§-dest 50 lg.-test 1 ja 2, 54 lg. 1 p.-st 1 ja lg.-st 4 palub avaldaja kohtul võtta ära vanema õigused J V´lt tütar E J ´i suhtes ja D J ´ilt tütar E J ´i ja poeg A J ´i suhtes. Asjast puudutatud isikute seisukohad Laste ema J V avaldusega ei nõustunud ning vaidles sellele vastu põhjendusega, et probleemid tütar E algasid juba varajases lapsepõlves ja ajast, mil J V´l sündis teine laps. E kakles väikese vennaga ja oli kodus väga agressiivne. Temaga oli kogu aeg probleeme, poistega aga mitte. Ema on veendunud, et laps ei ole oma pere kohta halba rääkinud, ta on lihtsalt haige laps. Ema arvates hakkas laps valetama alates 2000.a., kui nende perekonda tuldi kontrollima, sest nad taotlesid sotsiaaleluruumi. E on oma haiguse tõttu väga mõjutatav laps ning teda tuleks ravida . Laste isa D J avaldusele kirjalikke vastuväiteid ei ole esitanud. D J on kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. 2 Alaealiste E J ´i ja A J ´i esindaja riigiõigusabi korras toetas avaldust ja palus kohtul see kui õiguslikult põhjendatu rahuldada mõlema vanema suhtes. E J oli esimest korda XXX2005.a., kui lasteaiast helistati, et lapsel on peksmisejäljed. Laps oli turvakeskuses 03.02. – 11.02.2005.a. Teistkordselt toodi E Laste Turvakeskusesse 14.12.2007.a. Laste esindaja vestles E psühholoogi juuresolekul. E rääkis esindajale, et ema karistab teda iga üleastumise eest ja annab talle rihma.. Tal on olnud siniseid laike kätel ja jalgadel. Vestlusest lapsega ilmnes, et lapse ema J V kuritarvitab vanema õigusi ja kohtleb oma tütart julmalt. Ema süüdistab kõiges lapsega toimunus last, ja vähe sellest, ta ise paneb lapse suhtes ise toime füüsilist väärkohtlemist. Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et Tallinna linna avaldus tuleb rahuldada, ja seda alljärgnevail põhjendustel. Asjas on kohtu arvates leidnud veenvat tõendamist asjaolu, et vanemana ei ole J V taganud oma tütrele E turvalist kodu ja tema tervislikule seisundile vastavaid elamis- ja kasvutingimusi. J V ka ise kinnitas kohtule, et E on haige laps ning ta vajab ravi. Samas väitis lapse ema, et ta töötab mitmel ametikohal ja tal on veel kaks last ning ta pole Eiga haiglasse ravi saamiseks pöördunud. Arstlik komisjon leidis, et E peaks ravi saama ning lapsele koostati ema seletuse kohaselt kohtule ka individuaalne raviplaan.
2 kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja ning lapse seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. Sama paragrahvi lg. 4 sätte kohaselt ei või vanem vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.
1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.
1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse ära võtmise kohta ning samas lg. 4 sätte kohaselt kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus.
5 kohaselt vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub.
1 kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Alaealine E J avaldas psühholoogi juuresolekul oma esindajale riigiõigusabi korras asjaolu, et tema ema karistab teda iga üleastumise eest. Ka kasuisa on teda löönud. Kodus ta olla ei soovi, sest seal ema ja isa tülitevad sageli, isa lööb ema ning emal on olnud s eid laike ning ta on käinud arsti juures. Isa tarvitab viina ning kui vanemad tülitsevad, tuleb isa tema juurde ning on jäänud magama tema voodisse. E ei taha eriti sellest rääkida, kuid ütles esindajale, et isa (kasuisa) kingib talle Barbiesid, kui ta teeb seda, mida isa tahab. E ütles esindajale, et koju oma peresse ta minna ei soovi ja tahab elada lastekodus. Ei sooviks on, et ema muutuks heaks, sest kõige rohkem selle pere lastest riidlevad vanemad just temaga. Lapse kasuisa A V suhtes kohtule teadaolevalt on käimas kriminaalmenetlus seoses E J ´i väärkohtlemise ja korduva vägistamisega. Põhja Ringkonnaprokuratuuri teatise kohaselt on kohtueelne menetlus kriminaalasjas nr. 08230105377 J V suhtes KarS § 122 järgi lõpule viidud ning kriminaalasi on edastatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 05.08.2008.a. menetlemiseks. J V avaldas kohtuistungil kohtule antud seletuses seisukohta, et tütar E on oma haiguse tõttu väga mõjutatav laps ning teda on sunnitud erinevate isikute poolt rääkima oma vanematest halba, sh. ka lastekaitse töötajate ja uurija ja ka kooli poolt. Ema ei tunnistanud lapsega toimunus ennast milleski süüdi olevaks. Ema ei olnud last kordagi ka turvakodus vaatamas käinud, kuna uurija olevat selle ära 3 keelanud. Samas aga kõik see, mida laps uurijale rääkis, ei olevat ema arvates õige. J V on arvamusel, et tütar E tahetakse temalt ära võtta seetõttu, et ta