2-06-4569/8

2-06-4569 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 02. november 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-4569/34 Tsiviilasi VA hagi EAS-i vastu 36 300 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja VA (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja EAS (registrikood xxx, asukoht xxx), esindaja D Sotnikova Kohtustungi toimumise aeg 04.10.2007 Kohtuistungil osalesid Hageja Kostja esindaja RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata VA hagi EAS-i vastu 36 300 krooni nõudes.

2.Menetluskulude jaotus Menetluskulud täies ulatuses jätta hageja VA kanda.

Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb kostjal esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

1 2-06-4569 Asjaolud 1. 16.06.2004 N Š ja EAS sõlmisid õnnetusjuhtumikindlustuse lepingu, mille kohta väljastati kindlustuspoliis nr xxx (tl 20). Kindlustatud isikuteks olid NŠ, V P ja A Š .

08.07.2004 toimus Venemaa territooriumil õnnetusjuhtum.

2.EAS on õnnetusjuhtumikindlustuse lepingu alusel NŠ välja maksnud NŠ päevarahahüvitise kokku 16 800 krooni (9300 + 7500) perioodi 15.07.2004 – 08.09.2004 eest ja V P päevarahahüvitise 31 500 krooni perioodi 15.07.2004 – 21.10.2004 eest (tl 6-7, 25, 71-74).

Hageja nõue ja põhjendused 3. Hageja palub vastavalt 03.04.2006 esitatud hagiavaldusele välja mõista kostjalt maksmata jäänud kindlustushüvitise summas 36 300 krooni ja kohtukulud so riigilõivu 2 250 krooni.

Hageja tugineb oma nõudes VÕS §-le 537 lg 1 ja lg 2.

Hageja on soodustatud isik, mille kohta on kostjale saadetud vastava sisuga teade 31.03.2006 (tl

24).

4.Hageja selgitab 02.03.2006 ja 03.04.2006 avaldustes, et NŠ sattus õnnetusse Venemaal Kirovi linnas. Vastavuses lepingu tingimustele pöördus hageja 24 t jooksul lähimasse meditsiini asutusse ja täitis kõiki med. personali korraldused ja soovitused. Ravi jätkus Eesti territooriumil.

NŠ poolt oli täidetud kõik tema lepingulised kohustused (Tüüptingimused 100-2002).

Kostjaga on peetud kauaaegseid läbirääkimisi, kostja on pidanud ennast ülal ebakorrektselt.

Kostja on rikkunud oma kohustusi tahtlikult, mille tulemuseks NŠ südameatakk ja hüpertooniline kriis (tl 8).

Hageja on seisukohal, et kostja on põhjendamatult keeldunud osa kindlustuse väljamaksmisest.

5.15.05.2006 esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks kohtuistungit pidamata vastavalt TsMS § 407 lg 5, kuna kostja esitas vastuse pärast kohtu poolt määratud tähtaega s.o pärast 09.05.2006. Kostja ei esitanud taotlust vastamise tähtaja pikendamiseks ega tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu.

6.15.05.2006 esitas hageja 12.05.2006 teatise, mille kohaselt on NŠ vastavuses VÕS § 167 üle andud VAle täieliku nõudmise AS E, mis on seotud kindlustuspoliisiga nr xxx (tl 79).

Eelnimetatud teade on kostjale esitatud 16.05.2006 (tl 81).

7.Hageja esitas 18.09.2007 avalduse hagi summa muutmiseks vähendades haginõuet 5000 kroonini, mis koosneb: õnnetusjuhtumi kompensatsioonist 1000 krooni NŠ ; VA kokkuleppe järgi 1000 krooni; ja autoga avariikahjumi kompensatsioon 3000 krooni (tl 90).

8.18.09.2007 esitas hageja taotluse vaheotsuse tegemiseks hagi aegumise kohta. Avalduses leiab hageja, et hagi esitamise aegumise tähtaeg on 10 aastat vastavalt TsÜS § 146 lg 4.

9.Kohtuistungil jäi hageja oma taotluste juurde ja palus teha tagaseljaotsuse, vaheotsuse ja osaotsuse.

Kohtuistungil esmalt selgitas hageja, et ta ei saa öelda kas ta soovib 36 300 krooni või 5000 krooni väljamõistmist, et selleks oleks tal vaja vaheotsust. Edaspidiselt hageja selgitas, et ta soovib hagi rahuldamist nõude osas, mille ta sai NŠ summas 36 300 krooni ja selle nõude osas võib teha osaotsuse ja ta soovib, et arutatakse ka nõuet, mille ta esitas 18.09.2007 avalduses hagi summa muutmiseks ja mis puudutab tema isiklikku kindlustusjuhtumit.

