KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 01. aprill 2009 Rapla Tsiviilasja number 2-09-2235 Külli Aarma hagi Janely Buusmanni vastu 9781,50 krooni väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende Hageja Külli Aarma (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxx xx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx). esindajad Tsiviilasi Kostja Janely Buusmann (sünd xx.xx.xxxx, elukoht xxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx). RESOLUTSIOON Välja mõista Janely Buusmannilt Külli Aarma kasuks 9781,50 krooni võlga. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Kohtukulude jaotus Hageja poolt kantud menetluskulud jätta Janely Buusmanni kanda. Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Menetluskulude hüvitamine riigile Välja mõista Janely Buusmannilt riigi tuludesse üks tuhat
(1000)krooni riigilõivu. Riigilõivu on võimalik tasuda vabatahtlikult 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist kontole 10220034796011 SEB Pangas või kontole 221023778606 Swedbankis, tasumisel märkida viitenumber 2900072369 ja kohtuasja number 2-09-
- Mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus pärast tähtaja möödumist riigilõivu osas sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus, siis on tal TsMS § 415 lg 2 kohaselt õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, esitada Pärnu Maakohtu (Rapla kohtumajja) avaldus menetluse taastamiseks, s.o kaja. Asjaolud ja hageja nõue Hagist nähtub, et
- aasta märtsist novembrini kasutas kostja üürilepingu alusel hagejale kuuluvat korterit, milline asub xxxxxxxxx xxxxxxxx xxx xxxxxx. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma hagejale üüri 3000 krooni kuus ja kommunaalmaksed korteriühistule Loo, eraldi tuli tasuda elektri kasutamse eest. Kostja oli äsja tööle asunud ja seepärast suhtus hageja esialgu mõistvalt üüri tasumisega viivitamisesse, kuid hiljem mõistis hageja, et kostjal puudub soov üüri tasuda ja et tal ei ole selleks ka raha. Kostja on oma võlgnevust kirjalikult tunnistanud ja korduvatele lubadustele vaatamata ei ole ta selle tasumist alustanud. Üürileping lõpetati poolte vahel kokkuleppel
- aasta novembri lõpus, mil kostja vabastas korteri. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista 9781,50 krooni, millest 3000 krooni on üür korteri kasutamise eest, 6500 krooni tasu korteriühistule ja 281.50 krooni tarbitud elektri eest. Kohtu seisukoht
- veebruaril 2009 saadeti kostjale TsMS § 393 lg 2 p 1 ja 394 lg 1 ning 2 kohaselt hagiavaldus koos lisadega ja kohustati hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul arvates hagi kättesaamisest. Samas selgitati, et vastamata jätmise korral võib kohus teha hageja kasuks tagaseljaotsuse. Kostja on hagiavalduse koos lisadega
- veebruaril 2009 kätte saanud, kuid ei ole hagile vastanud. Kohus peab antud juhul otstarbekaks rahuldada hagi tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg
- Hageja nõue on tõendatud hagiavaldusele lisatud võlakohustusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, § 101 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, siis kannab kostja TsMS § 162 lg 1 kohaselt kõik hageja poolt kantud menetluskulud. Hageja on vabastatud menetlusabi korras pooles ulatuses riigilõivu s.o. 1000 krooni tasumisest TsMS §§ 179 lg. 1 ja 190 lg. 3 kohaselt mõistab kohus hagi rahuldamise korral need menetluskulud, mille tasumisest hageja vabastati, riigi tuludesse kostjalt võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kuna hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses, siis tuleb kostjalt välja mõista riigi tuludesse 1000 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamatult täietavaks. Indrek Saar Kohtunik