2-05-2655/11

2-07-276 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg

1. oktoober 2008.a. Tsiviilasja number 2-05-2655 Tsiviilasi SP hagi T B vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja SP (isikukood xxx, elukoht xxx), tema esindaja jurist Janika Drobot (SA SAK Fond ), kostja T B(isikukood xxx, elukoht xxx), tema esindaja jurist Igor Šablonin (xxx) esindajad Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 30.september
2. a. Tallinnas avalikul kohtuistungil Kohtuistungil viibisid hageja SP, tema volitatud esindaja Janika Drobot ja kostja volitatud esindaja Igor Šablonin. RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Jätta kinnistu asukohaga Xxx, mis on kantud Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Rapla Kinnistusjaoskonna registriossa nr.xxx, SP omandisse. Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta kummagi poole enda kanda. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Poolte abielu registreeriti xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuosakonnas ja lahutati Tallinna Linnakohtu 04.11.2002.a. otsusega. Poolte abielulised suhted lõppesid kui hageja lahkus poolte ühisest korterist. 1999.a. aprillis esitasid pooled ka abielulahutuse ühisavalduse Tallinna Perekonnaseisuametile. Hiljem kostja abielu lahutamiseks perekonnaseisuametisse ei ilmunud ja abielu lahutamiseks pöördus hageja kohtusse. Ühisvara jagati notariaalsete lepingutega. Hageja jättis ühisvaraks olnud 3-toalise korteri ja OÜ S kostjale, sõiduauto Xxx reg.märk xxx jäi hagejale ning kostja andis kirjaliku nõusoleku selle võõrandamiseks. Hageja omandis oli ja on kinnistu asukohaga Xxx suurusega 1022 m2 (Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Rapla Kinnistusjaoskond registriosa nr.xxx). Nimetatud maatükk oli kuulunud hageja emale, V P , kes oli selle enne maade erastamist kinkinud hagejale. Sel põhjusel ei kaalutud ühisvara jagamisel ka kinnistu jagamist. 2005.a. avaldas V P soovi kinnistu müüa ja siis ilmnes, et tegemist on hageja ja kostja ühisvaraga, mille võõrandamiseks kostja nõusolekut ei andnud. Leiab, et tegemist on poolte ühisvaraga, mis on omandatud täielikult hageja lahusvara arvel s.o. kingitusena emalt. Taotleb jagada poolte ühisvaraks olev ülalnimetatud kinnistu kaldudes kõrvale abikaasade osade võrdsusest ja jätta kinnistu hageja omandisse. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Leiab, et tegemist on poolte ühisvaraga, sest maa erastati abielu ajal. Nõustub kinnistu jätmisega hageja omandisse ja hageja poolt tuvastatud kinnistu väärtusega 260 000 krooni. Taotleb pool kinnistu väärtusest s.o. 130 000 krooni rahalise kompensatsioonina välja mõista hagejalt kostja kasuks. Kostja väidab, et poolte abielulised suhted lõppesid aprillis 2001.a. Kohtukulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused ja järeldus Poolte abielu registreeriti xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuosakonnas ja lahutati Tallinna Linnakohtu 04.11.2002.a. otsusega. Poolte vahel koostati kaks notariaalset ühisvara osalise jagamise lepingut 11.03.1999.a. ja 17.05.1999.a., millega jäid T B omandisse ühisvaraks olnud 3-toaline korter asukohaga Xxx ja OÜS. Poolte ühisvaraks oli poolte abielu ajal erastatud kinnistu asukohaga Xxx suurusega 1022 m2 (Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna Rapla Kinnistusjaoskond registriosa nr.xxx). Enne erastamist oli maatükk (koos sellel asuvate ajutiste ehitiste ja vundamendi alusega) hageja ema kasutuses, kes oli osaku Aianduskooperatiivis „P “ ostnud 23.08.1991.a. 02.07.1992.a. loovutas V P talle kuulunud aianduskooperatiivi osaku oma pojale SP , kes 02.07.1992.a. võeti Aianduskooperatiivi P 3 liikmeks ja 29.07.1998.a. erastas maatüki ehitiste omanikuna. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Perekonnaseaduse (PkS) § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kinnistu asukohaga P 8, Aespa külas, Kohila vallas Raplamaal on erastatud abielu ajal ja moodustab seega abikaasade ühisvara. Vaidlus poolte vahel on ühisvara jagamise osas. Hageja leiab, et nimetatud ühisvara jagamisel tuleb kalduda kõrvale poolte võrdsuse printsiibist ning kuna nimetatud ühisvara on omandatud hageja lahusvara arvel jätta kinnistu hageja omandisse ilma kostjale kompenseerimise kohustuseta. Kostja leiab, et hagejal on kohustus kompenseerida temale pool kinnistu väärtusest. Samuti on poolte vahel vaidlus abielusuhete lõppemise aja osas: hageja väidab, et suhted lõppesid aprillis 1999.a., kostja, et aprillis 2001.a. Kuna kinnistu, mille jagamist taotletakse erastati ja kanti kinnisturaamatusse 1998.a. s.o. abielu ajal, milles poolte vahel puudub ka vaidlus, ei pea kohus vajalikuks tuvastada abieluliste suhete lõppemise täpset aega. Kostja on taotlenud jagada ka poolte ühisvaraks olnud sõiduauto Xxx reg.märk xxx. Kuna ARK tõendi kohaselt 13.08.1999.a. registreeriti sõiduk uue omaniku nimele ja kostja asus kindlale seisukohale, et poolte abielulised suhted lõppesid aprillis 2001.a., loobus ta kohtuistungil sõiduki jagamise nõudest. PkS § 19 lg.2 p.3 kohaselt võib kohus abikaasade ühisvara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Tõenditega on tõendatud ja poolte vahel puudub ka vaidlus selles, et hageja ema V P kuulus osak Aianduskooperatiivis P , mille ta 1992.a. üle andis oma pojale SP , kes võeti aianduskooperatiivi liikmeks (t.l. 36-37). Osaku üleandmine toimus enne poolte abielu sõlmimist ja üleandmise ajal kehtinud korra ja vorminõuete kohaselt. Sisuliselt V P kinkis pojale aianduskooperatiivi osaku, mille tulemusena aiandusühistu moodustamisel anti maatükil asuvad ehitised SP omandisse. Sellest tulenevalt tekkis hagejal ehitiste omanikuna õigus maa erastamiseks, milline asjaolu on märgitud ka maa ostu-müügi ja asjaõiguslepingu p.-s 1.
5. Vastavalt PkS § 15 lõikele 1 on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Pooled on aktsepteerinud, et vaidlusalune kinnisasi omandati abielu kestel ning see tuleb PkS § 14 lg 1 kohaselt lugeda poolte ühisvaraks. Samas on leidnud tõendamist, et kostja oli kinnistul asuvate ehitiste omanik. Ehitiste omanikuks sai kostja seoses tema ema poolt aianduskooperatiivi osaku kinkimisega enne abiellumist. Kohus leiab, et see asjaolud saab PkS § 19 lg 2 p 3 järgi olla aluseks abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks. Hageja väitel ei ole ajavahemikul, kui ema andis temale üle aianduskooperatiivi P osaku s.o. 1992.a. kuni käesoleva ajani maatükil toimunud mingeid muudatusi. Krundil asuvad samad ajutised hooned ja vundament, mis on käesolevaks ajaks vaid rohkem lagunenud. V P on sellel krundil aiandusega jõukohaselt tegelenud. Abielu jooksul käis tema koos kostjaga vaidlusalusel krundil maksimaalselt kaks korda aastas ja mingeid kulutusi sellele abielu ühisvarast ega abikaasade ühise tööga ei tehtud. Minimaalsed kulutused, mis on maatükile tehtud, on kantud kõik V P poolt. Hageja väiteid kinnitab Rapla-P AÜ tõend (t.l. 34), mille kohaselt 1991-2005.a. on ühistule teenuste eest tasunud sularahas V P . Rapla Maavanema 14.05.1998.a. korraldusega nr.xxx ja esitatud maksekorraldusega (t.l.9-10) on tõendatud, et 4 maa müügihinna 7150 krooni tasus samuti V P . Kostja on hageja väidetega vaikivalt nõustunud ja vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja on väitnud, et tegelikult jagasid abikaasad oma ühisvara 1999.a. kevadel kokkuleppel ja kostjal ei olnud mingisuguseid nõudmisi vaidlusaluse kinnistu osas. Pooltel puudus vaidlus selle üle, et kinnistu on soetatud hageja ema V P poolt ja vahenditega ning hagejale üle antud kingitusena, hageja ja kostja ei ole sellele teinud mingeid kulutusi. Kohus leiab, et hageja väiteid kinnitab ka kostja käitumine pärast 1999.a. notariaalsete ühisvara osalise jagamise lepingute sõlmimist, millega ühisvaraks olnud korter ja osaühing jäid kostja omandisse. Enam kui 6 aasta jooksul ei esitanud T BSP vastu mingeid nõudmisi seoses ühisvaraga, vaatamata sellele, et maakohus menetles 2002.a. ka poolte abielulahutuse hagi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kinnistu asukohaga Xxx on poolte ühisvara, mis on omandatud SP lahusvara arvel ning abielu kestel ei ole seda ühisvara arvel parendatud. Kinnistu väärtuse kasv on tingitud vaid turusituatsioonist. Asja jagamisel väärtuse muutumise riski kannab see abikaasa, kelle lahusvara arvel asi omandati. Ühisvara jagamisel tuleb kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest ja jätta kinnistu hageja omandisse. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtukulude kindlaksmääramisel lähtub kohus TsMS §-st 164 lg.1 ja leiab, et õiglane on jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.. Kohtunik