2 2-06-4569 Kostja vastuväited 10. Kostja hagi ei tunnista.

11.Kostja leiab, et nõue on aegunud ja palub kohaldada aegumist.

Tulenevalt VÕS §-st 475 lg 3 tuleb esitada hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul alates taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. 01.01.2005 saatis kostja NŠ teate, milles selgitas kindlustusvõtjale kindlustuslepingust (poliis xxx) tulenevaid hüvitamise aluseid ning teatas osalisest kindlustushüvitise taotluse rahuldamata jätmisest. Samas teate selgitas kostja aegumistähtaja õiguslikest tagajärgedest. Hagi on esitatud 31.03.2006, seega enam kui aasta hiljem 12. Kostja leiab, et hageja ei ole õigustatud isik hagi esitama ja palub tulenevalt §-st 371 lg 2 menetlus lõpetada.

Kostja ja Nina Š a vahel 16.04.2004 sõlmitud õnnetusjuhtumikindlustuse lepingus on soodustatud isikuks märgitud V P . Antud kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on tingimused Q 100*2002 (tl 55-59), õnnetusjuhtumikindlustuse avaldused nr xxx/1, xxx/2 ja xxx/3 (tl 52,54).

Õnnetusjuhtumikindlustuse avalduse nr xxx/1 kohaselt on soodustatud isikuks V.P (tl 75).

Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimuste Q 100*2002 § 4 kohaselt on soodustatud isik kindlustuslepingus määratud füüsiline või juriidiline isik, kellele pärast kindlustatu surmaga lõppenud kindlustusjuhtumit makstakse välja surmajuhtumihüvitis. Soodustatud isikut võib kindlustuslepingu kehtivuse ajal kindlustusvõtja soovi korral ja kindlustatu nõusolekul muuta.

Kuna kindlustuslepingu kehtivus sai läbi kindlustusperioodi lõppemisega 16.06.2005, siis pole kindlustusvõtjal õigust tagantjärgi s.o 31.03.2006 soodustatud isikut määrata. Samuti pole käesoleval juhul tegemist surmajuhtumiga, mille korral kindlustushüvitise saajaks on soodustatud isik.

13.Kostja leiab, et ta on hüvitanud seoses õnnetusjuhtumiga vastavalt sõlmitud lepingule.

02.09.2004 maksis kostja NŠ õnnetusjuhtumikindlustuse lepingu alusel päevarahahüvitise 9300 krooni perioodi 15.07.2004 – 14.08.2004 eest, s.o põhjendatud töövõimetuslehel oldud aeg.

Täiendavate tõendite esitamisel hüvitas kostja 10.01.2005 NŠ lisaks veel 7500 krooni perioodi 15.08.2004 - 08.09.2004 eest. 10.01.2005 edastas kostja NŠ teate, milles keeldus kostja maksmast päevarahahüvitist perioodi 09.09.2004 -11.11.2004, kuivõrd sel perioodil viibis kindlustatu töövõimetuslehel seoses psühhiaatrilise ja gastroenteroloogilise diagnoosiga.

Nimetatud haigestumise seotus 08.07.2004 toimunud liiklusõnnetusega pole aga tõendatud.

Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimuste § 18 lg 1 p 6 kohaselt ei loeta kindlustusjuhtumiks ning hüvitamisele ei kuulu vaimuhaigus või arstliku diagnoosiga kinnitatud psüühikahäired ja nendega seotud vigastused.

30.05.2005 maksis kostja NŠ kui soodustatud isikule V.P päevarahahüvitise summas 31 500 krooni perioodi 15.07.2004 – 27.10.2004 eest.

Kostja on seisukohal, et perioodi 09.09.2004 – 11.11.2004 eest päevarahahüvitise maksmiseks puudub alus, kuna sel perioodil toimunud haigestumine ei ole seotud kindlustusjuhtumiga.

14.Kostja leiab, et käesolevas vaidluses tuleb kõrvale jätta kõik muud hageja nõuded sh hageja autoga seonduv, mis seondub teise kindlustuslepinguga. Hageja ei ole sellekohast hagi esitanud.

Käesolev vaidlus tuleneb õnnetusjuhtumikindlustuse lepingust nr xxx.

Kohtuotsuse põhjendused 3 2-06-4569 15. Kohus peab vajalikuks protsessiökonoomikast lähtuvalt lahendada kõik hageja esitatud taotlused kirjalikult käesolevas kohtuotsuses.

