lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud. Hageja esitas 12.06.2008 elatise nõude kostja vastu, avalduse kohaselt on neil ühised lapsed VHH, sündinud xxx ja AKH, sündinud xxx. Poolte abielu lahutati , kostja lahkus ühisest elukohast xxx alaliselt elama Soome Vabariiki 2000 aasta veebruarikuus. Kostja ei ole maksnud elatisraha alates 2007 aasta aprillikuust. Hageja soovib poeg VH ülalpidamiseks 6655 krooni ja poeg AK ülalpidamiseks 5445 krooni, sh tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest elatishagi kohtule esitamisest. Kostja vastuväited. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et kostja ei ole laste ülalpidamiskohustust täitnud rohkem kui aasta jooksul. 19.10.2000 sõlmisid pooled abikaasade ühisvara jagamise lepingu, mille alusel ühisvaraks olnud kinnistu, korteriomand, sõiduk, aktsiad ja elamu jäid hageja lahusvaraks ning hageja kohustus tasuma kostjale hüvitise 1 970 000 krooni. Viimase makse tegi hageja 04.09.2003, olles tasunud 1 351 500 krooni. Seejärel leppisid pooled kokku, et kostja loobub ülejäänud osa nõudest ning see raha jääb laste ülalpidamiskohustuse katteks summas 618 500 krooni. Kostja sissetulek on 2494 eurot (ca 39 000 krooni), kostja hinnangul on hageja varanduslik seisund parem. Kostja vaidleb ülalpidamiskulude suurusele vastu, hageja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mille tõttu peaksid ühiste laste kulud ületama Sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud uuringus arvestatud keskmisi kulutusi umbes 2700 krooni. Asja sisulise arutamise käigus pidas kostja võimalikuks tasuda 400 eurot kokku. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Asjas on tõendatud, et pooltel on ühine poeg VHH, kes on sündinud xxx aastal ja ühine poeg AKH, kes on sündinud xxx, lapsed elavad ema elukohas. PKS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures elab laps. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et lapsed on ema ülalpidamisel. Elatise väljamõistmise eelduseks on PKS § 61 lg 1 järgi vanema poolt lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine, sh ebapiisav täitmine. Pooltel on vaidlus väljamõistetava elatisraha suuruse üle, samuti millisest ajast see peaks olema välja mõistetud. Hageja palub selleks määrata 6655 krooni poeg VHülalpidamiseks ning 5445 krooni poeg AKülalpidamiseks, kostja on pidanud võimalikuks tasuda 3200 -3300 krooni lapse kohta. Kohus kohaldab käesolevas vaidluses PKS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest. Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PKS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega ei saa primaarseks pidada vanemate väljaminekuid ja kohustusi, vaid lapse vajadusi ja huve. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud elatise nõude osas, vaid vaidlustab hagetava elatisraha suurust ega nõustu elatise välja mõistmisega tagasiulatuvalt. 11.11.2008 toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et hagetaval perioodil ta faktiliselt elatisraha tasunud ei ole, tema arvestuse kohaselt kattis ülalpidamiskulud hageja ühisvara jagamise lepingust tulenev võlgnevus.
lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kohus loeb tõendatuks, et elatist ei ole alates hagi esitamisest kostja poolt tasutud. Vastavalt PKS § - le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Lisaks vanemate varanduslikule olukorrale on teiseks kriteeriumiks elatisraha suuruse kindlaksmääramisel PKS § 61 lg 2 kohaselt lapse vajadused. Kohus leiab, et kostja vastuväited hagetava elatisraha liigse suuruse osas on osaliselt põhjendatud. PKS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja on arvestanud kulud VH ülalpidamiseks 11 000 kuus, sealhulgas eluasemekulud 1400 krooni, kulutused toidule 2800 krooni, transpordile 300 krooni, sidekulud 100, tervishoiule 1000 krooni, koolikohustuse täitmiseks 500 krooni, riietele ja jalanõudele 1800 krooni, treeningud ja kultuurivajadused 1700 krooni, suvelaager 400 krooni, taskuraha 1000 krooni. Poeg AK ülalpidamiseks aga 9000 krooni, sealhulgas eluasemekulud 1400 krooni, kulutused toidule 2500 krooni, transpordile 300 krooni, sidekulud 100, tervishoiule 300 krooni, koolikohustuse täitmiseks 200 krooni, riietele ja jalanõudele 1400 krooni, treeningud ja kultuurivajadused 1400 krooni, suvelaager 400 krooni, taskuraha 1000 krooni. Elatise suuruse kindlaks tegemisel ei piisa ainuüksi hageja poolt kulutuste esile toomisest, vaid ka kostja varaline olukord tervikuna peab võimaldama eeltoodud ulatuses lapse ülalpidamiseks kulutusi teha. Hinnates menetlusosaliste varanduslikku olukorda tervikuna, tuleb kohtu arvates lugeda pooled võrdseks. Menetlusosalistel puuduvad ka teised isikud, keda nad on seaduse alusel kohustatud ülal pidama. Hageja väitel saab ta 3840 krooni netopalgana juhatuse liikme tasu. Kostja