KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Sibille Jüring istungisekretär Otsuse avalikustamise aeg ja koht
- detsembril
- a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Rüütli tänava kohtumaja kaudu Tsiviilasja number 2-08-4877 Tsiviilasi OÜ LEND INVEST PROPERTY hagi S.R. (R.) ja L.R. vastu 164 900 krooni nõudes Hagi hind 85 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ LEND INVEST PROPERTY, registrikood 11423057, asukoht Pikk t. 26-M3 Pärnu 80010, seaduslik esindaja Marko Langund, volitatud esindaja Annika Murulaid , AB Concordia Pärnu OÜ asukoht Rüütli t. 14 Pärnu 80010 Kostjad S.R. (R.), volitatud esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik; L.R. , volitatud esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik. Kohtuistungi toimumise aeg
- oktoobril 2008.a. RESOLUTSIOON Eeltoodu alusel ning lähtudes VÕS § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1, § 108 lg 1, § 113 ja § 140 lg 1, § 142 l g1, § 145 lg 1-2 ning § 396 lg 1, § 397 TsMS § 133 lg
- § 135, § 434-439 Rahuldada OÜ LEND INVEST PROPERTY hagi S.R. (R.) ja L.R. vastu osaliselt. Välja mõista solidaarselt S.R.’ilt (R.’lt) ja L.R.’lt põhivõlgnevus 85 000 (kaheksakümmend viis tuhat krooni) ja 8500 (kaheksa tuhat viissada) krooni on intressid ning viivised 71 400 (seitsekümmend üks tuhat nelisada krooni OÜ LEND INVEST PROPERTY kasuks ja jätta rahuldamata OÜ LEND INVEST PROPERTY viivise nõue, mis ei ole hagi esitamise päevaks veel sissenõutavaks muutunud 2% ulatuses põhinõudest arvates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni. Kohtukulude jaotus Edasikaebamise kord Jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue. Hageja andis kostja S.R.’ile (R.) laenulepingu alusel, sõlmitud 04.12.07.. laenu 85 000 krooni, kostja sai laenu kätte smal päeval. Vastavalt lepingule pidi kostja laenu tagastama 28.12.
- Kostja pole laenu tagastanud. Hageja sõlmis kostja L.R.’ga 07.
- 07 käenduslepingu , millega nimetatud kostja käendas kostja S.R.’i (R.) laenu. Hageja palub rahuldada hagi täielikult ja välja mõista kostjatelt solidaarselt põhivõlgnevus 85 000 (kaheksakümmend viis tuhat krooni) ja 8500 (kaheksa tuhat viissada) krooni on intressid ning viivised 71 400 (seitsekümmend üks tuhat nelisada krooni hageja kasuks ning viivise nõue, mis ei ole hagi esitamise päevaks veel sissenõutavaks muutunud 2% ulatuses põhinõudest arvates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni. Kostjate vastuväited. Kostja S.R. (R.) hagile kirjalikult ei vastanud, kohtuistungil möönab, et on võtnud laenu „peab asja ära klaarima (tl. 46). Kostja pole nõus käendusega. Kostja L.R.’ga vaidleb hagile vastu, väites, et hageja on saanud tema allkirja käenduslepingule pettuse teel. Kostja väidab, et pole kunagi hagejaga käenduslepingut sõlminud, kuid kui ta 07.12.07 käis hageja juures taotlemas laenu, muude paberite hulgas kirjutas alla ka käenduslepingule. Kuna lepingute tekstid olid eesti keeles oli kostjal raske aru saada nende sisust. Kostja sai käenduslepingust teada temale kohtu poolt haginõude saamisega. Eeltoodust tulenevalt kostja hagi ei tunnista. Kostja soovib, et hagi tema vastu jäetakse rahuldamata ja sõlmitud käendusleping tühistataks. Kohtu õiguslik põhjendus. Kohus, kuulanud ära pooled ja uurinud ning analüüsinud antud asjas kogutud tõendeid järeldab, et nõude võib rahuldada osaliselt. Kostja S.R.’i (R.) osas vaidlus nõude üle puudub, kostja pole kogu menetluse käigus hagile vastu vaielnud. Kostja L.R. vastu esitatud nõude ja kostja vastuväidete osas jõudis kohus järgmisele järeldusele. 2
(3)Hageja seaduslik esindaja selgitab kostjate laenu- ja käenduslepingute kohta järgmist. Kostja S.R.’i (R.) on hagejalt võtnud laenu mitu korda viimati 04,12,07 summas 85 000 krooni, paar päeva hiljem helistas nimetatud kostja hagejale, et temal oleks veel vaja laenu 20 000 krooni juurde, hageja seaduslik esindaja selgitas kostjale, et laeu võib anda tema abikaasale, kui abikaasad sõlmivad vastastikune käendusleping oma laenude tagamiseks, hageja leppis ka kostjaga kokku aja, milla abikaasa võib lepingut sõlmima tulla. Kokkulepitud ajal oli kostja koos abikaasaga (kaaskostjaga) kohal, hageja esindaja väidab, et seletas kostjatele laenu saamise kõik asjaolud, samuti käenduslepingu olemust ja sisu. Kohus järeldab, et kuna eelpool toodud kokkulepitud asjaolud ja tegelikud asjaolud kattuvad, siis toimus tehing nagu hageja toimunut kohtule kirjeldab. Kostja S.R.’i (R.) võttis laenu 04.12.07. kostja L.R. 07.12.07, seega tõepoolest paar päeva hiljem. Vaidlustatud pole, et kostja L.R. saabus laenulepingut saama oma abikaasa poolt kokkulepitud ajal, selles võib järeldada, et kostja oli teadlik ja tegutses tahtlikult hageja poolt ettepandud tingimustel. Kostja L.R. teadis ja sai aru, et laenu saamiseks peab ta abikaasa laenu käendama. Kostja L.R. sai laenu, seega käendas ilma hageja poolse pettuseta oma abikaasa laenu. Kostja L.R. vastuväited hagile pole tõendamist leidnud. Rahuldamata tuleb jätta hageja viivise nõue, mis ei ole hagi esitamise päevaks veel sissenõutavaks muutunud 2% ulatuses põhinõudest arvates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni. Seda asjaolu tõttu, et hageja kõrvalnõue on peaaegu põhinõude suurune, nõuda üle kahe korra rohkem viisieid kui põhinõue ei vasta headele äritavadele, samuti headele kommetele ega tavalisele käitumisele. Asjaolu, et viivised ei tohi ületada põhinõuet vastab ka kohtupraktikale. Hageja kinnitas kohtule korduvalt, et põhinõude rahuldamisel kostjate poolt on ta nõus viiviseid vähendama. Rein Pokk Kohtunik 3
(3)