← Eesti

2-07-14014/26

Obsah (6)§ 117§ 119§ 109§ 110§ 38§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Malle Seppik, Imbi Sidok Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-14014 Ts

§ 117

tähenduses võlgniku lähikondseks.

§ 119

lg 1 kohaselt tuleb tagastada lisaks saadule ka sellest saadud viljad ja muu kasu. Seega on kostja kohustatud hagejale tasuma raha kasutamise eest intressi, mis hagiavalduse esitamise seisuga moodustab 45 382 krooni. Lepingut ei sõlmitud kavatsusega osta või müüa teenust ja selle lepingu alusel konkreetset teenust ei osutatud. Tunnistaja ütlustega leidis kinnitust, et ettemaks oli mõeldud OÜ Airways stardikapitaliks. Hageja palus tunnistada tühiseks või kehtetuks 15.05.2006 hageja tehtud kaks tehingut, mille kohaselt kanti kostjale üle 700 000 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 700 000 krooni ja intressi põhivõlgnevuse täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejal endal puudub veendumus, kas tal on kostja vastu nõue või mitte. See ei ole heas usus käitumine. Hageja ja kostja sõlmisid 14.02.2006 lepingu, mille objektiks oli osutada hagejale teenuseid, mis on seotud lennuki LJ-55 hooldamisega. Kostja ülesandeks oli vahendada hagejale tema äritegevuseks vajalike teenuste saamist Saksamaal, Rootsis ja Venemaal. Kostja ei osutanud hagejale lennuki hooldusteenust, vaid korraldas teenuse osutamist kolmandate isikute poolt. Vahendus- ja organiseerimisteenuse osutamise ja sellega kaasnenud kulude katteks väljastas kostja hagejale arved. Kui hageja nõue on suunatud rahaliste ülekannete tühiseks tunnistamiseks, siis vastavalt TsÜS § 98 2

(9)lg-le 1 toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hageja ei ole seda kostjale teadaolevalt teinud. On arusaamatu, mis alusel saaks näilikuks pidada 15.05.2006 teostatud kahte rahalist makset. Kui hageja soovib

§ 109

lg 1 alusel tehingut kohtulikult kehtetuks tunnistada, on hageja seisukohal, et hageja ja kostja vahel eksisteerib kehtiv õigussuhe, mille kehtetuks tunnistamist ta taotleb. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue selge. Pooltevaheline vahendusleping on realiseerunud. OÜ Airways on vahendusteenuse osutanud ja hageja on teenuse saanud. Hagejal puudub võimalus summa tagasivõitmiseks. Tunnistaja ütluste põhjal on selge, et tegemist oli hoolduse vahendusega. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tegemist tavapärase tehinguga, mille rahaline maht ei ületa antud valdkonnas kehtivaid tavasid ja sama teenuse eest tasumisele kuuluvaid summasid. Võlausaldajate kahjustamine puudub, vastasel juhul kuuluks hagejalt lennuki teeninduse vahendamise tasud väljamõistmisele vastavalt alusetult rikastumise sätetele. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas kehtetuks OÜ Agrata Aviation (pankrotis) poolt OÜ-le Airways 14.02.2006 lepingu alusel 15.05.2006 teostatud rahalise kohustuse täitmine summas 700 000 krooni. Kohus kohustas OÜ-d Airways tagastama OÜ Agrata Aviation (pankrotis) pankrotivarasse 700 000 krooni. Kohus mõistis OÜ-lt Airways välja sissenõutavaks muutunud intressid 45 382 krooni OÜ Agrata Aviation (pankrotis) kasuks. Kohus määras mõista OÜ-lt Airways välja intress OÜ Agrata Aviation (pankrotis) kasuks summas, mis vastab Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavale viimasele intressimäärale alates hagiavalduse esitamisest, s.o 13.04.2007 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis menetluskulud OÜ Airways kanda.

§ 109

lg 1 kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. 30.08.2006 algatas Harju Maakohus Agrata Aviation OÜ pankrotimenetluse ja 20.12.2006 otsusega kuulutati välja hageja pankrot. Pankrotihalduriks määras kohus Kalev Mägi. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja hagejale 25.04.2006 arve nr 04/01, milles palus tasuda 450 000 krooni lennuki LJ-55 hooldamise eest (tl 7). 15.05.2006 esitas kostja hagejale arve nr 05/01, milles palus tasuda 250 000 krooni ”Esindamise (Saksamaal ja Rootsis) ja teenuste eest (lennuki LJ-55 hooldamisel)”(tl 8). 15.05.2006 tasus hageja mõlemad arved, kandes kostjale üle 700 000 krooni (tl 9).