on esitanud tõendi ( palkkatodistus), et tema sissetulek on brutotasuna 48 878.53 eurot ning netotasuna 28 210.30 eurot, muud tuluallikad puuduvad. Riigikohus on lahendis 3-2-1 66-2008 märkinud, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Nimetatu ei tähenda siiski seda, et kohus ei peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib. Kohus saab elatise maksmiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab. Antud vaidluses on ilmselge, et lapsed on olulise aja ema elukohas ja tema ülal pidada. Hageja väitel olid nad 2007 aasta suvel vaid viis päeva isa elukohas, kostja ei ole seda väidet ümber lükanud. Elatisraha määratlemisel arvestab kohus kõike eeltoodut ning peab kohaselt summaks 3300 krooni lapse kohta. Kohus juhib tähelepanu, et hagejal on siiski võimalus kulutusi lapsele ( riiete, jms.) optimeerida, kohus ei saa anda hinnangut, kas hagejal on õigus neid asju osta või mitte, vaid, kas arvestada kõiki kulutusi elatise suuruse kindlaks määramisel või mitte. Asja sisulise arutamise käigus tegi kohus ettepaneku arutada kompromissi sõlmimisel väljamõistetavat summat, kostja ei välistanud võimalust teha väljaminekuid 400 EUR suuruses summas kuus, hageja sellega ei nõustunud. Eesti Vabariigis, kus lapsed hetkel elab on elatise miinimumsummaks 2175 krooni, kohus loeb laste vajadused suuremaks ja vanemate varandusliku olukorra selliseks, mis võimaldab tasuda rohkem. Hageja on tõendanud kulutused seoses tervishoiuga (tlk 11, 12) ning laste igakülgse arendamise huvides on kahtlemata treeningud, jt ringid ( tlk 17, 18, 19, 20). Arvestada tuleb ka, et elatis on deklareeritav tuluna tulumaksuseaduse kohaselt. Seega kui arvestada, et vanemate varanduslik olukord on võrdne ja puuduvad teised ülalpeetavad on ca 6000 krooni lapse kohta arvestades nende igapäevaseid vajadusi kohtu hinnangul piisav igakuine kulutus. Eeltoodud põhjendustel tuleb lugeda vajalikuks elatisraha suuruseks 3 300 krooni lapse kohta, mis tuleb kostjalt välja mõista. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha. Nii hagejal kui kostjal on õigus asjaolude muutmise korral taotleda väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Elatis mõistetakse välja huvitatud isiku nõudel alates nõude esitamisest (PKS § 70). Hageja on hagi esitanud 12.06.2008.a., PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg 6 lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja on hagiavalduses märkinud elatise väljamõistmise ajaks 12.06.2008.a ning tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest elatishagi kohtule esitamisest ehk 12.06.2007. Kohus võib ühe vanema nõudel PKS § 70 lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui teine vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kohtu hinnangul esineb käesoleval juhul alus PKS § 70 lg 2 sätestatu rakendamiseks, mille kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esine sama seaduse § 61 lg – s 6 nimetatud asjaolusid. Kostja on esile toonud poolte sõlmitud maksegraafiku (tlk 41), mille kohaselt jäi hagejal ühisvara jagamisel kostjale tasuda 1 970 000 krooni, kostja väidetel jäi sellest summast 618 500 krooni laste ülalpidamiskulude katteks. Hageja ei ole selle kokkuleppe olemasolu ümber lükanud, vaid väitnud 11.11.2008 kohtuistungil, et see sai lõplikult tasaarvestatud 20.04.2007, kostja hinnangul aga 2008 aasta kevadel. Kohtule esitatud pooltevaheline kokkulepe 19.10.2000 kajastab, et elatise summaks kokku arvestati 5000 krooni kuus, mida tasaarvestati olemasoleva võlasummaga. Hageja on esile toonud arvestuse kostjale tasutud summade kohta ning sealses arvutuses kajastub tasutud elatisraha 430 000 krooni ja lastetasu 3333 krooni perioodil 1.0420.04.2007. Vastavalt
lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi.
loetleb tõendid, lg 1 kohaselt on tõendiks muuhulgas tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Eeltoodud kokkulepete põhjal on alust järeldada, et kostja ei ole tasunud lastele ülalpidamisraha kuni üks aasta enne hagi esitamist ehk elatis kuulub väljamõistmisele alates 12.06.2007. Menetluskulude jaotus ja hagi hind.
lg 2 kohaselt otsustab kohus menetluskulude jaotuse.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib
lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30-ne päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt seadusest tulneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheks kuu eest saadav summa. Vastavalt riigilõivuseaduse § -le 22 lg 1 p 2 ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagilt.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohs ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus asub seisukohale, et asja menetluskulud elatise nõudes tuleb jätta poolt endi kanda arvestades hagi osalist rahuldamist. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.