lg 2 on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamise eest maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte suuremas summas, kui töötaja ühe kuu keskmise palga ulatuses. Hageja ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega osas, mille kohaselt ei loeta lõpparvet viivises olevaks rohkem kui viie päeva osas, kuivõrd töötaja ei olnud lõpparve maksmise ajaks esitanud tööandjale viivise nõuet detsembri palga maksmisega viivitatud aja eest. Töövaidluskomisjon kirjutab oma otsuses, et vastavalt palgaseadusele § 35-le on töötajal õigus nõuda viiviseid 0,5% päevas iga viivitatud päeva eest väljamaksmisele kuuluvast palgasummast. Palgaseaduse § 35 ütleb aga tegelikult, et palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Seega ei seo seadus tööandja viivise maksmise kohustust sellega, kas töötaja esitab töösuhte ajal vastava nõude või mitte. Seega ei saa ka öelda, et tööandja ei olnud teadlik töötaja vastava nõude olemasolust. Eeltoodust lähtudes leiab hageja, et lõpparve maksmisega viivitas tööandja kuni palgaviivise väljamaksmiseni, mis toimus peale töövaidluskomisjoni poolt vastava otsuse langetamist. Seega on põhjendatud ka hageja nõue mõista kostjalt välja lõpparve kinnipidamise eest tema ühe kuu keskmine palk, millest tuleb maha arvestada töövaidluskomisjoni poolt välja mõistetud ning kostja poolt tasutud viivis viie päeva eest summas 1752.- kr. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga, millest on maha arvestatud viivis summas 1752.- krooni, s.o 5676,50 kr. Kostja vastuväited Kostja esindaja L.Väärsi vaidleb hagile vastu. Viivis ei kuulu palga hulka. Kostja leiab, et viivise nõuet ei olnud hageja esitanud enne kui töövaidluskomisjonis. Viivise nõue on aegunud, kuna töötajal oli õigus nõue esitada nelja kuu jooksul, kuid esitas nõude alles töövaidluskomisjonis 16.05.2008. Palgapäev oli 08.01.2008. Viivitamisena ei saa käsitleda summa väljamaksmise nõuet, mida töölepingu lõpetamise päevaks ega ka lõpparve väljamaksmise päevaks ei olnud kostjale esitatud. Kirjalikus vastuses palub kostja hagejalt välja mõista viivise 404.- kr, kuna viivise nõue on aegunud. Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja asus kostja juurde tööle 29.10.2007 ning tööleping on lõpetatud 03.03.2008.
sätestab, et palga maksmisega või töötaja pangaarvele ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Töövaidluskomisjoni otsusest 29.08.2008 nähtub, et kostjalt mõisteti välja hageja kasuks viivis 404.- krooni 2007.a detsembrikuu palga väljamaksmisega hilinemise eest. Kostja nimetatud otsust vaidlustanud ei ole. Oma kirjalikus vastuses palub ta küll hagejalt viivise 404.- kr välja mõista, kuid vastavat taotlust, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina, kostja esitanud ei ole. Seega kohtul puudub pädevus arutada hageja nõuet kostja vastu viivise 404.- kr väljamõistmise osas. Asjas ei oma tähtsust, kas viivise nõue summas 404.- kr on aegunud või mitte. Palgaseaduse § 32 lg 1 sätestab, et tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad.
lg 2 sätestab, et tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et hageja oleks tööandjalt nõudnud 2007.a detsembrikuu palga hilinemisega maksmise eest viivist PaS § 35 järgi kostja juures töötamise ajal ega vaidlustanud selle maksmatajätmist enne töölepingu lõpetamist 03.03.
lg 2 sätestab, et lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kohus leiab, et tööandja vastutust
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.