§ 110

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis tehti ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. OÜ Agrata Aviation (pankrotis) muutus 14.02.2006 lepingu alusel 15.05.2006 väljamakse teostamise tõttu maksejõuetuks ning 700 000 krooni tasumisega kahjustati hageja teiste võlausaldajate huve. Hageja pankrotimenetluses esitasid nõudeid 8 võlausaldajat, kokku 100 000 000 krooni ulatuses (tl 142). Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja juhatuse liikmeks ja osanikuks oli vaidlusalusel perioodil sama isik – V. S.. Samuti on V. S. kostja asutaja. Pooltevahelise 14.02.2006 teenuste osutamise lepingu on hageja ja kostja poolt allkirjastanud V. S. (tl 52-53). 3

(9)

§ 117

lg 2 p 1 ja 2 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik ja juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest ning p 5 kohaselt juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi. Kohus nõustus hagejaga, et hageja ja kostja olid vaidlusalusel perioodil lähikondsed. Kostja pidi hageja majandustegevuse üle võtma ning sai hagejalt majandustegevuse alustamiseks rahalised vahendid (tl 140), mis kohtu hinnangul ongi ühine oluline majanduslik huvi. Kostja hinnangul oli tegemist tavapärase majandustegevusega, hageja sai kostjalt 14.02.2006 lepingu alusel lennuki LJ-55 hooldustööde vahendusteenust ning oli kohustatud selle eest tasuma (tl 142). Kohus kostjaga ei nõustu, et 700 000 krooni ei tasutud tavapärase majandustegevuse raames. Tunnistaja V. S.i ütluste kohaselt (tl 139) teostati 15.05.2006 maksed seetõttu, et kostjal oleks hageja tegevuse ülevõtmise järgselt rahalisi vahendeid. Kohtu hinnangul teostati 15.05.2006 maksed kostja kasuks, tema majandustegevuse alustamiseks, kahjustades ühtlasi teisi hageja võlausaldajaid. Makse teostamise tulemusel ei olnud hagejal rahalisi vahendeid täita oma kohustusi teiste võlausaldajate ees. Kostja hinnangul võlausaldajate kahjustamine puudub, kuna vastasel juhul kuuluks hagejalt lennuki hooldamise vahendamise tasud väljamõistmisele vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kohtu hinnangul leidis tõendamist, et hageja ei saanud kostjalt 700 000 krooni väärtuses lennuki hoolduse vahendusteenust. Kostja sellekohased väited on ümber lükatud tunnistaja V. S.i ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt olid 15.05.2006 maksed ettemaks tulevase teenuse eest. Tunnistajal ei olnud konkreetset ettekujutust, millal teenus võib tekkida. Tunnistaja ütluste kohaselt oli edaspidi plaanis, et kostja hakkab ehitama angaari lennuväljale ja see summa oli arvutatud tasutud 700 000 krooni sisse. Kohus ei pidanud usaldusväärseks tunnistaja ütlusi selle kohta, et ilma OÜ Airways vahendustegevuseta ei olnud hagejal võimalik temale kuuluvale lennukile LJ-55 hooldust saada. Vaidlust ei ole, et hageja ja lennuki hooldust pakkuva Lufthansa Bombardier GmbH vahel on sõlmitud hooldusleping. Tunnistaja ütluste kohaselt toimus ajal, mil tunnistaja oli veel OÜ-s Agrata Aviation, lennuki Saksamaale hooldusesse saatmine selliselt, et tunnistaja helistas Lufthansa Bombardier GmbH-sse ja ütles, et lennuk on vaja hooldusesse tuua. Majanduslikult ei ole põhjendatud, et pärast tunnistaja lahkumist OÜ-st Agrata Aviation, oli hooldusesse pöördumiseks vajalik OÜ Airways vahendusteenuse kasutamine ning selle eest kostjale 700 000 krooni tasumine. Kuivõrd 10.02.2006 lepingu alusel 15.05.2006 teostatud rahalise kohustuse täitmisega lähikondsele kahjustati teadlikult hageja võlausaldajate huve, tunnistab kohus pooltevahelise tehingu

§ 110lg 1 p 2 alusel kehtetuks.

Hageja on õigustatud tagasi nõudma kostjale ülekantud 700 000 krooni.

