Obsah (7)

§ 113§ 116§ 146§ 135§ 136§ 137§ 142

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse avaldamise aeg ja koht 05. märts 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-07-41070 Menetlus

§ 113

lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldada. Aegumistähtaja kulg algas

§ 116

esimese lause järgi päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Seega oleks enne

1. juulit 2002 kehtinud õiguse kohaselt hageja nõue aegunud kümne aastaga.
2. juulil 2002 jõustusid tsiviilseadustiku üldosa seaduse uus redaktsioon ja võlaõigusseadus. Muu hulgas sätestati VÕSRS § 9 lg 1 esimeses lauses, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
3. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Alates
4. juulist 2002 kehtiva

§ 146kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Seega tuleneb

§-st 146, et hageja nõue aegub kolme aastaga, mis on lühem kui varasemas õiguses ettenähtud aegumistähtaeg. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne

1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
2. juulist
3. Tsiviilseadustiku üldosa 2 seaduse § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Viidatud sättest tuleneb, et reeglina ei hakka tähtaeg kulgema mitte tähtaja algust määrava sündmuse toimumise päeval ega kindlaksmääratud kalendripäeval, vaid sündmusele või kalendripäevale järgneval päeval. Erandina võib tähtaeg hakata kulgema ka muul ajal, kuid sellisel juhul peab tähtaja erinev algus tulenema seadusest või lepingust. VÕSRS § 9 lg-s 2 on selgelt sätestatud, et aegumistähtaega arvestatakse alates
4. juulist
5. Nii VÕSRS § 9 lg 2 sõnastusest kui ka seadusandja soovist siduda lühemate tähtaegade kulgemise algus tsiviilseadustiku üldosa seaduse uue redaktsiooni ja võlaõigusseaduse jõustumise hetkega saab järeldada, et VÕSRS § 9 lg-st 2 tulenebki eelnimetatud erand. Seega tuleb VÕSRS § 9 lg 2 järgi hakata kolmeaastast tähtaega arvestama
6. juulist 2002.

§ 135

lg 2 järgi lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel.

§ 136

lg 2 kohaselt saabub tähtpäev aastates arvutatava tähtaja korral viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Viimase aasta vastava kuu vastavaks päevaks on päev, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Praegusel juhul oli tähtaja alguseks 1. juuli 2002. Tähtaja möödumist täpsustatakse

§ 137

lg-s 1, mille kohaselt möödub päevades või suuremates ajaühikutes arvutatav tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, lõpeb tähtaeg reeglina vastaval päeval kell 24.

1. Erandina võib seadus ette näha, et tähtaeg ei möödu mitte tähtpäeval kl 24.00, vaid muul ajal. Kuna VÕSRS § 9 ei täpsusta tähtaja möödumist ega sätesta tähtaja möödumise kohta erandit, tuleb praegusel juhul hagi aegumise kolmeaastase tähtaja lõppemine määrata kindlaks üldreegli järgi. VÕSRS § 9 lg 2 järgi on tähtaja alguseks
2. juuli 2002, seega on

§ 136lg-s 2 nimetatud vastavaks päevaks 1.

juuli

1. Kuna seadus ei sätesta teisiti, möödub
2. juulil 2002 alanud hagi aegumise kolmeaastane tähtaeg

§ 137lg 1 kohaselt 1.

juulil 2005 kl 24.00.

§ 142

lg 1 teise lause kohaselt võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Lepingu rikkuja tahtlust ei eeldata, st seda peab tõendama hageja. Eeltoodud põhjendustel on 04.10.2007 esitatud hagi aegunud ning see tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Kuna hagi on aegunud, puudub vajadus tuvastada, kas hagejal on kostja vastu tõeline nõue, ning anda hinnang sellega seonduvatele poolte muudele väidetele. Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Taimi Kollom Kohtunik 3