Obsah (5)

§ 61§ 49§ 70§ 50§ 60

2-08-70621 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Otsuse tegemise aeg ja koht 11.veebruar 2009.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-70621 Tsiviilasi T K

) § 61 teise lõike kohaselt määratakse elatis lapsele igakuise elatisrahana lähtudes lapse vajadusest ja kummagi vanema varalisest seisundist. Riigikohtu Tsiviilkolleegium 16.05.2003 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-03 on asunud seisukohale, et lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused. Tulenevalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 27 lasub kohustus hoolitseda oma laste kõigi vajaduste rahuldamise eest esmajärjekorras vanematel. Riigikogu (seadusandja) asus

§ 61

lg 4 muudatuse (seaduseelnõu 145 SH) arutelus seisukohale, et vanemalt elatise väljamõistmisel tuleks esikohale seada lapse vajadused ning alles teises järjekorras arvestada ülalpidamist andma kohustatud vanema varalist olukorda. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks on tarvis keskmiselt kuus 5000 krooni. Hageja on lapsehoolduspuhkusel ning hageja ainsaks sissetulekuks on vanemahüvitis ja lapsetoetus. Kostja töötab AS-s Eesti Põlevkivi n i n g kostja sissetulek on hagejale teadmata.

§ 49kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Riigikohtu Tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 asunud seisukohale, et elatise väljamõistmise kord on sätestatud

§ 70

. Kui isik ei täida ülapidamiskohustust, siis selle sätte kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Seega tuleneb seadusest otseselt, et ülapidamiskohusluse täitmata jätmisel mõistetakse kohustatud isikult õigustatud isiku ülalpidamiseks elatis välja hagi esitamisest alates. Vanemal on

§ 50lg 1 järgi õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

See Õigus ei ole ühekordne, vaid pidev, sõltumata sellest, kumma vanema juures laps elab. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seaduse kohaselt on mõlemal vanemal Õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning mõlemal vanemal on kohustus oma lapse õigusi ja huve kaitsta.

§ 60

lg I sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetul täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest. et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Sellele vanema kohustusele vastab lapse õigus saada vanemalt ülalpidamist. Laps saab realiseerida oma õigusi vanemate, s.o oma seaduslike esindajate kaudu. Mõlema vanema õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. Kui vanem ei läida lapse ülalpidamiskohustust, siis

§ 61

lg 2 järgi määratakse lapsele elatis igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuna poolte ühise lapse J R ülalpidamiskulude vajadus on 5000 krooni kuus, kostjal ei ole teisi ülapeetavaid siis on hageja seisukohal, et kostja peab katma lapse vajadused 1/2 osas ehk 2175 krooni ulatuses.

§ 70

teise lõike kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Kostja ei ole lapse sünnist saati tasunud hagejale elatist poolte lapse ülalpidamiseks, millega on hageja seatud väga raskesse materiaalsesse olukorda, st et menetlus kui ude kandmine on kahjustanud ülemäära hageja ja tema lapse oluliste vajaduste rahuldamist ja seetõttu on hageja suhtes ebaõiglane ning käesoleva asja lahendamisel tuleks rakendada TsMS § 164 lõiget 2 ja välja mõista kõik hageja menetluskulud kostjalt. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 3, § 164,

§ 61

, § 70 palub hageja välja mõista A R (kostjalt) alates 20.12.2007 elatis T K (hageja) kasuks tütar J R ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2175 krooni, kuid mitte alla seadusega ettenähtud miinimumi lapse täisealiseks saamiseni (xxx) ning jätta kohtukulud kostja kanda. Kostja vastus 2 2-08-70621 Kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt tunnistab kostja hagi osaliselt. Hageja ja kostja kooselust on sündinud xxx tütar J R. Kooselu kostjaga lõppes umbes üks kuu tagasi, selle ajani elasid hageja ja kostja koos ja pidasid ühist majapidamist. Hageja ja kostja elasid kostjale kuuluvas korteris aadressil xxx. Praegu elavad pooled eraldi ning ei pea ühist majapidamist. Perekonnaseaduse §70 lg2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Kuna peaaegu hagi esitamiseni elasid pooled koos ja pidasid ühist majapidamist, siis ei või hageja nõuda kostjalt elatist selle perioodi eest. Kostja ei loobu tütre ülalpidamisest ning on nõus maksma elatist hageja poolt nõutud ulatuses, s.t. 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuid ainult alates 01.11.

1. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008 on palga alammääraks 4 350 krooni (Vabariigi Valitsuse
2. detsembri 2007.a. määrus nr 254) ning 1/2 sellest summast on 2 175 krooni. Kostja on seisukohal, et pooled peavad oma kohtukulud ise kandma, kuna leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele ainult osaliselt. Hageja ei proovinud lahendada antud vaidlust kohtuväliselt. Kostja leiab, et on võimalus lahendada asja kompromissiga. Kostja on nõus maksma elatist hageja poolt nõutavas ulatuses alates hagiavalduse esitamise momendist. Eeltoodust lähtudes palub kostja välja mõista kostjalt A R alates 01.11.2008 elatis hageja T K kasuks tütar J R ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 175 krooni, kuid mitte alla seadusega ettenähtud miinimumi lapse täisealiseni saamiseni, s.t. kuni xxx ning jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud ja hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. 03.02.2009 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning palus välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks alates maist 2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 2175 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäära. Hageja selgitas, et saab vanemapalka koos lapsepoetusega 3900 krooni kuus. Varast ei ole midagi. Ta on praegu rase, isaks on kostja. Kostja lõpetas abi osutama alates aprillist 2008.a. Kostja tunnistas hagi ning palus mõista temalt elatis lapse ülalpidamiseks alates hagi esitamist kohtusse. Kostja selgitas, et alates aprillist-maist 2008 on nendel eraldi toitumine. Nad elasid ühes korteris, mis omandis tema ema. Ta osales lapse ülalpidamises eluasemekulude maksmisena. Rohkem ei aidanud. Hagejaga ei ela koos alates novembrist 2008.a. Ta töötab, palk on 9200 krooni kuus, varast ei ole midagi. Vastavalt

§ 50lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma.

Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps 3 2-08-70621 elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt

§ 60lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist.

Vastavalt

§ 60

lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 61

lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 2175 krooni. Tegemist on miinimum elatisega. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

§ 70lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Hageja esitas hagiavaldus 27.10.2008.a.

§ 70

lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Polte seletuste alusel kohus jõuab arvamusele, et kostja ei täitnud ülalpidamise kohustusi alates maist 2008.a. vabatahtlikult lapse Kohus leiab; et hageja nõue on põhjendatud ning elatise tuleb väljamõistmisele alates 01.05.2008.a

§ 61lg 4 ettenähtud suuruses.

Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Natalja Losevtsova Kohtunik 4