) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär alates 01.01.2006.a oli 3000 krooni, alates 01.01.2007.a. oli 3600 krooni ning alates 01.01.2008.a. on 4350 krooni. Seega kuni 2007.a. ei tohtinud ühele lapsele olla igakuine elatis väiksem kui 1500 krooni, kuni 2008.a. 1800 krooni ja kuni 2009.a. ei tohi igakuine elatis olla väiksem kui 2175 krooni. Kostja on osalenud lapse ülalpidamisel, kuid mitte regulaarselt ja piisavas suuruses. Kohtule esitatud 25.03.2008.a. kontoväljavõttega on tõendatud, et kostja on maksnud elatist kahe kuu eest 2500 krooni (tl 46). Nimetatu aga ei ole piisav võrreldes lapsele tehtavate kulutustega. Kohus leiab, et laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne, st igakuiselt ja piisav. Kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust vajalikul määral täitnud, mistõttu on elatise väljamõistmine põhjendatud. Kostja nõustub maksma elatist kuus ühele lapsele 1250 krooni, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla seaduses nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või kui lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks töövõimetu, mistõttu leiab kohus, et kostja on töövõimeline isik ja on seega suuteline tööd tegema. Ka ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et lastel endil oleks piisav sissetulek. Samuti ei leidnud kohus, et esineksid muud mõjuvad põhjused elatusraha alla seaduses nimetatud suuruse vähendamiseks.
lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtule esitatud tõenditest küll nähtub, et kostjal on tulemas veel üks laps, kuid arvestades asjaolu, et kostja ei ole oma sissetulekut tõendanud, ei loe kohus põhjendatuks elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse. Asjaolu, et kostjal on ka eluasemekulud seoses eluasemelaenuga, ei vabastada kostjat eelkõige oma laste ülalpidamise kohustusest ega saa olla aluseks elatise määramiseks väiksemas ulatuses. Kohus ei saa eelistada alaealiste laste elatise suuruse kindlaksmääramisel kostja teisi võlakohustusi, kuna selline eelistus ei tulene seadusest. Elatis kuulub väljamõistmisele vastavalt
§-ile 70 lg-le 1 alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
Seega on reaalselt kättesaadav elatise suurus tunduvalt väiksem. Juhindudes TsMS § 468 lg 3 tunnistab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Eelnimetatu ei välista vabatahtlikku kohtuotsuse täitmist kostja poolt. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 ei tule riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s.h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et hageja menetluskulud tuleb kanda kostjal kui poolel, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Lukiina Vismann kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.