16.Kohus ei pea võimalikuks käesolevas tsiviilasjas teha tagaseljaotsust, kuna kostja esitas hagile vastuväited kohtu poolt antud tähtajaks. Hageja väide, et vastus ei saabunud tähtaegselt ei ole tõene, sest kostja esitas elektroonilisel teel vastuväited tähtaegselt (tl 44, 45). Materjalide väljatrükkimisel tekkis tehnilist laadi probleem, osa väljatrükitavast materjalist oli halvasti loetav. Kohus palus kostjal saata selgesti loetavad materjalid (tl 46, 47).

Kohus juhinduvalt tsiviilkohtumenetluse ülesandest (TsMS § 2) ei pea vajalikus pidada eraldi istungeid vahe- ja osaotsuste tegemiseks, kohus ei näe takistusi asja arutamiseks 04.10.2007 kohtuistungil.

17.Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

Vastavalt märkele pooltele saadetud kohtukutsel kohustas kohus pooltel esitama kõik taotlused, tõendid ja vastuväited 20 päeva enne kohtuistungit, seega hiljemalt 14. septembriks (tl 84-87).

Kohtukutse sai hageja kätte 28.06.2007 ja kostja 26.06.2007 (tl 88, 89). Seega oli pooltel piisavalt aega taotluste ja tõendite esitamiseks.

18.Käesoleva vaidluse lahendamisel lähtub kohus hageja poolt 02.03.2006 ja 03.04.2006 avaldustes esitatud asjaoludest ja nõudest.

Kohus soovib rõhutada, et käesolevas otsuses lahendab kohus nõuet, mis on esitatud 16.06.2004 NŠ ja EAS-i vahel sõlmitud õnnetusjuhtumikindlustuse lepingu alusel, mille kohta väljastati kindlustuspoliis nr xxx. Kindlustusjuhtum toimus 08.07.2004 Venemaa territooriumil.

Kohus jätab tähelepanuta hageja selgitused, et ta sooviks sama tsiviilasja raames arutada ka temaga seotud kindlustusjuhtumeid. Eelnimetatu ei ole võimalik, kuna selle eelduseks olevat hagi ei ole kohtule esitatud.

19.Vaidlust ei ole, et 16.06.2004 NŠ ja AS E sõlmisid õnnetusjuhtumikindlustuse lepingu, mille kohta väljastati kindlustuspoliis nr xxx (tl 20, 52). Eelnimetatud lepingu sõlmimiseks on täidetud nõutavad avaldused (tl 54, 75, 76). Kindlustatud isikuteks olid NŠ, V P ja A Š (tl 20, 52).

NŠ tasus lepingu sõlmimise päeval ettenähtud kindlustusmakse (tl 19, 53).

Vaidlust ei ole selles, et kostja on õnnetusjuhtumikindlustuse lepingu alusel NŠ välja maksnud NŠ päevarahahüvitise kokku 16 800 krooni (9300 + 7500) perioodi 15.07.2004 – 08.09.2004 eest ja V P päevarahahüvitise 31 500 krooni perioodi 15.07.2004 – 21.10.2004 eest (tl 6-7, 25, 7174). Hageja on esitanud kohtule selle perioodi kohta NŠ töövõimetuslehed (tl 32,33). Vastavalt kindlustuspoliisile nr xxx/1 oli soodustatud isikuks V P (tl 30).

20.VÕS § 475 lg 3 kohaselt kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale taotluse kindlustusandja kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ja kindlustusandja teatab kirjalikult taotluse rahuldamata jätmisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Kindlustusandja ei vabane täitmise kohustusest, kui ta ei teata oma vastuses kindlustusvõtjale üheaastase tähtaja möödumise õiguslikust tagajärjest.

Eeltoodu põhjal saab teha järelduse, et hagi tuleb esitada kohtule 1 aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Seega aegumise tähtaeg on 1 aasta mitte 10 aastat nagu hageja arvab.

4 2-06-4569 Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on kindlustusvõtjale NŠ 10.01.2005 kuupäevaga saatnud teate kindlustushüvitise perioodi 09.09.2004 – 11.11.2004 maksmata jätmise kohta, kuna puudub maksmiseks alus (tl 29). Teade sisaldab ka selgitusi aegumise tähtaja kohta. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendit, millest nähtuks millal NŠ eelmärgitud teate kätte sai. Kostja esindaja selgituse kohaselt ei ole neil tõendit, mis kinnitaks täpset aega teate kättesaamisest. Hageja ei ole nimetanud kuupäeva millal NŠ teate kätte sai. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et ei saa täpselt määrata aegumistähtaja kulgemise algust, kuna ei ole võimalik tuvastada teate kättesaamise aega.