taotleb linnalt sotsiaaleluruumi. Korterikomisjoni liige ütles J. V´le, et kui tal pole puudega last, pole tal õigust ka sotsiaalkorterile. Sotsiaaleluruumi taotlusest ta väidetavalt loobunud ei ole. Asjas tunnistajana ära kuulatud T P ´i ütluste kohaselt paigutati alaealine E J Laste Turvakeskusesse esmakordselt Põhja-Tallinna lastekaitsetöötajate poolt 03.02.2005.a. ilmsete peksmisjälgedega kehal. Laps oli turvakeskuses paar päeva, siis paigutati ta haiglasse. Ema väitis, et laps on väga agressiivne, lõi oma väikest venda. Ema oli endast välja läinud ja tütart löönud. Ema oli olnud väga koostööaldis, käinud last vaatamas ning lubanud, et midagi sellist enam ei juhtu. Laps läks koju tagasi. Teistkodselt sattus E turvakeskusesse politsei kaudu ja väga räigetel asjaoludel. Kahtlustati, et lapse kasuisa on last seksuaalselt ahistanud ning teda ka peksnud. Laps oli turvakeskuses 6 kuud. Politsei ei soovinud, et ema lapsega suhtleb, kuid emal ei keelatud turvakeskuse töötajatega suhelda ja lapse vastu nende kaudu huvi tunda. Ema ei võtnud turvakeskusega kordagi selle poole aasta jooksul ühendust. Ka koolil puudusid andmed ema kohta, sest ema kooliga ei suhelnud. Esimesel korral, kui E turvakeskusesse sattus, oli ta üleni verevalumites. Tunnistaja T. P ´i antud ütluste kohaselt oli seda last pekstud. Peksujäljed avastas lasteaed, kes teatas sellest turvakeskusele. Tunnistaja arvates ei ole Eil probleeme valetamisega ega ka fantaseerimisega, pigem on ta apaatne ja väga kinnine laps. Laps ütles tunnistajale, et ta ei soovi minna koju pere juurde ning soovib jääda lastekodusse. Tunnistaja TP´i ütlustest nähtub kohtu arvates veenvalt asjaolu, et E J ei ole ilmutanud kalduvust valetada või fantaseerida. Seega on kohtu arvates põhjust uskuda lapse avaldusi tema halva kohtlemise osas ema ja kasuisa poolt. Ülaltoodust nähtub kohtu arvates asjaolu, et J V ei ole tütar Ei emana ja tema seadusliku esindajana teostanud vanemana oma õigusi ja kohustusi vastavuses seadusega ning on oma alaealise lapse õigused ja huvid jätnud kaitseta ning vanemana kuritarvitanud oma õigusi lapse suhtes. Emana pole ta vajalikuks pidanud oma last ravida vastavalt arstide poolt lapsele koostatud raviplaanile. Samuti on ta olnud oma tütre suhtes ise vägivaldne ja hoolimatu, sest laps on kahel korral sattunud oma vanema (või vanemate) poolt väärkohelduna ja vägivallatunnustega kehal laste turvakeskusesse. Last on tulnud asjaomastel ametnikel – lastekaitse- ja politseitöötajatel kaitsta oma vanema(te) vägivalla eest, lapse eemaldamise teel perekonnast, mis on üldteadaolevalt äärmuslik abivahend meie ühiskonnas. Lapse ema jaoks on kohtu arvates aluseks võttes tema enda seletust kohtule ilmselt olulise tähtsusega vaid asjaolu, et tütar E oleks jätkuvalt pereliige, sest tervisepuudega laps perekonnas võimaldaks emal taotleda linnalt sotsiaaleluruumi. Samas pole ema ilmutanud oma lapse viibimise ajal turvakeskuses mingitki huvi tema tervisliku seisundi ja käekäigu vastu. D J – E Javartsuk´i ja A J ´i isana viibib kinnipeetavana Vanglas ning kannab kriminaalkaristust erinevate süütegude eest. Isik on Põhja Politseiprefektuuri poolt kohtule väljastatud Isikuandmete kaardi kohaselt (vt. tlk. 118 – 121) pannud toime korduvaid vargusi, avaliku korra raske rikkumise, mitmeid tänavakuritegusid ning erinevaid väärtegusid. Seega viibib D J oma õigusvastase käitumise tõttu kinnipidamiskohas ning kannab kriminaalkaristust tema poolt toime pandud kuritegude eest kuni käesoleva ajani ning ta pole enam kui kuue aasta jooksul vanemana osalenud oma alaealiste laste E ja A ülalpidamisel, nende eest hoolitsemises ega nende kasvatamisel.
1 p.-is 1 sätestatu kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või kuritarvitab vanema õigusi. Aluseks võttes seaduse mõttest ja sättest tulenevat vanema õigust ja kohustust oma lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda, leiab kohus, et nii J V´lt kui D J ´ilt tuleb ära võtta vanema õigused nende alaealise tütre Ei suhtes ning D J ´ilt ära võtta vanema õigused tema alaealise poja A 4 suhtes. Kõnesolev avaldus on Tallinna linna poolt esitatud kohtule laste huvides ning nende õiguste ja seaduslike huvide kaitseks ning see kuulub rahuldamisele. Avaldusega seonduvad menetluskulud jätab kohus avaldaja kanda aluseks võttes TsMS § 172 lg. 1 sätteid. Alaealistele lastele kohtu poolt osutatud riigiõigusabi kulud jätab kohus riigi kanda TsMS § 180 lg. 1 p.-i 1 alusel. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 10.11.2008.a. Ärakiri õige. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.