Kostja poolt kohustuse rikkumise tagajärjel kandis hageja kahju. Kahju tekitaja AS Cista pidi kahju tekkimise võimalikkust ette nägema. Ta oli teadlik ja pidi teadma, milleks ja millal AS-i Estplant tellitud pappkarpe vaja oli. Boralex OOO tühistas tellimuse ja nõudis AS-lt Estplant kahju hüvitamist, kui viimane ei suutnud õigeaegselt tooteid tarnida, mis oli otseselt tingitud AS-i Cista tarne hilinemisest. Seega kui AS Cista oleks oma lepingulisi kohustusi õigeaegselt täitnud, ei oleks ka kahju tekkinud. Hageja vastu esitatud leppetrahvi, intressi ja kahju hüvitamise nõue oli tingitud kostja lepingust tuleneva kohustuse rikkumisest kostja poolt. 3. Hageja on kandnud otsest varalist kahju
Hageja kahju nõude summas 15 667,80 eurot (245 147,80 krooni) aluseks on AS-i Estplant ja Boralex OOO sõlmitud leping, mille punktist h tuleneb, et kui tarnekuupäevast kinni ei peeta, on ostjal õigus hilinenud tarnest loobuda ja tarnija vastutab ostja kahju eest, mis tuleb hüvitada 20% ulatuses lepingu väärtusest ning vastavalt lepingu viitenumbriga 210606 lisast 1 nähtuvalt oli tarne kogusummaks 78 339,00 eurot. Samuti kohustus Estplant AS Boralex OOO-le tasuma hüvitist viibinud maksete eest aastamääraga 7% alates 01.12.2006.a. kuni 15.02.2007.a., kuivõrd Estplant AS ei saanud kahju tasuda kohe. Viiviseid tasuti 258,97 eurot (4052,00 krooni). Lisaks tasuti hüvitist Boralex OOO poolt broneeritud seitsme autokoorma eest, mis lahendati broneeringute tühistamisega 300 euroga ühe veoauto kohta, kokku summas 2100 eurot (32 857,86 krooni). 06.03.2007.a. kokkuleppe kohaselt tasus AS-i Estplant uus omanik JMP Partnere Estland AS võlgnevuse alles 31.05.2007.a., mistõttu lisandus 363 eurot (5679,72 krooni) viiviseid. Eeltoodud kogusumma 18 389,77 eurot (267 737,38 krooni) näol on tegemist AS Cista poolt pappkastide tarne hilinemise tõttu tekkinud otsese kahjuga AS-le Estplant. 4. Otsese kahju hulka
AS Estplant poolse tarnekuupäevast mitte kinni pidamise tõttu keeldus Boralex OOO hilinenud tarnest ja tühistas lepingu AS-ga Estplant. Selle tulemusel jäi AS-l Estplant saamata kasum müügiväärtusest. Müügiväärtusest tuleb maha arvutada AS-i Estplant poolt vajalikud kulutused tulu saamiseks, mis seisnevad: 1) AS-le Cista pappkastide eest tasumisele pidanud kuuluma 2520 eurot (3000 tk x 0,84 eurot) (39 429,43 krooni); 2) Taani messil tehtud kulutused uudistoote tutvustamiseks - 219,25 eurot (3430,52 krooni); 3) Kulutused puude pakkimise võrkudele ja pakkimisseadetele - 2361,90 eurot (36 955,70 krooni); 4) Kulutused mahukahanevatele kiledele, pneumaatilisele seadele, klammerdajatele, sidumisseadele, terasest topeltaasadega kinnitusvahenditele, sidumistalla puhastusvahendile, kilekottide komplektidele, plastpottidele ja kilekottidele - 6432,50 eurot (100 646,75 krooni); 5) Tööjõu kulud 3000 puu pottidesse panemiseks ettevalmistamiseks 4500 eurot (70 409,70 krooni); 6) 9416 puude väljavalimine ja siltidega märgistamine Boralex OOO jaoks, mis teeb umbes 600 eurot (9387,96 krooni); 7) Boralex OOO jaoks euro alused 119 tk, kasti alused 3 tk ja kasepuidust alused 2500 tk, kokku summas 4602 eurot (72 005,65 krooni); 8) Ühe puu maksumuseks on kokku 3 aasta jooksul keskmiselt 1,746 eurot (27,32 krooni). Puude keskmine loomulik kadu on aastas 5%, mis suurendab lõplikku toote hinda veel 5%, milleks kujuneb 1,83 eurot (28,63 krooni). Boralex OOO tellis 9416 puud maksumusega kokku 17231,28 eurot (269 610,95 krooni); 8.1 2006.a. kujunes ühe puu hinnaks keskmisel 0.413 eurot (6,46 krooni), mis teeb 3 aasta hoidmise korral ühe puu keskmiseks hinnaks 1,239 eurot (19,38 krooni); 8.2. Ühe Frasei puu maksumus oli 0,45 eurot (7,04 krooni), millele lisandub ühe puu vedu: 2796 eurot/96500 puud = 0,029 eurot, seega hinnaks kokku 0,48 eurot (7,51 krooni); 8.3. Ühe puu väetamine kolme aasta jooksu maksis 0,013 eurot (0,21 krooni); 8.4. Taimekaitsevahendite kulu 1 hektari kohta oli 5 liitrit aastas (5 x 1 liiter). Viie liitri maksumus on 370,875 krooni. Ühel hektaril on 5000 puud, seega ühe puu kohta ühe aasta jooksul 0,074 krooni, puid hoiti 3 aastat, mis teeb 0,014 eurot (0,222 krooni) puu kohta Ülaltoodust nähtub, et kokku kulutused projekti jaoks olid 38 466,93 eurot (601 876,67 krooni), millest tulenevalt oleks AS-i Estplant kasumiks müügiväärtuselt olnud 30 471,39 eurot (476 773,65 krooni). 9. Eeltoodu alusel ja juhindudes