§ 119

lg 1 kohaselt, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Kostja on 700 000 krooni kasutanud, intress on tasu raha kasutamise eest. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 700 000 krooni, sissenõutavaks muutunud intress 45 382 krooni ning intress kuni kohustuse täitmiseni. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonide intressimäär kuni 01.07.2006 oli 2,75% ja pärast seda 3,5%. Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele intressid enne 01.07.2006 105,20 krooni päevas ja alates 01.07.2006 kuni hagiavalduse esitamiseni 133,90 krooni päevas, kokku 45 382 krooni (75 päeva x 105,20 + 279 päeva x 133,90). Hageja esitas oma nõude kahel alternatiivsel alusel. Pankrotiseadus sisaldab eriregulatsiooni võlausaldajate huve kahjustavate tehingute tagasivõitmiseks. Kuna kohus rahuldab hageja nõude

§ 109ja 110 alusel, ei analüüsi kohus hageja alternatiivset nõuet TsÜS § 89 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel. 4

(9)Apellatsioonkaebuse põhjendused OÜ Airways palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata; nõuda AB-lt Grafair välja tõendid, mis kinnitavad hoolduse vahendusteenuste osutamist OÜ-le Agrata Aviation (pankrotis) kuuluvale lennukile nr LJ-55; jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse tegemise. Maakohus andis TsMS § 232 lg-t 1, TsMS § 435 lg-t 1 ja TsMS § 436 rikkudes ebaõige hinnangu hagi põhjendatusele. Pooled sõlmisid 14.02.2006 lepingu, mille objektiks oli osutada hagejale teenuseid, mis on seotud lennuki nr LJ-55 hooldamisega, esindada hagejat ja vahendada tema äritegevuseks vajalike teenuste saamist Saksamaal, Rootsis ja Venemaal. Järelikult nägid pooled ette, et kostjal on kohustus hagejat esindada ning osutada ja vahendada hageja äritegevuseks vajalikke teenuseid lennundustegevusse puutuvates küsimustes. Lepingupoolte kaugemaks eesmärgiks oli hageja lennundustegevuse ülevõtmine kostja poolt, mida kinnitavad tunnistaja V. S.i ütlused: „Airways pidi edaspidi tegelema just lennundusprojektiga”, „Airways’il oli plaanis Agrata Aviation’i tegevus üle võtta ja seetõttu sõlmitigi see leping.”, „Leping oli ette valmistatud seoses sellega, et osa Agrata Aviationi kohustusi pidi üle minema Airwaysile”, „Plaan oli, et lennunduse osas võetakse Agrata Aviation’i tegevus üle.”. Täiendavalt selgitas S.: „Airways pidi kõik lennukiga seotud hooldustööd Agrata käest ära võtma. Vaheteenuse osutamine pidigi toimuma siis, kui Agrata lennundusega seotud kohustused antakse üle Airwaysile”. Tellimuslendude pakkumine ning õhusõidukite ost-müük ja rent olid vaid paar hageja tegevusaladest, millele hageja keskendus oma esimestel tegevusaastatel. Äriregistri andmetel tegeles hageja lisaks transpordivahendite ostu, müügi ja rendiga, konsultatsiooniga, vedude ekspediitorteenuste, veoste hoidmise, ümbertöötlemise, pakkimisega jne. Seoses teiste kohtulahenditega, mis tulenevad hageja pankrotimenetlusest, sai kostjale hiljuti teatavaks, et hageja sõlmis 2005.a liisingulepingud SIA-ga Unilizings 350 raudteevaguni ostmiseks ning rentis nimetatud vaguneid edasi allrentnikule, AS-ile AVR Transservice. Tunnistaja V. S.i ütlused kinnitavad, et hageja võttis oma kolmandal tegevusaastal eesmärgiks orienteeruda lennundusteenuse osutamiselt ümber transpordivahendite ostule-müügile-rentimisele, sh raudteeveeremi rentimisele. Seoses sellega loodi kostja näol uus äriühing, kes pidi üle võtma hageja senise lennundusteenuse pakkumisega seonduva tegevuse. Lepingu sõlmimise ajal kuulus vaidlusalune lennuk hagejale, seda kinnitavad hageja endise juhatuse liikme V. S.i ütlused: „Agrata Aviation oli selle lennuki omanik.” Asjaolu, et hageja on lennuki omanik ka käesoleval ajal, kinnitavad hageja seadusliku esindaja ütlused kohtuistungil: „Viimati oli see lennuk Rootsi lennusõidukite registris. Hageja usub, et lennuk on ebaseaduslikult tema omandist välja läinud.