Ajutine haldur on seisukohal, et ei ole võimalik osaühingu tegevust jätkata ega juriidilist isikut tervendada. Maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb lugeda võlgnik maksejõuetuks. Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku varade väärtus hinnanguliselt 5060 000 krooni. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul kokku ligi summas 3 000 000 krooni. Vara vähesuse tõttu ei ole võlgniku võlgade tasumine võimalik. Eeltoodu põhjal nõustub kohus, et välja on kujunenud võlgniku püsiv maksejõuetus
S § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. Eelnimetatust järgides on ajutine haldur taotlenud pankroti väljakuulutamist.
lg 2 teine lause sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus on seisukohal, et kohustuste rikkumise ja raske juhtimisvea mõiste sisustamise korral, kohus lähtub eelnimetatud seaduse sättest ja mõttest, kuid raske juhtimisvea korral tuleb tuvastada: millist kohustust on rikutud, milline on süü vorm ning võimalik seos maksejõuetuse tekkimisega. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-137-04 kolleegium on seisukohal, et ÄS § 171 lõikes 2 ja § 180 lõikes 5 sätestatud kohustuse tahtliku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Sellise järelduse tegemisel arvestab kolleegium seda, et nende kohustuste täitmata jätmise eest on seadusandja ette näinud kriminaalvastutuse. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et PankS § 28 lg 1 kohaselt peab kohus juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatama sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et oleks tegemist raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teoga.
kohaselt pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja kohtukulud.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel on ajutine pankrotihaldur esitanud taotluse, mille kohaselt ajutise halduri tasu suuruseks on tasu 15 600 krooni. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71 vastu võetud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks 15 600.00 krooni ja kulutuste hüvitamiseks 1280 krooni. Võlgnik ei vaielnud sellele vastu. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasuks tuleb määrata 15 600.00 krooni ja kulutuste katteks 1280 krooni pankrotivara arvelt.
lg 3 kohaselt haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pankrotihalduriks saab määrata ajutise pankrotihalduri K Mõtsnik. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend 4 tehakse. Menetlusosalised ei ole esitanud kohtule menetluskulude määramise taotlust. Kohus oma otsustustes juhindub
MS § 434-442. Lukiina Vismann Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.