§-dest 101 p 3, 115 lg 1 ja 128 palub hageja kostjalt välja mõista 49 456,38 eurot ( 773 824,20 krooni), jättes menetluskulud kostja kanda. II Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja vaidleb hagile vastu, paludes selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväited on järgmised: 10. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Kostja leiab, et hageja on faktilisi asjaolusid meelevaldselt ja vääralt käsitlenud, jättes kujunenud olukorrast eksliku mulje. Hageja põhiprobleem seisneb selles, et tal ilmselgelt puudus äriplaan ning selge ettekujutus kavandatud tehingutest. Esimesed pooltevahelised kontaktid leidsid aset juba 2006.a kevadel, kui koostati ka esialgne hankelepingu projekt (10.04.2006.a) ja tellimus 10 000 pappkasti kohta 3
lg 1 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Antud juhul ei ole hageja kooskõlastanud õigeaegselt lõplikke disainijooniseid, mis pidid olema kostja jaoks tellimuse täitmise aluseks, seda vaatamata asjaolule, et hagejal oli nende jooniste kooskõlastamiseks aega vähemalt pool aastat. Seeläbi on hageja sattunud vastuvõtuviivitusse
mõistes, milline asjaolu välistab täies ulatuses kostja vastutuse hagejale väidetavalt tekkinud kahju osas. 11. Hageja on õigustamatult keeldunud kauba vastuvõtmisest Hageja kandis väidetavalt seetõttu kahju, et ta ei saanud kostja tarne hilinemise tõttu omakorda täita lepingulisi kohustusi oma Venemaa lepingupartneri OOO Boralex ees. Kuigi kostja pakkus 03.11.2006.a. hagejale täitmist, keeldus hageja selle vastuvõtmisest. OOO-ga Boralex sõlmitud lepingu kohaselt oli AS Estplant tarnekohustuseks märgitud FOB Hummuli, Eesti 05.11.2006.a. Kostja arvates on hageja lisaks omapoolsele viivitusele ka õigustamatult keeldunud kostja tarne vastuvõtmisest, tekitades endale ise seeläbi kahju, mille eest kostja ei saa vastutada. Isegi kui asuda seisukohale, et AS Cista sattus lepingu täitmisel viivitusse, eeldab
kohustatud isikule täiendava tähtaja andmist oma kohustuse täitmiseks.
lg 2 kohaselt kohaldatakse sama paragrahvi lg-s 1 sätestatut (kahjuhüvitise piiramist) juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Hageja ei ole kostjat kordagi teavitanud sellest, et tal oli OOO-ga Boralex sõlmitud kokkulepe kauba tarnimiseks 05.11.2006.a. Kui hageja oleks võimaldanud kostjal teostada oma tarne 03.11.2006.a, oleks hageja saanud ka oma tarnekohustuse teostada ning mingit kahju ei oleks tekkinud. Kostjale jääb arusaamatuks, miks keeldus hageja kostja tarne vastuvõtmisest juba 03.11.2006.a, kui ta ise pidi omapoolse tarnekohustuse täitma alles 05.11.2006.a ning OOO Boralex tühistas omapoolse tellimuse alles 01.12.2006.a e-kirjaga.
§-st 127 lg 2 ja 3 hüvitamisele. Hüvitamisele ei kuulu igasugune kahjustatud isikule seoses tema äritegevusega tekkinud kahju, mis võib olla kaudselt konkreetse rikkumisega seotud, vaid ainult selline kahju, mille ärahoidmine oli konkreetse kohustuse eesmärgiks. Antud juhul oli kostja kohustuseks toota 3000 pappkasti ning tarnida need hagejale. Kui ka saaks väita, et kostja on seda kohustust rikkunud, ei olnud selle eesmärgiks kaitsta OOO Boralex ärihuve, sest kostjal puudus 5
lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostja on eespool rõhutanud, et kostjale ei olnud teada, millised kokkulepped on hageja sõlminud kolmandate isikutega, mistõttu kostjale ei saanud ka olla ettenähtav kahju, mis võib tekkida kolmandatele isikutele. Hageja on sõlminud OOO-ga Boralex kokkuleppe, milles on suvaliselt määratletud hüvitamisele kuuluva kahju summa. Kusagilt ei nähtu, milles see kahju tegelikkuses seisneb. Antud juhul on hageja ja OOO Boralex kokku leppinud 20% määras kogu tarne maksumusest. Samamoodi oleks aga nimetatud isikud võinud kokku leppida ka 40%-s või hoopis 100%-s. Kostja jaoks ei olnud see mõistlikult ettenähtav ega kontrollitav, millistes sanktsioonides hageja ja OOO Boralex omavahel kokku lepivad. Kui tunnistada hageja õigust kõnesoleva kahju hüvitamisele, avaks see kahjustatud isikule lihtsa tee oma õiguste kuritarvitamiseks - kui vastava kahju saaks rikkunud isikult niikuinii sisse nõuda, võiks hageja kolmanda isikuga mistahes summades kokku leppida. Õigusteoorias ja -praktikas on üheselt asutud seisukohale, et oma äriotsustest tulenevat riski peab isik ise kandma, sõltumata sellest, kas selle riski realiseerumise tõenäosust on teise poole rikkumine mõjutanud. Teisisõnu kostjale ei saa panna sellest tulenevalt vastutust, et hageja on sõlminud OOO-ga Boralex lepingu, mille rikkumisega kaasnevad ranged sanktsioonid.
alusel palub AS Cista välja mõista AS-lt Estplant lepingu rikkumisega tekitatud kahju summas 36 778 krooni. IV Hageja vastuväited kostja vastuhagile. Hageja leiab, et kostja vastuhagi on alusetu ning põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi teises lõike kohaselt kohaldatakse müügilepingut reguleerivaid sätteid ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Samuti ei kohaldata müügilepingu sätteid lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest kes asja muretseb , seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises.
lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohtu arvates poolte selgitused hankelepingu sõlmimise asjaolude kohta viitavad sellele, et hankelepingut võib pidada pigem töövõtulepinguks
Selle lepingu objektiks pidi olema kostja töötamise resultaat. Poolte kinnitusel ja ka tunnistajate Guido Lessensi ja Kaido Õunapuu ütlused tõendavad, et hageja pidi valmistama kostjale pappkaste, kusjuures hageja poolt antavate mõõtude ja disainikavandi alusel. Nii ka tegelikult pooled toimisid – hageja andis kostjale andmed selle kohta, milline kast peab olema, kastidele pildi ja teksti trükkimiseks valmistati trükiklišee, osade karpide poolfabrikaadid tellis kostja allhankena AS-lt Stora Enso Packaging, osa valmistas ise ja 2006.a. novembri alguseks jõuti valmis teha 2000 kasti. Tegemist ei olnud standardse tootega, vaid eritellimuse alusel valmistatud kastidega, mistõttu kohtu arvates töö komponent prevaleerib võõrandamiskomponendi üle ja annab aluse lugeda hankelepingut töövõtulepinguks.
lg 3 kohaselt töövõtulepingu puhul eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Seega ei pidanud hageja tegelikult isiklikult kõiki hankepingu täitmiseks vajalikke töid tegema, vaid võis seda teha lasta ka kellelgi teisel. Hankelepingu punktis 10 on pooled kohtu arvates silmas pidanud eeskätt lepingu ülevõtmisega kaasnevat õiguste ja kohustuste üleminekut
lg 1 mõistes, mille kohaselt lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingulised kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtu arvates ei saa üksnes asjaolu alusel, et AS Cista tellis hagejale vajalike kastide tootmiseks poolfabrikaate AS-lt Stora Enso Packaging, asuda seisukohale, et AS Cista oleks viimasele vaidlusalusest hankelepingust tulenevad õigused ja kohustused üle andnud. 28. Asjas ei ole üheselt arusaadav, milliseks tähtajaks pidi kostja AS Cista pappkastid valmis tegema ja AS-le Estplant üle andma. Nii on hageja esitatud hagis kui kohtumenetluse käigus ise nimetanud selleks tähtajaks kord 10.10.2006.a. , kord 15.10.2006.a. Kostja on lugenud tarnetähtajaks 15.10.2006.a. Arusaamatused tulenevad ilmselt asjaolust, et hankelepingu punktis 2 on täitmise tähtajana märgitud 15.10.2006.a., kuid hankelepingu lisas ( tl 51) on tarnetähtajana märgitud 10.10.2006.a. Kuna ka hageja ise on hankelepingu täitmise tähtpäevaks pidanud muuhulgas ka 15.10.2006.a. ja see on kooskõlas ka kostja arusaamaga, leiab kohus
§-le 29 lg 5 p 2 tuginedes, et hankelepingu täitmise tähtajaks tuleb pidada 15.10.2006.a.
lg 5 p 2 kohaselt lepingu tõlgendamisel tuleb muuhulgas arvestada tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud. Asjas pole vaidlust aga selles, et kostja hagejale tellitud pappkaste 10.10.2006.a. ega 15.10.2006.a. üle ei andnud ja tegelikult ei olnud need selleks ajaks veel ka valmis. 29. Asjas on vaidlus selle üle, kummast lepingupoolest tingituna jäi AS-l Cista pappkastid 15.10.2006.a. tegemata ja AS-le Estplant üle andmata.
§-s 23 lg 1 esimese lause kohaselt lepingupoole kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Hankelepingu p 5 kohaselt AS Estplant kohustus esitama AS-le Cista tehnilised dokumendid ja tellimuse täitmiseks vajaliku muu teabe kirjalikult hiljemalt 30 päeva enne soovitud tarnetähtpäeva. Seega lasusid ka kostjal hankelepingu täitmiseks vajalikud kohustused. Nagu nähtub kohtule esitatud disainijoonistest (tl-d 78a, 120), pidi kastile tulema kuusepuu kujutis koos inglise- ja venekeelsete tekstidega, lisaks pidid kastil olema kande- ja õhuavad. Kohtu arvates kuusepuu kujutise ja tekstide asukoht, suurus ja tekstide sisu, samuti avade asukoht oli selline teave, mille hageja pidi hankelepingu punkti 5 kohaselt kostjale esitama. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja tellimuse täitmine sai toimuda viimase disainijooniste alusel ning enne, kui hageja polnud kinnitanud lõplikku kavandit, ei olnud kostjal võimalik asuda oma lepinguliste kohustuste täitmisele. 30. Pooltel on muuhulgas ka erimeelsused selles, millal AS Estplant hankelepingu punktist 5 tuleneva kohustuse täitis ja lõpliku disainijoonise AS-le Cista üle andis. Hageja leiab, et kostja kooskõlastas disaini lõplikult alles 25.09.2006.a. Hageja väitel olid disainijoonised lõplikult kooskõlastanud juba 11.09.2006.a. AS Estplant esindaja G.Lenssens on 11.09.2006.a. saatnud AS-le Cista elektroonilise kirja ( tl 78), mille lisas on edastatud jõulupuu kasti disaini ( tl 78A). Kirjas on teatatud, et siin on kogu info uuesti. Samas on avaldatud lootust, et lõpuks on kõik, mida soovitakse arusaadav ja palutud kinnitust nii kiiresti kui võimalik. Elektroonilisest kirjavahetusest ( tl 119) nähtub, et 14.09.2006.a. on AS Cista saatnud G.Lenssensile kirja, milles küsitakse arvamust lõpliku disaini kohta. Sellele on G.Lenssens 9
kohaselt peab võlgnik võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamatult pärast seda, kui sai takistavast asjaolust teada. Hageja on kostjale muuhulgas ette heitnud seda, et kostja ei teavitanud hagejat lepingu tähtaegse täitmise võimatusest ja põhjustest, miks lepingut täita ei saa. Kohtu hinnangul oleks pidanud kostja
kohaselt hagejat teavitama sellest, et hageja poolt kinnitatud disaini hilisema kättesaamise tõttu kostjal kastid hankelepingus kokkulepitud tähtajaks valmis ei saa. Kostja seaduslik esindaja kohtuistungil kinnitas, et kostja teavitas hagejat hankelepingu täitmisel tekkivast viivitusest, kuid tõendeid selle väite kohta ei ole kohtule esitatud. Seaduslik esindaja ka ise möönis, et ei suuda seda tõendada. Tunnistaja G.Lenssensi kohtuistungil antud ütluste kohaselt AS-st Cista kinnitati talle mitmel korral, et kastid tulevad ja viivitusest teatati ootamatult. Kohtu arvates ei ole tõendatud see, et kostja oleks enne 15.10.2006.a või ka vahetult pärast nimetatud kuupäeva hagejat teavitanud sellest, et kastid jäävad lepingus märgitud tähtajaks üle andmata hagejast tingitud asjaolu tõttu. 32.