Kohtule esitatud poolte vahelisest kirjavahetusest saab kohus teha järelduse, et NŠ esitas täiendavaid töövõimetuslehti, mille alusel ta esitas täiendavaid nõudeid kostjale ja millele kostja vastas 2005 aasta veebruaris, märtsis, aprillis ja mais (tl 27, 28, 66, 67, 68, 69, 71).

Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et 02.03.2006 esitatud hagi tuleb pidada mitte aegunuks.

21.VÕS § 537 lg 1 sätestab, et kindlustusvõtjal on õigus määrata kindlustusandja nõusolekuta soodustatud isikuks kolmas isik ja seda muuta, isegi juhul, kui soodustatud isik oli lepingus nimetatud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt saab soodustatud isik õiguse nõuda kindlustusandjalt täitmist alles kindlustusjuhtumi toimumisel.

Nina Š a ja kostja vahel 16.04.2004 sõlmitud õnnetusjuhtumikindlustuse kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on tingimused Q 100*2002 (tl 55-59), õnnetusjuhtumikindlustuse avaldused nr xxx/1, xxx/2 ja xxx/3 (tl 54, 75, 76). Õnnetusjuhtumikindlustuse avalduse nr xxx/1 kohaselt on soodustatud isikuks V.P (tl 75). Õnnetusjuhtumikindlustuse tingimuste Q 100*2002 § 4 kohaselt on soodustatud isik kindlustuslepingus määratud füüsiline või juriidiline isik, kellele pärast kindlustatu surmaga lõppenud kindlustusjuhtumit makstakse välja surmajuhtumihüvitis.

Soodustatud isikut võib kindlustuslepingu kehtivuse ajal kindlustusvõtja soovi korral ja kindlustatu nõusolekul muuta. Kuna kindlustuslepingu kehtivus sai läbi kindlustusperioodi lõppemisega 16.06.2005, siis pole kindlustusvõtjal õigust tagantjärgi s.o 31.03.2006 soodustatud isikut määrata. Samuti pole käesoleval juhul tegemist surmajuhtumiga, mille korral kindlustushüvitise saajaks on soodustatud isik.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei saa olla soodustatud isikuks.

22.Hageja esitas 15.05.2006 kohtule 12.05.2006 teatise, mille kohaselt on NŠ vastavuses VÕS § 167 üle andud VA täieliku nõudmise AS E, mis on seotud kindlustuspoliisiga nr xxx (tl 79).

Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et hagejal puudus hagi esitamise ajal nõue, kuna nõude loovutamine toimus üle kahe kuu hiljem hagi esitamisest. Seega hagi esitati ennatlikult. Samas peab kohus arvestama, et nõude loovutamine on oluline, mida tuleb käesolevas vaidluses arvestada. Kohus leiab, et käesolevas vaidluses on hageja kohane.

23.VÕS § 548 kohaselt on kindlustusandja kohustus hüvitada õnnetusjuhtumi toimumisel lepingus kokkulepitud summa vastavalt kokkulepitud viisil.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 09.09.2004-11.11.2004 ja 24.01.2005 - 25.02.2005 viibis NŠ töövõimetuslehel seoses haigestumisega - psühhiaatrilise ja gastroenteroloogilise diagnoosiga. (tl 34-36). Eeltoodu on tõendatud kohtule esitatud ravikaartide ja väljavõttega haigusloost (37-40).

Õnnetusjuhtumikindlustuse kindlustuslepingu lahutamatu osa tingimuste Q 100*2002 § 18 lg 1 p 6 kohaselt ei loeta kindlustusjuhtumiks ning hüvitamisele ei kuulu vaimuhaigus või arstliku diagnoosiga kinnitatud psüühikahäired ja nendega seotud vigastused Kohus asub seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et kindlustatu töövõimetuslehel viibimine 09.09.2004-11.11.2004 ja 24.01.2005 - 25.02.2005 seoses psühhiaatrilise ja 5 2-06-4569 gastroenteroloogilise (kaksteistsõrmiku haavand) diagnoosiga oleks seotud 08.07.2004 toimunud liiklusõnnetusega.

Kohtule on esitatud tõend, millest nähtub, et kostja enne keeldumist on konsulteerinud ka arstiga, kes on koostanud arvamuse kahjukäsitlustoimikusse (tl 63).

24.Kohus, kuulanud ära hageja, kostja esindaja ja tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

25.Peale 04.10.2007 esitatud elektrooniliselt digitaalallkirjata materjalid jätab kohus tähelepanuta.

Menetluskulud 26. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus menetluskulud täielikult hageja kanda.

27.Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Maire Lukk Kohtunik 6

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.