lg-st 2; §-st 11; § 23 lg-st 1; § 27 lg-st 5; §-st 31, teeb ajutine pankrotihaldur ettepaneku: 1) kuulutada välja M K (isikukood xxx, elukoht: xxx) pankrot, kuna Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja maksejõuetus pole ajutise iseloomuga; 2) mõista Võlgnikult välja ajutise halduri tasu 15 000.- Eesti krooni (tasule lisandub sotsiaalmaks 4 950 krooni) Terje Eipre arveldusarvele nr xxx Hansapangas ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 4 598.- Eesti krooni Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ arveldusarvele nr xxx Hansapangas. Kokku määrata ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 24 548 krooni. 3) nimetada M K pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Terje Eipre (ik: xxx). Kohtu põhjendus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 122 kohaselt on hagita asjaks pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. Vastavalt pankrotiseaduse (
) § 1 lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas ca 12 666 426,63 krooni ja käibevarasid kokku summas 2 969,68 krooni, põhivara kokku 30 000 – 50 000 krooni. Võlgniku koguvara on 32 969, 68 – 52 969,68 krooni. Ajutise pankrotihalduri aruandest ning pankrotiavalduses sisalduvatest asjaoludest tulenevalt on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik kinnitas kohtuistungil, et käesoleval ajal võlgnikul vara ei ole ja võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine, mida on kinnitanud ka ajutine pankrotihaldur. Kohus on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi täita ning võlgnikul puuduvad reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning
Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (
lg 1 p 1).
lg 2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus).
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri aruande järgi M K tegevuses ei ole kuriteo, ega raske juhtimisvea tunnused vastavalt
ning M K maksejõuetuse on põhjustanud isikliku vara vale investeerimine ja kolmandate isikute kohustuste enda kanda võtmine liiga suures ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise pankrotihalduri aruandes, seega kohus nõustub ajutise halduriga, et tegemist pole kuriteo tunnustega tegudega, ega raske juhtimisveaga ning maksejõuetuse põhjuseks on M K majanduslikult ebaefektiivne tegutsemine ja põhjendamatute riskide võtmine. Liigse (põhjendamatu) riskina võib käsitleda OÜ Rosenthal Vannitoad Eesti laenulepingu käendamist.
lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud M K pankrotimenetluses seni ajutise haldurina tegutsenud Terje Eipre. Kohus leiab, et Terje Eipre on sobiv isik pankrotihalduriks.
Ajutise pankrotihalduri tasu määramine
lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ (alates 16.02.2006 kehtiv redaktsioon) § 1 lg 2 kohaselt määrab tasu ja kulutuste suuruse ajutise pankrotihalduri või pankrotihalduri taotluse alusel kindlaks kohus. Määruse § 2 lg 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. Ajutine pankrotihaldur on esitanud arvestuse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste osas, mille kohaselt moodustab ajutise pankrotihalduri tasu 15 000 krooni ja pankrotimenetluse kulud 4598 krooni. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise halduri tasu summas 15 000 krooni väljamõistmist (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitise summas 4598 krooni väljamõistmist võlgnikult. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 7
§-st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile tasu ja kulutuste katteks pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt.
lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad ajutise pankrotihalduri tasu ja hüvitamisele kuuluvad kulutused rahuldamisele pankrotivara arvelt. Määrus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes
§-dest 1, 11, 23 lg 1, 28 lg 2, 31, 35, 150 lg 1 p 2ja TsMS §-dest 463-466, 475 lg 1 p 122 660 ja 661. Tamara Šabarova Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.