lg 1 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse 10
kohaldamine põhjendatud.
sätestatu kohaldamisele räägib kohtu arvates vastu ka asjaolu, et kuigi kostja hankelepingu täitmist pärast 15.10.2006.a. faktiliselt jätkas, ei pidanud ka kostja ise kinni hankelepingus kokkulepitud 30 päevast tähtajast ( mis hankelepingu punktist 5 tulenevalt pidi olema kastide tootmise eeldatav aeg) alates tellimuse täitmiseks vajaliku teabe saamisest kuni lepingu täitmiseni. Kui kostja sai kõik kastide tootmiseks vajaliku teabe kätte 25.09.2006.a., pidanuks kastid hiljemalt 25.10.2006.a. valmis olema ja hagejale üle antud. Kostja on ise õigeks võtnud, et 03.11.2006.a. seisuga oli valmis 2000 kasti ja 1000 kasti oli veel klammerdamata. Poolte 03.11.2006.a. toimunud kirjavahetus ( millel kohus täpsemalt peatub edaspidi) tõendab, et hageja pakkus 03.11.2006.a. kostjale täitmist 06.novembriks 2006.a. Sel ajal ei olnud hageja enam kindlasti vastuvõtuviivituses, kuna igasugused lepingu täitmise tähtajad olid selleks ajaks möödunud. 33. Kostja on hagejale ette heitnud seda, et alates 15.10.2006.a. kuni 03.11.2006.a. ei esitanud hageja kostjale ühtegi pretensiooni seoses lepingu tähtaja ületamisega ega määranud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Hageja seda kostja väidet pole vaidlustanud ja kohtule esitatud poolte kirjavahetusest ( millel kohus täpsemalt peatub edaspidi) nähtub, et suured lahkhelid pooltel vahel tekkisid 03.11.2006.a., mil hagejal tekkisid probleemid oma Venemaal asuva lepingupartneriga Boralex OOO ja hageja teavitas sellest ka kostjat. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks pole määranud.
lg 1 esimeses lauses on sätestatud, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Seega ei ole täiendava tähtaja andmine võlausaldaja kohustus, kuigi sellest oleneb kohustuste rikkumise korral teatud õiguskaitsevahendite kasutamise võimalikkus. 34. Pooltel on muuhulgas vaidlus selle üle, kas hageja on kostja poolt hilinemisega pakutud täitmise vastuvõtmisest keeldunud alusetult.
lg 1 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma.
kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Poolte 03.11.2006.a. toimunud elektroonilisest kirjavahetusest nähtub, et kostja pakkus 03.11.2006.a. hagejale täitmist 06.11.2006.a. , millest keeldumisest hageja kostjale 03.11.2006.a. teatas. 03.11.2006.a. AS-le Cista edastatud teates ( tl 59) väljendas AS-i Estplant hämmingut, et AS Cista ei tarni tooteid õigel ajal, sest sõnaselgelt oli kokkulepitud tarnekuupäev 15.10.2006.a. ja paluti tähelepanu pöörata sellele, et tarne hilinemist ei saa lubada ning AS Cista vastutab igasuguse kahju eest, mis tuleneb lepingutingimuste täitmatajätmisest. 03.11.2006.a. peale lõunat (meilis kellaaeg 3.11 PM) AS-le Estplant saadetud meilis ( tl 86) peab AS Cista oma kohustusi mittetäitnuks lepingupooleks AS-i Estplant. AS Cista peab tõenäoliseks lepingust taganemist, kuigi kogu partii 3000 kuusekasti on laos ja Hummulisse on need võimalik transportida 06.11.2006.a. 03.11.2006.a. õhtul teatas AS-i Estplant esindaja Guido Lenssens AS-le Cista (tl 61) , et sõidab Moskvasse, et veenda Boralex OOO-d vastu võtma hilinenud tarned ning vahepeal ei võeta vastu ühtegi AS Cista tarnet, sest tähtaeg on möödunud. 11
§-s 186 on toodud võlasuhte lõppemise alused, mille kohaselt võlasuhe võib muuhulgas lõppeda kohase täitmisega ( punkt 1) või muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul ( punkt 9). Hankelepingus punktis 2 on märgitud, et leping kehtib kuni selle täitmiseni 15.10.2006.a. Hankelepingu punktis 8 on märgitud, et leping lõpeb selle lõpetamisel, kui lepingus ei ole teisiti sätestatud. Samas on tehtud viide sama lepingu punktile 7, milles on reguleeritud poolte õigusi ja kohustusi lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise korral vääramatu jõu tõttu. Hankelepingu punktis 8 on kohtu arvates silmas peetud lepingu lõpetamist mingil muul ( mitte punktis 2 ) märgitud alusel. Hankelepingu punkti 2 sõnastus viitab nii
§-s 186 punktides 1 kui 9 toodud võlasuhte lõppemise alustele. Kuna faktiliselt hankelepingus märgitud tähtajaks täitmist ei toimunud, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud lugeda seda lepingut tähtaja möödumise tõttu lõppenuks. Kohtu hinnangul pooled ka ise hankelepingut tähtaja möödumise tõttu lõppenuks ei lugenud. Kostja on kinnitanud, et ta pärast 15.10.2006.a. jätkas kastide tootmist, mis valmisid novembri alguseks. Ka hageja alates 03.11.2006.a. peetud kirjavahetuses ei ole viidanud sellele, et hankeleping ise oleks tähtaja möödumise tõttu lõppenud, vaid et täitmise tähtaeg on möödunud. 12
lg 3 mõttes.
lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud muuhulgas õigel ajal. Kostja poolt täitmise pakkumise ajaks olid igasugused hankelepingu täitmise tähtajad (nii hankelepingu punktis 2 märgitud tähtaeg kui punkti 5 mõttest tuletatav tähtaeg) möödunud. Hankelepingu p 8 kohaselt lepingut võib muuta üksnes mõlema lepinguosalise kokkuleppel. Kohtu arvates ei ole asjas millegagi tõendatud, et pooled oleksid hankelepingu täitmise tähtaega poolte kokkuleppel muutnud. Nagu edaspidi leiab tuvastamist, oli hagejal kostjalt tellitud kaste vaja selleks, et täita 05.11.2006.a. tarnekohustus oma lepingupartneri eest. Kostja poolt 06.novembriks pakutud täitmise tõttu ei pidanud hagejal enam huvi hankelepingu täitmiseks olema, sest tema enda tarnetähtaeg oli möödas. Selline täitmine poleks ka hagejal kahju tekkimise ärahoidmise seisukohalt enam olnud tulemuslik. 38. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja on rikkunud pooltevahelist hankelepingut sellega, et jättis hagejale tellitud pappkastid lepingus ettenähtud tähtajaks tarnimata. Seega hageja esitatud kahju hüvitamise nõude maksmapaneku esmane eeldus on olemas.
lg 1 lubab võlausaldajal, kui võlgnik rikub kohustust, koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Vääramatut jõudu, mis
§-st 103 lg 2 tulenevalt võiks olla aluseks kohustuse rikkumisele, käesoleval juhul ei esine. Kostja on kohustuse rikkumises hooletuse vormis süüdi, kuna jättis lepingu täitmisel järgimata käibes vajaliku hoole. Kohtu arvates pole alust tuvastada kostja käitumises tahtlust või rasket hooletust. Tahtlust või rasket hooletust ei eeldata. Vaidluse korral peab seda tõendama võlausaldaja. Pole alust arvata, et kostja oleks hankelepingu täitmiseks vajalikud ettevalmistused jätnud tegemata või teinud märkimisväärseid möödalaskmisi kogu oma tootmisprotsessi organiseerimisel, mille tõttu pappkastid jäid tähtajaks valmimata. Kuigi hageja on kohtumenetluse käigus kahtluse alla seadnud selle, et kostja pappkastid üldse valmis tegi, leiab kohus, et pappkastide valmistamine on siiski tõendatud. Nagu kohus eespool on tuvastanud, sai hageja 100 kasti 09.11.2006.a. kostjalt kätte. Ka on leidnud tõendamist, et hageja oli suurema osa pappkastide poolfabrikaate tellinud ASst Stora Enso Packaging. Nagu kohus eespool on tuvastanud, pakkus kostja 03.11.2006.a. hagejale täitmist 06.novembriks 2006.a. Kohtu arvates on mõistlik eeldada, et kostja pakkus täitmist siiski kastide olemasolu korral. Tunnistaja K.Õunapuu kinnitas kohtuistungil, et AS Estplant tellitud kaste kostja juures tehti. Eeltoodu annab alust arvata, et kostja hageja tellitud pappkastid ikka tegelikult valmistas. 39. Hageja nõuab kostjalt hankelepingus ettenähtud tähtajaks pappkastide tarnimata jätmise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist, mis seisneb 1) otseses varalises kahjus Boralex OOO-le makstud leppetrahvi, viivise ja kahju näol 18 389,77 eurot ( 267 737,38 krooni), millele lisanduvad hageja nõukogu liikme G.Lenssensi reisikulud Moskvasse Boralex OOO-ga sõlmitud lepingu täitmise tähtaja pikendamiseks 592,22 eurot ( 9312,17 krooni); 2) saamata jäänud tulust 30 471,39 eurot (476 773,65 krooni), mis on hageja saamata jäänud kasum puude tarnimisest OOO-le Boralex. Hageja on lähtunud Euro kursist Eesti krooni suhtes seisuga 04.05.2007.a so 1 euro = 15,6466000 eesti krooni. Kuna sellise kursi kasutamise üle pooltel vaidlust ei ole, lähtub kohus sellest ka edaspidi.
lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning 13
lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
44. Tunnistaja G.Lenssensi ütlustest tulenevalt oli tema Moskvasse reisimise eesmärgiks lepingu ülesütlemist Boralex OOO poolt vältida. Hageja esitatud tõendid hotelliarve kohta ( tl 35) ja lennu registreerimise kohta ( tl 33) tõendavad, et G.Lenssensi Moskvasse reisimisega tekkisid majutuse ja sõidukulud kokku 595,22 eurot so 9313,17 krooni ( sh hotelli maksumus 149 eurot ja lennupiletite maksumus 446,22 eurot). Kostja on hagejale ette heitnud selliste kulutuste tegemise tarbetust, kuna tulemust ei saavutatud ja läbirääkimisi oleks saanud tänapäevaseid sidevahendeid kasutades pidada ka Moskvasse sõitmata. Arvestades asjaolusid, et 03.11.2006.a. oli Boralex OOO hagejat küllaltki teravas toonis hoiatanud tellimuse tühistamise eest lepingu tähtajaks täitmata jätmise korral ja selle lepingu täitmise rahalist väärtust arvestades võis seda pidada hageja jaoks oluliseks tehinguks, ei loe kohus hageja esindaja G.Lenssensi Moskvasse sõitu ebamõistlikuks. Kohus loeb G.Lenssensi sõidukulusid Moskvasse (kokku 595,22 eurot) hageja otseseks varaliseks kahjuks
45. Hageja on saamata jäänud tulu suuruseks lugenud 30 571,39 eurot ( 476 773,65 krooni), mida hageja on arvestanud Boralexi lepingu müügiväärtuse järgi (mis vastavalt selle lepingule oli 68 938,32 eurot) , millest on maha arvatud hageja kulutused selle projekti jaoks so 38 466,93 eurot. Hageja kulutused, mida hageja on maha arvanud, on järgmised 1) AS-le Cista oleks pappkastide eest tasumisele pidanud kuuluma 2520 eurot (3000 tk x 0,84 eurot) so 39 429,43 krooni, mida tõendab hankelepingu lisa ( tl 51); 2) Taani messil tehtud kulutused uudistoote tutvustamiseks 219,25 eurot (3430,52 krooni), mis seisneb tasus messil stendi kasutamise eest ja mida tõendab 28.08.2006.a. arve ( tl 29). 3) Kulutused puude pakkimise võrkudele ja pakkimisseadetele - 2361,90 eurot (36 955,70 krooni), mis on tõendatud arvega ( tl 31) võrkude ja pakkimisseadmete eest tasumise kohta; 4) Kulutused mahukahanevatele kiledele, pneumaatilisele seadele, klammerdajatele, sidumisseadele, terasest topeltaasadega kinnitusvahenditele, sidumistalla puhastusvahendile, kilekottide komplektidele, plastpottidele ja kilekottidele - 6432,50 eurot (100 646,75 krooni), mida tõendab 15.10.2006.a. arve ( tl 37) 5) Tööjõu kulud 3000 puu pottidesse panemiseks ettevalmistamiseks on hageja väitel 4500 eurot (70 409,70 krooni); 6) 9416 puu väljavalimine ja siltidega märgistamine Boralex OOO jaoks, mis teeb hageja väitel umbes 600 eurot (9387,96 krooni); 15
lg kohaselt on kohtule antud diskretsiooniõigus kahjuhüvitise suuruse määramisel, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa näiteks tõenduslike raskuste tõttu kindlaks teha. Kahju hüvitamise nõue ei pea muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel jääma rahuldamata üksnes põhjusel, et kahju täpset suurust ei ole kahju kandnud isikul võimalik tõendada. Üldhalduskulud, kulutused maale seoses puude kasvatamisega ja müümisega, samuti trükikulud võivad kohtu hinnangul tõenäoliselt moodustada suhteliselt väikese osa kõigist kulutustest. Kohus peab põhjendatuks suurendada hageja näidatud kulutusi 70 000 krooni võrra, mille tagajärjel väheneb hageja saamata jäänud tulu 476 773,65 – 70 000 so 406 777,65 kroonini. 48. Tulenevalt
§-s 127 sätestatud kahju hüvitamise eesmägist, tuleb kahjustatud isik asetada olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
§-le 127 lg 3 peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Tulenevalt
§-st 127 lg 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nagu kohus eespool tuvastas, rikkus kostja pooltevahelist hankelepingut sellega, et jättis lepingus ettenähtud tähtajaks kostja poolt tellitud tooted ( pappkastid) kostjale tarnimata. Kuna hagejal jäid kostjalt kastid õigeaegselt saamata, jäi hagejal täitmata leping oma Venemaal asuva äripartneriga Boralex OOO, kellele hageja pidi müüma muuhulgas kostjalt saadud kastides puid. Et hagejal oleks peale kastide puudumise olnud mingi muu takistus Boralexi lepingu täitmiseks, pole asjas tõendatud. Nagu kohus eespool tuvastas, kandis hageja Boralex OOO-ga sõlmitud lepingu täitmata jätmise tõttu kahju. Kohus leiab, et põhjuslik seos kostja poolt kohustuse rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on olemas. 49. Põhjendamatu on kostja vastuväide, et hagejal oleks kahju niikuinii tekkinud, kuna osa kaubast oleks hagejal jäänud niikuinii pakendamata. Kostja on sellise väite esitamisel lähtunud asjaolust, et OOO Boralex oli tellinud 5960 puud, kuid kostjalt telliti vaid 3000 pappkasti. Kostja on ekslikult jätnud tähele panemata asjaolu, et Boralexi lepingu lisa kohaselt pidi kastides puid olema üksnes 2856 tükki. Seega OOO-le Boralex müüdavate kõigi puude jaoks ei pidanudki hagejal kaste olema. 50. Kostja, tuginedes
lg 2 ja 3 on seisukohal, et hageja poolt nõutav kahju ei kuulu kostja poolt hüvitamisele, kuna selle ärahoidmine ei olnud konkreetse kohustuse ( pappkastide tähtajaks tarnimise) eesmärgiks ning sellise kahju tekkimine olnud kostjale ettenähtav. Seoses selliste kostja vastuväidetega märgib kohus järgmist. Pooled on mõlemad äriühingud ja on hankelepingu sõlminud oma majandustegevuse käigus. Kohtu arvates on majandustegevuse käigus sõlmitud lepingute puhul ettenähtavad tavapärast ulatust mitteületavad kahjuhüvitamiskohustused, leppetrahvid ja viivised, mis tekivad võlausaldajal tema enda klientide suhtes seetõttu, et võlgnik täitis oma kohustuse puudustega või hilinenult. Kohtu hinnangul hagejal OOO-ga Boralex kokkulepitud õiguskaitsevahendid lepingu rikkumise juhuks ei ole iseenesest tavapärast ulatust ületavad. Ettenähtav on ka tavapärane müügist saamata jäänud tulu. Kuigi kostja on püüdnud väita, ei saanud aru, milleks hagejal kostjalt tellitud kaste vaja oli, on kohtu hinnangul selline väide ebausutav. Majandustegevuses sõlmitavate lepingute puhul on ostetud kauba edasimüük reeglina juba lepingu sõlmimisel arvestatav asjaolu ja äritegevuses on see ka reeglina arvestatav. Hageja oli kostjalt tellinud 3000 pappkasti. Tunnistaja G.Lenssensi ütluste kohaselt oli ta ka kostja seaduslikule esindajale V.Käärikule selgitanud, milleks kostjalt tellitavaid kaste kasutatakse. Kohtu arvates kastide koguse ja tunnistaja G.Lennsensi selgituste alusel pidi kostja aru saama, et hageja kasutab neid kaste mitte isiklikuks otstarbeks, vaid oma kauba edasimüügiks. Asjaolule, et kostja tegelikult hageja poolt kastide tellimise eesmärgist aru sai, viitavad ka tunnistaja K.Õunapuu ( kes töötab kostja juures müügijuhina) ütlused, mille kohaselt tema küll sai aru, et AS Estplant vajab kaste oma kuuskede edasimüümiseks. 51. Kuigi võlgnik ei pea ette nägema kahju konkreetset ulatust, peab ta ette nägema kahju liiki ning põhimõttelist ulatust. Käesoleval juhul on kohtu arvates oluline see, et kostja poolt tarnitavad kastid pidid olema ainult osa hageja poolt OOO-le Boralex edasimüüdavast kaubast. Kostja väitel, mis pole kohtumenetluse käigus ümberlükatud, kostja kogu Boralexi lepingu täpset sisu ei 17
lg 2 ja 3 sätted annavad käesoleval juhul iseenesest alust oluliselt kostja poolt hüvitamise kuuluva kahju suurust vähendada. Arvestades asjaolusid, et kastide puude osatähtsus Boralexi lepingus on umbes 60 % , kastide puudega müük pidi olema tavapärasest kasumlikum, oleks kohtu arvates mõistlik hüvitamisele kuuluvat kahju vähendada vähemalt 50 % ulatuses hageja nõudest. 18
§-s 139 lg 1 on sätestatud, et kui kahju tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.
