perekonnanime tagasiandmiseks kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 60 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse § 61 sätestab, et kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja väitel moodustavad 3-aastase poja S vajadused ühes kuus keskmiselt 10 000 krooni. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud eralasteaed J OÜ arved, mille kohaselt poja lasteaia eest on hageja tasunud kuus alates 4425 kuni 4800 kroonini. Samuti oma isa, Ü V , sõlmitud üürilepingu, mille kohaselt hageja tasub eluasemekulude eest igakuiselt 1500 krooni ja alates 01.03.2008.a. 2000 krooni kuus. Esitatud on maksekviitungeid toiduainetele ja riietele, samuti piletid laste meelelahutusüritustele. Kohus leiab, et hageja kulutused lapse ülalpidamiseks tema poolt nimetatud ulatuses ei ole tõendatud ja nõustub kostja vastuväidetega, mille kohaselt lapse vajadused on hageja poolt ilmselt ülepaisutatud ja 3aastast last on võimalik ülal pidada ja arendada väiksemate kulutustega. Hageja varandusliku seisundi hindamisel arvestab kohus, et R J oli kodune ja hooldas poolte ühist last kuni tema 3-aastaseks saamiseni xxx.a. C AS tõendi kohaselt on R J firmasse tööle võetud 02.01.2008.a. ning tema lepingujärgne põhipalk on 15 028 krooni. Tallinna Pensioniameti 18.04.2008.a. tõendi kohaselt maksti R J lapse hooldamise ajal vanemahüvitist 12 950 krooni kuus ajavahemikul 04.04.2005.a. kuni 14.11.2005.a. ja 01.01.2006.a. kuni 12.02.2006.a. Hageja poolt esitatud tuludeklaratsioonide kohaselt oli tema keskmine sissetulek kuus 2005.a. 7950 krooni, 2006.a. 1542 krooni ja 2007.a. tulud puudusid. Kostja seisundi hindamisel arvestab kohus, et E AS palgatõendi kohaselt A J töötas firmas ajavahemikul 14.02.2005.a. kuni 19.10.2007.a. ja tema viimase kuue kuu keskmine töötasu oli 35360 krooni. OÜ W palgatõedi kohaselt A J töötab firmas alates 01.10.2007.a. ja tema 4 kuupalk moodustab 8313 krooni. Kostja ei vaidlusta, et firma kuulub tema tädile ja poole tööajast töötab ta välismaal. Perekonnaseaduse § 70 lg.1 kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest ja lg.2 kohaselt võib elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Hagiavalduse elatise nõudes on hageja kohtule esitanud 21.02.2006.a. ja taotlenud elatise lapsele välja mõista alates 20.09.2005.a. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud, sest hindab kostja osalemist lapse ülalpidamises poole miinimumpalga ulatuses mitte piisavaks. Kostja on pidanud väljamõistetava elatise põhjendatud suuruseks elatisele kehtestatud minimaalsuuruse kahekordset ulatust. Hinnates lapse vajadusi ja vanemate materiaalset olukorda peab kohus põhjendatuks väljamõistetava elatise suuruseks perioodil 20.09.2005.a. kuni xxx.a. 4500 krooni ja alates 28.12.2007.a. 4000 krooni. Kostja poolt varem tasutud elatise osas on võimalik teha tasaarveldus käesoleva otsuse täitmise käigus. PkS § 21 kohaselt abikaasa on kohustatud abikaasat ülal pidama lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Arvestades A J varalist seisundit peab kohus põhjendatuks mõista temalt välja elatis abikaasa, R J, ülalpidamiseks 2500 krooni ajavahemikul 13.02.2006.a. kuni xxx.a. Hagi elatise nõude osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg.1 kohaselt tuleb kohtukulud jätta poolte endi kanda. Ühisvara jagamise nõudes jätkab kohus menetlust. Kohtunik