§-de 113, 158 lg 1; 396, 397 lg 1; 398 lg 1 p 1; 415 alusel kostjalt välja mõista: 1) laenulepingu nr L070015009 kohaselt laenu põhiosa 41 799,87 kr, intressi 1111,02 kr ja viivise 495,04 kr, leppetrahvi 2090.- kr ning viivise alates 01.01.2009 0,030% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni; 2) arvelduslaenulepingu nr 7500231420320 kohaselt laenu põhiosa 8010.- kr, intressi 110,95 kr ja viivise 88.- kr, leppetrahvi 400,50 kr ning viivise alates 01.01.2009 0,030% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni; . Kostja vastuväited Kostja võtab hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 11.04.2007 laenulepinguga nr L070015303 loeb kohus tuvastatuks, et hageja väljastas kostjale laenu summas 60 000.- kr, intressimääraga 16 % aastas, laenutähtajaga 06.04.2011. Kasutatud summade tagasimaksepäev oli kostjaga kokku lepitud iga kalendrikuu 06.päev, millal tehakse intresside makseid ja kohustuslikke tagasimakseid. Laenu maksete aruandega loeb kohus tuvastatuks, et kostja tagasimakseid hagejale vastavalt lepingule ja meeldetuletustele ei teinud. Vastavalt lepingu p-le 20 ütles hageja kostjaga sõlmitud laenulepingu erakorraliselt üles. Vastavalt lepingu p-le 15.6 on hageja õigustatud nõudma kostjalt leppetrahvi lepingu tingimuste rikkumise eest 5% tagastamata laenust. Laenu maksete aruandega ja väljavõttega laenukonto liikumistest loeb kohus tuvastatuks, et kostjal on tasumata seisuga 30.12.2008 laenu põhiosa summas 41 799,87 kr, intress 1111,02 kr, viivis 495,04 kr, leppetrahv 2090.- kr. Kokku võlgnevus 45 495,93 kr. 02.10.2003 arvelduslaenulepinguga nr 7500231420320 loeb kohus tuvastatuks, et hageja avas kostjale laenulimiidi summas 9000.- kr, intressimääraga 15 % aastas. Intressi maksepäev oli kostjaga kokku lepitud iga kalendrikuu 04.päev. Laenu maksete aruandega ja laenukonto liikumistega loeb kohus tuvastatuks, et kostja intressi makseid hagejale vastavalt lepingule ja meeldetuletustele ei teinud. Vastavalt lepingu p-le 13.5 on hageja õigustatud nõudma kostjalt leppetrahvi lepingu tingimuste rikkumise eest 5% tagastamata laenust. Laenu maksete aruandega ja väljavõttega laenukonto liikumistest loeb kohus tuvastatuks, et kostjal on tasumata seisuga 10.09.2008 laenu põhiosa summas 8010.- kr, intress 110,95 kr, viivis 88.- kr, leppetrahv 400,50 kr. Kokku võlgnevus 8609,45 kr.
lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.