Obsah (4)

§ 475§ 509§ 510§ 172

2-08-65988 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula (92) Määruse tegemise aeg ja koht 05. märtsil 2009.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-65988 Tsiviilasi H L avaldu

) § 476 lg 1 järgi algatab hagita menetluse kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.

§ 475

lg 1 p 3 kohaselt on hagita asjaks isiku surnuks tunnistamise ja isiku surmaaja tuvastamise menetlus.

§ 509

lg 1 järgi algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õigustatud huvi, eelkõige teadmata kadunud isiku abikaasa või üleneja või alaneja sugulane. Vastavalt

§ 510

lg 1 avaldab kohus pärast isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. Teates avaldatakse hoiatus võimalikust surnukstunnistamisest ja kutsutakse kõiki isikuid üles esitama kohtule andmeid isiku kohta, kelle surnuks tunnistamist taotletakse.

§ 510

lg 4 kohaselt, kui menetlust ei algatatud siseministri avalduse alusel, teatab kohus siseministrile menetluse algatamisest ning küsib temalt riigile teadaolevaid andmeid teadmata kadunud isiku kohta ning seisukohta isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta. Kohus võib koguda teadmata kadunud isiku kohta andmeid ka omal algatusel, sõltumata sellest, kes esitas surnuks tunnistamise avalduse. Seega on H L ainuke sugulane, kellel on EK’i surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi. TsÜS § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 19 lg 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt, kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. TsÜS § 20 lg 1 järgi loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Vastavalt nimetatud paragrahvi
2. lõikele, kui isiku eeldatavat surmaaega ei 3 2-08-65988 ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Siseministeerium esitas päringud Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, Piirivalveametile ja Politseiametile. 20.11.2008 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles EK’i esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid EK’i kohta, teatama sellest kohtule kuue nädala jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. EK’i kohta andmeid kohtule ei ole esitatud.

§ 510

lg 4 sätestab, et eelmenetluses teeb kohus kindlaks isikud, kellelt võib saada teadmata kadunud isiku kohta andmeid, ning asjaolu, kas teadmata kadunud isiku kohta on andmeid tema viimases teadaolevas töö- või elukohas. Rahvastikuregistris EK’i kohta andmed puuduvad. Sama on ka vastanud siseminister, et Kodakondsus- ja Migratsiooniametil, Piirivalveametil ja Politseiametil EK’i kohta andmed puuduvad ning antud tõendid annavad aluse isik surnuks tunnistada. Avaldaja ütluste kohaselt EK’il oli ainukese sugulasena W K , kes esitas oma seisukoha, et EK ei saa olla tema suguvõsast. Kohus leiab, et kõik tuvastatud asjaolud annavad alust eeldada, et EK ei ole elus. Tema elusoleku kohta alates puuduvad andmed rohkem kui viie aasta jooksul. Kuivõrd viimased andmed EK’i elusoleku kohta pärinevad maist 1945.a. Kohus leiab, et 01.01.1948.a. saab lugeda EK’i eeldatavaks surmaajaks. Vastavalt

§ 172lg 1 tuleb menetluskulu (so tasutud riigilõiv) jätta avaldaja kanda.

Raivo Einula Kohtunik 4