“ Vastavalt hageja endise juhatuse liikme ütlustele kohtuistungil, ei tegelenud hageja kui lennuki omanik lennuki opereerimisega vahetult: „Agrata Aviation selle lennukiga ise ei opereerinud. Alates 2006.a opereeris selle lennukiga üldse Rootsi firma Grafair.” Tunnistaja V. S. kinnitas, et „Mina Agrata Aviationi nime all sõlmisin hooldustööde jaoks lepingu Bombardieriga.” Hageja seaduslik esindaja kinnitas kohtuistungil: „Lufthansa Bombardier on esitanud arveid teostatud tööde eest 2006.a keskpaigast. Mul puuduvad andmed, et keegi oleks teostanud vahendustöid. Ma ei tea, kes korraldas vahendust või, et seda üldse oleks olnud.” 5
(9)Pidades silmas hageja huvisid lennundustegevuse üleandmiseks kostjale, asus kostja juba 2006.a kevadel teostama lennuki omaniku ülesandeid suhtluses Rootsi operaatorfirmaga AB Grafair ning Saksamaa hooldusfirmaga Lufthansa Bombardier. Selliste ülesannete hageja huvides täitmise hüvitamiseks kohustus hageja maksma kostjale tasu vahendus-, hooldus- ja esindusteenuse osutamise eest lepingu alusel. Vastavalt V. S.i korduvatele ütlustele, oli vaidlusaluste arvete alusel tasutud summade näol tegemist osaliselt juba osutatud teenustega, kuid enamjaolt ettemaksudega tulevikus osutavate teenuste eest. S. kinnitas: „Raha oli üle kantud aastal 2005 mais, tegemist oli ettemaksuga tulevaste tehingute eest.”, „Esimene arve 25.04.2006 summas 450 000 krooni, selleks ajaks oli mingeid hooldustöid juba ka teostatud. Pidevalt toimus mingeid töid. [...] Tegemist oli ettemaksuga tulevase teenuse eest, mis oli Airwaysi ja Agrata vahel kokku lepitud. Mul polnud konkreetset ettekujutust, millal see teenus võib tekkida. [...] Teine arve 15.05.
  1. aasta summas 250 000 krooni on samuti minu poolt allkirjastatud. Selleks hetkeks polnud teenust veel osutatud, tegemist oli ettemaksuga.” Kohus rikkus TsMS § 435 lg-t
  2. Kohus käitus ennatlikult, jättes rahuldamata kostja taotluse täiendavate tõendite väljanõudmiseks AB-lt Grafair. Kohus pidi uurima kohtuistungil selgunud uusi asjaolusid, mille kohaselt hageja asemel võidi teenuseid osutada AB-le Grafair. Tunnistaja ütlustest kohtuistungil selgusid uued asjaolud: hageja kui lennuki omanik ise lennukiga ei opereerinud, seega võttis lepingu alusel osutatavaid teenuseid vastu operaatorfirma; arvete alusel hageja poolt kostjale üle kantud 700 000 krooni oli mõeldud ettemaksuna tulevikus kostja poolt hagejale osutatavate teenuste eest; Lufthansa Bombardier esitas arveid lennukile teostatud hooldustööde eest alates 2006.a keskpaigast; hageja ei oma ülevaadet, mis ulatuses teostati lennukile hooldustöid pärast 2006.a ning kui palju on hageja tasunud hoolduskulusid 2006.a kuni käesoleva ajani. Kostjale teadaolevalt ei ole pooled lepingut üles öelnud, seega on leping jõus. Asjaolu, et Lufthansa Bombardier on alates 2006.a keskpaigast osutanud hagejale lennuki hooldusteenust ja uusi hoolduse vahendamise teenuse lepinguid ei ole teadaolevalt sõlmitud, viitab, et kostja osutas alates 2006.a keskpaigast hagejale lepingus kirjeldatud teenuseid, mille eest on eelnevalt tasutud arvete alusel. Seega, kui hageja väidetavalt ei ole niisuguseid teenuseid saanud, võis vastavad teenused vastu võtta AB Grafair kui lennuki operaatorfirma. Tuginedes nimetatud asjaoludele asus kostja kohtuistungil seisukohale, et kostja on reaalselt hagejale lepingu alusel teenuseid osutanud, seega arvete alusel tasutud summad on realiseeritud ning hageja on teenused saanud. Seoses sellega esitas kostja lepinguline esindaja kohtule taotluse lennuki hoolduse vahendusteenust tõendavate dokumentide väljanõudmiseks AB-lt Grafair. Kohus jättis kostja taotluse rahuldamata põhjendusel, et see ei anna selles menetluses midagi juurde, menetlus on piiratud lepingu ja arvetega ning taotlus esitati hilinemisega. Kostja esitas kohtu tegevuse kohta vastuväite, tuginedes TsMS §-le
