← Eesti

2-08-78561/6

Obsah (6)§ 1§ 29§ 30§ 27§ 23§ 165

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2009. a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-78561 Tsiviilasi RAS-i pank

§ 1

lg 2 järgi loetakse võlgnikku maksejõuetuks: kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetus tähendab likviidsete ehk kiiresti realiseeritavate varade puudumist. Võlgnikul puudub likviidne vara. Peale selle on võlgniku majandustegevus lõpetatud ja puuduvad rahalised vahendid selle jätkamiseks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt võib võlgnikku lugeda maksejõuetuks. Ajutise halduri ettepanek on: tulenevalt

§ 29

lg 2 lõpetada AS E (likvideerimisel) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara- ja tagasivõitmise võimalused. Ajutine pankrotihaldur maksejõuetuse tekkimise põhjuste osas on seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuritegu ega raske juhtimisviga. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud ajutise halduri tasu summas viisteist tuhat (15 000) krooni ja see mõista välja AS-lt E (likvideerimisel) (reg xxx) ajutise pankrotihalduri Indrek Nauri (ik xxx, a/a xxxxxxxxxxxx Swedbank) kasuks ning kulutused 2841 krooni OÜ-le Juhkentali Advokaadibüroo ( xxx). KOHTUISTUNG 11.12.2008 kohtuistungil ajutine haldur jääb esitatud aruande juurde ja on kokkuvõtvalt arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Seetõttu on ajutine haldur kooskõlas PankS § 29 lg 2 seisukohal, et pankrotimenetlus tuleb pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu lõpetada. 11.12.2008 kohtuistungil võlgniku esindaja nõus ajutise halduri aruandega ja nõus ajutise pankrotihalduri tasu 15 000 krooni ja kulutuste 2841 krooni taotlusega.

§ 29

lg 2 järgi võib kohus pankrotiavalduse esitajalt või kolmandalt isikult nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Deposiiti tasumisel kohus kuulutab pankroti välja. 05.12.2008 Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja määrus, millega kohustatakse võlausaldajat RAS tasuma deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtu infosüsteemide andmetel eelnimetatud deposiiti võlausaldaja tasunud ei ole. 11.12.2008 kohtuistungil võlausaldaja esindaja märgib, et võlgniku korrektsest käitumisest ei saa juttugi olla, kuna võlgnik vältis kontakte, ajutise halduri tasu taotlusele vastu ei vaidle. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti

§ 30

lõikes 2 nimetatud summat.

§ 30

lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta

§ 29

lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Võlgnikul vara on 26 052 krooni ulatuses, võlgade summa on 2 452 829 krooni. Samuti puudub tal majandustegevus, mistõttu puudub ka võlgade tasumiseks vajalik sissetulek ning võlad 3 intresside ja viiviste näol pidevalt kasvavad. Olemasoleva vara näol võlgadele kate puudub. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna võlgnik on rahatu, puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks, seega ajutine haldur on seisukohal, et menetlus lõpetada raugemisega. Võlausaldaja RAS on jätnud 05.12.2008 Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja määruse täitmata so deposiiti maksmata pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse kohta. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Ajutine haldur jääb oma seisukohtade juurde ja nende aluseks on võlgniku registrijärgne vara, millest haldur lähtub. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldaja nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul registrijärgne vara puudub ajutise halduri aruande kohaselt. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise võimalusi.

§ 27

lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alustel.

§ 29

lg 1 on sätestatud, et kui pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõtmise ja tagasinõudmise võimalus, lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti

§ 30lõikes 2 nimetatud summat.

Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kohus leiab, et

§ 29

lg 2 alusel tuleb lõpetada E AS (likvideerimisel) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara ja tagasivõitmise võimalused. Ajutise pankrotihalduri tasu ja tehtud kuluste hüvitamisel lähtub kohus

§ 23

lg-test 1 ja 2, mille kohaselt on ajutisel halduril õigus saada justiitsministri poolt kehtestatud piirmäärades tasu tehtud töö eest ja hüvitust ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste katteks. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord, vastu võetud justiitsministri

  1. a määrusega nr 71 jõustunud 1.01.
  2. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka võlgniku tegevusalast ja pankrotivara iseloomust. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud kohaldada tunnitasu 1500 krooni. 4 Ajutine pankrotihaldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi ja rakendanud tariifi 1500 krooni tund, seega tasu summas 15000 krooni. Vajalikke kulutusi ajutine pankrotihaldur on taotlenud 2841 krooni. Kohus leiab, et haldurile tuleb määrata tasu vastavalt ajutise pankrotihalduri taotlusele 15000 krooni, mis vastab tehtud töö mahule, keerukusele ja halduri kvalifikatsioonile ja hüvitada kulutused 2841 krooni. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri taotlusega, kus pankrotihaldur on taotlenud ajutise halduri tasu summas viisteist tuhat (15 000) krooni ja kulutused 2841 krooni mõista välja ASlt E (likvideerimisel). Eelnimetatule võlausaldaja, võlgnik vastuväiteid esitanud ei ole, vaid on kinnitanud oma nõustumist 11.12.2008 kohtuistungil. Lähtuvalt

§ 165

lg 3 vabastada ajutine pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. Lukiina Vismann kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.