Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära e 1800 krooni Ülaltoodud seaduslike sätete alusel esitas hageja kostja vastu haginõuded, nõudes välja mõista kostjalt hageja kasuks elatist 1800 krooni kuus tütar O, sünd. xxx, ülalpidamiseks. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE Hagiavaldus koos lisadega ning kohtukutse oli edastatud Justiitsministeeriumi kaudu Vene Föderatsiooni kompetentsele kohtule kostjale kätteandmiseks. 12.03.2008.a esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt ta võtab omaks haginõuded tunnistades hagi. Kostja on lapse isa. Kostjal on teada, et vastavalt kehtivale perekonnaseadusele vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama. Eeltoodu alusel palub kostja rahuldada hageja nõuded, välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis tütre ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtukulud palub kostja jätta poolte endi kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 03.03.2009.a toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde, palus mõista kostjalt välja elatis lapse O K ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäära. Kostja tunnistas hagi täielikult ning palus see rahuldada. Kostja võttis hagi õigeks. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitati. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 2
Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt
Vastavalt
lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 2175 krooni. Tegemist on miinimum elatisega. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures. Hageja ei tööta, ta on lapsehoolduspuhkusel, kuni detsembrini 2008 sai hageja vanemahüvitist summas 4200 krooni, alates detsembrist 2008 saab hageja peretoetust 900 krooni. Kostja töötab, saab palka keskmiselt 26904 rubla kuus. Vastavalt
lg 1 kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 20.12.2007.a. Kostja võttis hagi õigeks. Antud juhul on põhjendatud mõista elatise välja alates 20.12.2007.a. TsMS 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja ei taotlenud otsuse tunnistamist viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. MENETLUSKULUD Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine. TsMS § 164 lg kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 434, 435, 436, 440 lg 1, 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.