lg 2 kohaselt kohaldatakse sama paragrahvi lõikes 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Nagu kohus eespool tuvastas, hageja kostjale hankelepingu täitmiseks vajalikke disainjooniseid õigeaegselt üle ei andnud, mistõttu kostjal ei olnud hankelepingus ettenähtud tähtajaks so 15.10.1006.a. võimalik pappkaste valmis teha. Hageja peale 15.10.2006.a. möödumist kostjale mingit täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks ei määranud. 03.11.2006.a. teatas kostja, et pappkastid on valmis ja paari päeva pärast on need võimalik hagejale üle anda. Seejärel on G.Lenssens teatanud kauba vastuvõtmisest keeldumisest. Hageja ise pidi jõulupuud OOO-le Boralex üle andma 05.11.2006.a. Hageja kinnitusel Boralexi lepingu täitmiseks mõeldud puud hukkusid. Sellest järeldub ka ja ka hageja esindaja kohtuistungil on kinnitanud, et puud olid juba enne 15.10.2006.a. välja kaevatud ja pottidesse pandud, pottideta puud maha lõigatud. Seega suurem osa tööd Boralexi lepingu täitmiseks oli hagejal seega juba oktoobrikuus tehtud. Kohus leiab, et kui kostja oleks hagejale ajavahemikul 15.10.2006.a. kuni 03.11.2006.a. andnud täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, oleks see kahju vältimise seisukohalt olnud tulemuslik. Täiendava tähtaja määramise korral saanuks kostja oma tootmisprotsessi kiirendada. Kohus on küll tuvastanud, et kostja pidi olema hageja tarnetähtajast 05.11.2006.a. teadlik. Samas olukorras, kus hageja peale 15.11.2006.a. möödumist kostjale mingeid pretensioone ei esitanud, ei saa ka kostjale eriti ette heita seda, et ta 05.11.2006.a. saabuva tähtajaga ei arvestanud. Kostja on kinnitanud , et isegi kui hageja oleks 03.11.2006.a. avaldanud soovi kastid kohe kätte saada, oleks nad jõudnud kastid hagejale tarnida veel 03.11.2006.a., sest kastid olid põhimõtteliselt juba valmis ( osad olid üksnes klammerdamata, milline töö poleks võtnud eriti kaua aega). Kui kostja oleks 03.11.2006.a. hagejale kastid kätte toimetanud, isegi siis oleks hagejal kohtu hinnangul jäänud veel aega pottidega kuuskede kastidesse panemiseks. Arvestades Boralexi lepingu lisas märgitud kastidega puude arvu, polnuks kohtu arvates võimatu ladusa töökorralduse puhul 2856 potis kuuse kastidesse paigutamine 5.novembriks. Nagu kohus eespool märkis, pidi hagejal endal olema suurem osa töid selleks ajaks tehtud. Laskumata poolte tõstatatud vaidlusse Boralexi lepingu punkti 2 alap c tõlgendamisse (mille kohaselt AS-l Estplant pidid puud põllul olemas olema 30.10.2006.a ( mis tunnistaja G.Lenssensi kinnitusel lepingu tekstis on ekslikult märgitud 30.10.2005.a.) küsimuses, kas silmas on peetud põllul veel kasvavaid puid või mingil viisil (mahalõigatud , pottidesse istutatud vms) põllult juba eemaldatud puid, on kohtu arvates nimetatud kuupäev hageja käitumise hindamise seisukohalt siiski üsna oluline. Isegi kui lähtuda hageja tõlgendusest, et 30.10.2006.a. pidid põllul olema juba müügiks ettevalmistatud puud (mahalõigatud või pottidesse istutatud), puudub alus arvata, et need pidid olema selleks ajaks ka juba karpidesse pakendatud. Kuna tegemist pidi olema papist karpidega, ei ole mõistlik, et ka karpides puud pidid juba 30.11.2006.a. põllul olema, kuna pappkarpe ilmselt välitingimustes kuni tarnekuupäevani so 05.11.2006.a. hoida poleks saanud. Seega on alust arvata, et pottidesse istutatud puude karpidesse paigutamine ei pidanudki võtma eriti kaua aega. Pappkastide mittetarnimine 15.10.2006.a. ega ka veel oktoobri lõpuks ei teinud seega iseenesest võimatuks hagejal 05.11.2006.a. oma lepinguliste kohustuste täitmist OOO Boralex ees. Pappkastide tarnimine hiljemalt 03.11.2006.a. poleks samuti hagejal oma kohustuste täitmist Boralex OOO eest teinud võimatuks, sest hagejal oleks kohtu hinnangul jäänud veel aega puude kastidesse paigutamiseks. Eeltoodu alusel kohus leiab, et täiendava täitmise tähtaja mittemääramisega ajavahemikul 15.10.2006.a. kuni 03.11.2006.a. jättis hageja kahju tekkimise 19
§-st 139 lg 2 tulenevalt olla juba iseenesest olla aluseks kahjuhüvitise vähendamisele. 54. Ent käesoleval juhul toob hageja poolt kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmata jätmine kohtu arvates kaasa hageja nõude täieliku rahuldamata jätmise ja seda
§-st 115 lg 2 ja 3 tulenevalt. Reeglina võib
§-st 115 lg 2 tulenevalt kahju hüvitamist nõuda pärast kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmist. Nagu kohus eespool on tuvastanud, hageja kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks ei määranud. Vastavalt
