) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 15.12.2008.a esitas OÜA Harju Maakohtule hagi M H vastu 8815,20 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja täitnud oma kohustusi, mis tulenevad kostja ja E AS (registrikood XXX; endised ärinimed R AS, E AS; alates 22.03.2007.a ühinenud E AS-ga) vahel 26.05.1997.a sõlmitud liitumislepingust nr 17346, mille alusel kohustus E AS pakkuma kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning 14.02.2007.a E AS ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust, millega E AS loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista 8815,20 krooni, millest põhivõlgnevus on 4408,10 krooni ja viivis 4407,10 krooni ning menetluskulud 3000 krooni, mis koosnevad maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 250 krooni, hagi esitamise tasutud riigilõivust 250 krooni ja õigusabikuludest 2500 krooni. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid aadressile Ringi 29-37, Maardu ning kohustas kostjat kooskõlas
lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati 21.01.2009.a edasiandmiseks kätte kostjaga koos elavale isikule.
Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja hagile kirjalikult vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul
02.02.2009.a saabus kohtusse hageja esindaja poolt taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Juhindudes
Samuti palub hageja
¹ lg-st 3 tulenevalt määrata kindlaks menetluskulud vastavalt esitatud nimekirjale. Hageja menetluskulude nimekiri: 1) maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni; 2) hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni; 3) lepingulisele esindajale tasutud esindustasu 2500 krooni (koos käibemaksuga). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 2 2-08-86589 Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul puuduvad
lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust, s.o tsiviilkoodeksit (TsK). Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on seega enne 01.07.2002.a kehtinud TsK § 173 lg 1, mille kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele ning TsK § 174, mille järgi ei ole ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Vastavalt TsK §-dele 190 lg 1 ja 192 tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga, mis on TsK § 191 aluseks võttes kokku lepitud kirjalikus vormis ning sätestatud viivisena lepingus. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Juhindudes
¹ lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hageja on kohtule esitanud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivust 250 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 250 krooni ja õigusabikuludest 2500 krooni (koos käibemaksuga). Kohus märgib, et
lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Hageja on käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga EE100682917, seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabina esitatud summast 2500 krooni maha arvestada käibemaks 381,36 krooni. Lähtudes
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-le 1 on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks kuni 10 000 krooni suuruse tsiviilasja hinnaga maksimaalselt 5000 krooni. 3 Kohus leiab, et hageja poolt taotletav õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning vastava menetluskulu väljamõistmine kostjalt on kohtu hinnangul põhjendatud. Eeltoodust lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ja õigusabikulud 2118,64 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Indrek Parrest kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.