Obsah (5)

§ 50§ 49§ 60§ 61§ 70

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-91122 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg 03. märts 200

) § 61 lg 4). 14.

§ 50

lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (

§ 49

). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

15. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-121-04 märkinud: „ Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on teisel vanemal, eestkostjal või eestkosteasutusel

§ 61lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

Seega on vanemal õigus nõuda elatist vaid siis, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Seejuures tuleb arvestada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 väljendatud seisukohaga, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda vanemalt

§ 61lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist“.

(arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-121-04 ). sama põhimõtet on Riigikohus korranud lahendites 3-2-1-3-07 ja 3-2-1-108-07: „ /…/ vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt; tulenevalt

§ 61

lg1 on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb“. (arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-3-07 ; http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-108-07 ).

1. Poolte poolt esile toodud asjaolude pinnalt ei saa teha järeldust selles, et enne hagi kohtusse esitamist oli poolte vahel kokkuleppe selles, kui palju maksab kostja hagejale elatist. Kostja ise selgitas, et hageja pöördus kostja poole juba novembris, et makstav elatis pole piisav ning et peale seda hakkas ta elatist maksta miinimummääras.
2. Kohus leiab, et kostja on
3. aastal lapse ülalpidamiskohustust täitnud ebaregulaarselt (
4. a aprillis pole elatist makstud) ning ebapiisavalt. Piisavaks elatise maksmiseks ei saa lugeda elatise maksmist järgmiselt: mais 1 500 krooni, juunis 1 900 krooni, juulis 1 800 krooni, augustis 1 800 krooni, septembris 1 800 krooni, oktoobris 1 800 krooni ning edasi miinimumulatuses (novembrist 2008 kuni veebruarini
5. a), keskmine elatise summa kalendrikuus 1 754,50 krooni. Elatise miinimum 2 175 krooni on brutosumma ning elatise nõude esitamisel ei pea kostja hageja eest otsustama, kuidas hagejal on elatist soodsam saada, kas kohtuotsuse alusel või vabatahtlike maksetena, tulenevalt elatise maksustamisest. Hageja märkis, et elatise väljamõistmine tagab elatise stabiilsuse ning pere eelarve planeerimise.
6. Seega ei ole alust hagi rahuldamata jätmiseks sellel alusel, et kostja on kohustust vabatahtlikult täitnud. Lisaks sellele nõuab hageja suuremat elatist (2 500 krooni) kui miinimum ning kostja on selles osas vastuväited esitanud.
7. Elatise suurus. 4 20.
8. Hageja taotleb elatise väljamõistmist 2 500 krooni. Hagile lisatud arvestuste kohaselt on tütre ülalpidamiskuludeks ühes kalendrikuus 5 000 krooni. Kostja leiab, et elatise suurus 2 500 krooni on tõendamata, liialt suur ning kostja majanduslik olukord ei võimalda sellist elatist maksta. 20.
9. Elatise suurus sõltub tulenevast

§ 61lg 2lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist.

Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab alati suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Poolte ühine laps on 4,5 aastane. 20.

1. Kohus leiab, et 5 000 krooni 4,5 aastase lapse ülalpidamiskulud
2. aastal pole ülemäära suured. Kostja palub arvestada sotsiaalministeeriumi
3. a uurimust. Sotsiaalministeerium on tellinud
4. aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang on küll statistiline ja tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-
5. (www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf ). Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 0-6 eluaastat läheb maksma 1 875 krooni. Kohus on seisukohal, et muutuvates majandusoludes (tarbekaupade, toiduainete, ravimite ja teenuste hindade oluline kasv, tarbijahinnaindeksi muutumine) (vt Statistikaamet, stat@stat.ee , Eesti Konjuktuuri Instituut, www.ik.ee ) pole eelpool nimetatud Sotsiaalministeeriumi 20002003 ja 2004 aasta tabel-uuringud) enam käesoleval ajal s.o.
6. aastal kasutatavad. 20.
7. Järgnevalt võrdleb kohus poolte varalist seisundit, selgitamaks, kas poolte varaline seisund võimaldab lapsele hageja arvestustes märgitud ülalpidamist võimaldada. Hageja keskmine brutopalk perioodil jaanuar 2008 kuni november
8. a oli 5 957 krooni (tl 6). Hagejal on kaks ülalpeetavat – tütar A. (sünd. xxx. a) ja tütar E. (sünd. xxx a). Kostja keskmine brutopalk perioodil august 2008 kuni jaanuar
9. a oli 11 447 krooni (tl 51). Kostjal on üks ülalpeetav (tütar A.). Korteriomand xxx on poolte ühisvara, laenu tagasimaksmise kohustus on poolte vahel kokkuleppe alusel lahendatud. Tarbimislaenudest tulenevaid kostja kohustusi (Ego, Magnet) kohus ei arvesta. Kuigi laenulepinguga võtab isik endale varalise kohustuse, kaasneb sellega samaväärne varaline õigus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 66 sätestab, et vara on isikule kuuluvate rahaliselt 5 hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Seega laenulepingu sõlmimisel isiku varalises seisus kokkuvõttes muutust ei toimu. Kostja esitas kohtuistungil kohtule tutvumiseks töölepingu lisa, mille kohaselt kostja põhipalk on 6 900 krooni (varem 9 300 krooni) ning põhipalga suuruse vähenemist selgitas kostja majandussurutisega. Kostja selgitas, et jaanuaris
10. a maksti talle palka, mille suurust ta ei mäleta ning veebruarist on ta puhkusel (arvestati puhkusetasu) (*palgatõendi järgi arvestati kostjale
11. a jaanuaris 21 544 krooni). Ilmselgelt võib majanduslik surutis mõjutada ka hageja töötasu suurust
12. aastal. Poolte sissetulekute suurust arvestades on hageja ülalpidamisvõime (sissetuleku suurus / isik ise + ülalpeetavate arv) ca 1 985 krooni (5 957 / 3) ning kostja ülalpidamisvõime ca 5 738 krooni (11 477 / 2). Kostja ülalpidamisvõime on ligikaudu kolm korda suurem kui hageja oma ning võimaldab ülalpidamiskohustust hageja poolt nõutud ulatuses täita, seejuures ei ole ülalpidamise maksmine kostjale ülemäära koormav ega sea ohtu tema majanduslikku toimetulekut. 20.
13. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda ennekõike lapse huvidest. Kui kaaluda, kas kostja peab maksma elatist lapsele 325 krooni miinimummäärast suuremas summas või 2 175 krooni, arvestades kostja varalist võimalust, tuleb kohtu arvates esikohale seada lapse huvid. 20.
14. Elatis kuulub väljamõistmisele alates hagi esitamisest
15. detsembrist
16. a

§ 70

lg 1 alusel ning hageja nõusolekul tuleb tagasiulatuvalt välja mõistetud elatisest maha arvata 2008 ja 2009. aastal kostja poolt tasutud raha (detsembris 2 175 krooni, jaanuaris 2 175 krooni ja veebruaris 2 175 krooni). VII Kohtu selgitused 21.

§ 61

lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459). 22. Hagilises perekonnaasjas kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1). Kohtunik 6