§-le 115 lg 3 võib kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Nagu kohus eespool leidis, oleks täiendava tähtaja määramine ajavahemikul 15.10.2006.a. kuni 03.11.2006.a. hankelepingu täitmise ja kahju ärahoidmise seisukohalt olnud tulemuslik. Kohus leiab, et sellel ajavahemikul ei esinenud
§-s 116 lg 2 punktides 1-4 loetletud asjaolusid. Kohtu arvates kostja ei rikkunud kohustust tahtlikult ega raske hooletuse tõttu (
Kõne alla käesolevas asjas võiksid tulla ilmselt veel
§-s 116 lg 2 p 1 ja 2 sätestatud alused : kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud ( punkt 1) või kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kohtu arvates kastide 15.10.2006.a. tarnimata jätmine ja isegi veel kuu lõpuks tarnimata jätmine iseenesest ei pidanud põhjustama hageja huvi lõppemist hankelepingu täitmise vastu. Hageja pidi oma tarnekohustuse OOO-le Boralex täitma 05.11.2006.a. Kostjalt tellitud kastidesse puude paigutamine oli ainult üks osa kogu Boralexi lepingu täitmisest. Nagu kohus eespool on tuvastanud, oli hagejal endal suurem osa Boralexi lepingu täitmiseks vajalikest töödest oktoobris 2006.a. tehtud (või vähemalt pidi olema tehtud). Seega pappkastide teatava hilinemisega kättesaamine poleks iseenesest teinud võimatuks hagejal oma lepinguliste kohustuste täitmist OOO Boralex ees 05.11.2006.a. 55. Kostja poolt vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõue tuleneb asjaolust, et AS Estplant rikkus pooltevahelist hankelepingut sellega, et jättis alusetult kostjalt vastu võtmata tellitud pappkastid. Kahju seisneb kostja väitel pappkastide valmistamise kuludes 36 778 krooni. Nagu kohus eespool tuvastas, on tõendatud, et pappkastid kostja valmistas. On ka tõendatud, et kostja pakkus hagejale 03.11.2006.a. täitmist 06.novembriks. Nagu kohus eespool on leidnud, polnud kohase täitmisega. Selleks hetkeks kujunenud olukorras oli hageja õigustatud pappkastide vastuvõtmisest keelduma. Kuigi kostja on vastuhagis pappkastide valmistamiskulusid lugenud oma kahjuks, on kohtu arvates nende kulude näol tegemist sisuliselt tasuga ( ilmselt osalise tasuga) kostja tehtud töö eest. Hankelepingu lisa kohaselt pidi hageja kostjale pappkastide eest tasuma 2520 eurot (3000 tk x 0,84 eurot) so 39 429,43 krooni, millele pidi lisanduma trükiplaatidega seotud paljundamiskulud. Seega kostja poolt nõutav summa on isegi väiksem, kui poolte poolt hankelepingus kokkulepitud tasu. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks hageja etteheidet, et kostja vastuhagis toodud arvestused tootmiskulude suuruse kohta pole arvesse võetavad. Tunnistaja K.Õunapuu kohtuistungil kinnitas, et kõiki vastuhagis näidatud töid tehti. Pole mingit alust arvata, et kostja tootmiskulude oleksid väiksemad, kui vastuhagis näidatud. 20
637 sätestatust tulenevalt. Õigus tasule on töövõtjal
§-st 655 lg 1 isegi siis, kui tellija töölepingu mistahes ajal üles ütleb. Samas on
§-s 655 lg 2 sätestatud, et sama paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldada, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Kuna pappkastide vastuvõtmise keeldumise aluseks oli hankelepingus ettenähtud täitmise tähtaja rikkumine, leiab kohus, et kostja vastuhagi nende kastide valmistamiskulude nõudes hagejalt tuleb jätta rahuldamata. VI Menetluskulude jaotus 56. TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses esitada menetlusosaliste vaheline menetluskulude jaotus, milles nähakse ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §-s 163 lg 1 on sätestatud, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas jätab kohus täies ulatuses rahuldamata nii põhihagi kui vastuhagi. Seetõttu peab kohus põhjendatuks poolte poolt nii hagi kui vastuhagi esitamisel riigilõivuna kantud menetluskulu jätta seda kandnud poole kanda. Muude menetluskulude puhul pole nende seos konkreetselt põhihagi või vastuhagi menetlemisega nii selge kui riigilõivu puhul. Kuna põhihagi ja vastuhagi nõuete suurus on teineteisest oluliselt erinev, peab kohus põhjendatuks muud menetluskulud jaotada lähtudes sellest, kui suure osa moodustab hagi või vastuhagi nõue kõigist rahuldamata jäetud nõuetest üldse. Rahuldamata on jäänud nõuete kogusumma on 810602,20 krooni, millest põhihagi moodustab umbes 95 % ja vastuhagi umbes 5 %. Seega jääb muudest menetluskuludest hageja kanda 95 % ja kostja kanda 5 %. Menetluskulude kindlaksmääramist võib menetlusosaline nõuda TsMS §-s 174 sätestatud korras Kohtunik Rita Kulberg 21
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.