) § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. 13.11.2008.a. toimunud istungil palus hageja teha sisuline otsus või lahendada asi lihtmenetluse korras. Kohus määras antud hagi menetlemise lihtsustatud korras.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimaterjalidest nähtuvalt müüs hageja kostjale 20.12.2005.a. 132 518 kg juustu hinnaga 6864,70 krooni, mille kohta on väljastatud arve-saateleht nr 200536604 (tl 18). Hageja on saatnud kostjale 25.04.2007.a. teatise (tl 19) ja 25.07.2007.a. teatise (tl 20), kus palus võlgnevus tasuda 10 päeva jooksul alates teatise saamisest või teha ettepanek maksegraafiku sõlmimiseks. Kostja võlgnevust tasunud ei ole. 2 Kostja ei ole oma vastuväidete tõendamiseks esitanud kohtule ühtegi tõendit. Kostja väited, et kauba müügikokkulepet ei ole hagejaga sõlmitud ning tegemist ei ole kostjale üleantud kaubaga, on paljasõnalised ja ei ole tõendamist leidnud. Samuti kostja väited, et kostja raamatupidamises puuduvad kõnealuse kauba arve-saateleht ja ka igasugused muud viited väidetavast kokkuleppest tulenenud maksekohustusele, ei ole aluseks kohustuste täitmata jätmiseks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja poolt on kaup kostjale kätte antud, mida tõendab arve-saatelehele kirjutatud kostja esindaja allkiri. Kostja esindaja on allkirjastanud ka varasemad kauba üleandmine arved-saatelehed (tl 34-36). Lisaks jätab kohus tähelepanuta kostja väited selle kohta, et kui äriühingu osade omand läks praegustele omanikele üle veebruaris 2007.a., ei välista kostja, et endine omanik K L , kes oli seotud ka teiste äriühingutega, tellis teiste äriühingute nimel kaupa hagejalt. Antud väide on asjakohatu. Kohtule esitatud tõenditega (tl 39-40) on tõendatud, et kostja on tellinud hagejalt 2005.a. jooksul mitmel korral kaupu, mistõttu kostja väide, et eelmine omanik oleks eksinud tellimust esitades tellimust esitava ettevõttega, on väheusutav. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 6864,70 kooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega asub kohus seisukohale, et on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis kuni 12.02.2008.a. summas 1591,83 krooni ja alates hagi esitamisest 14.02.2008.a. viivis kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuid nii, et viivisvõlgnevus ei ületaks põhivõlga. Vastavalt
lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Lukiina Vismann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.