  3. Kohus jättis kostja vastuväite määrusega rahuldamata. Kohus tegi vastuväite rahuldamata jätmisega oma tegevuses vea. Lepinguga kohustus kostja osutama hagejale teenuseid ja hageja nende eest kostjale tasuma. Lepingu p 3.1 kohaselt kuulub tasu maksmisele vastavalt esitatud arvetele igakuiselt, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Pooled ei leppinud kokku, et arved esitatakse pärast teenuse osutamist. Seega võisid pooled esitada arveid ja teostada ülekandeid ka tulevikus osutatavate teenuste eest ettemaksuna. Arvete alusel teenuste osutamise tuvastamisel on oluline asjaolu, et lennuki opereerimisega tegeles 6
(9)AB Grafair ja mitte hageja ise. Kui vastavate tõendite saamisel leitakse, et AB Grafair võttis hageja esindajana vastu 700 000 krooni väärtuses kostja vahendustegevuse tulemusel saadud lennuki hooldusteenuseid, tuleb arved lugeda realiseerituks ja teenused osutatuks. Sellest tulenevalt ei ole hageja võlausaldajate huve kahjustatud ja hageja tagasinõudeõigus muutub põhjendamatuks. Väär on kohtu seisukoht, et kostja hilines tõendite väljanõudmise taotlusega. Võimalus, et lepingu alusel võis hageja asemel teenuseid vastu võtta hoopis AB Grafair, sai kostjale teatavaks alles kohtuistungil ja kostja ei saanud kujundada antud küsimuses oma seisukohti varasemalt. Kostja osundas, et tal puudus teadmine tunnistaja V. S.i oskuse kohta anda ütlusi vaid kuni 18.05.2006 toimunu kohta. Kohus hindas vääralt asjas kogutud tõendeid. Vastuolus TsMS § 232 lg-ga 1 rikkus kohus oma kohustust hinnata kõiki tõendeid seadusest juhindudes igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kohus rahuldas tagasivõitmise hagi osaliselt põhjusel, et arvete tasumisega kahjustati hageja võlausaldajate huve. Kohus tugines tunnistaja ütlustele, mille kohaselt 15.05.2006 teostatud maksed, seega vaid väiksem osa arvete alusel teostatud maksetest, teostati eesmärgiga tagada rahalised vahendid kostja majandustegevuse alustamiseks. Kohus lähtus nimetatud järelduses hageja paljasõnalistest ütlustest, et arvete tasumise eesmärgiks ei olnud mitte ettemaksete teostamine, vaid kostja stardikapitali loomine. Hageja rajas oma väite tunnistaja V. S.i ütlustele, et arvete alusel ülekantud summat võidi kasutada kostja majandustegevuse alustamiseks. Asjaolust, et ülekantud summat kasutati kostja tegevuse finantseerimiseks, ei saa järeldada, et kostjal ei olnud tahet ega tekkinud kohustust osutada lepingujärgseid teenuseid arvete alusel ülekantud summade väärtuses tulevikus ning et arvete tasumise eesmärgiks oli muu, kui lepingujärgsete teenuste eest tasumine ettemaksuna. V. S.i ütluste kohaselt oli arvete alusel teostatud maksete näol tegemist tavapäraste tehingutega, mille rahaline maht ei ületa antud valdkonnas kehtivaid tavasid ja sama teenuse eest tasumisele kuuluvaid summasid: „Teenus oli tavaline teenus, mis oli seotud lennukiga. Seotud on see litsentsidega, meeskonnaga jne, kõik mis on seotud lennundusprojektiga”, „700 000 krooni selle vahendusteenuse eest on tegelikult väike summa. Edaspidi oli plaanis, et Airways hakkab ehitama angaari lennuväljale ja see summa oli ka arvutatud selle summa sisse. [...] Lufthansa Bombardier ei võta jutule ilma, et kasutataks Hiiumaal asetsevat ettevõtet Airways, olenemata sellest, et on sõlmitud leping [...] Koostöö sisuks oli lisaks ka personali värbamine.” Kuivõrd arvete alusel tasutud summad kajastasid lepingu poolte reaalset tahet, mis arvestas mõlema poole huvisid, ei olnud tegemist võlausaldajate huve kahjustavate tehingutega. Kui esitatud arvete alusel teenuseid ei osutatud, võiks hagejal olla õigus nõuda arvete alusel tasutud summade tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel. Selles veendumiseks tuleb nõuda välja täiendavad tõendid AB-lt Grafair. Kostja palus kohtul nõuda välja täiendavad tõendid AB-lt Grafair. Kuna maakohus jättis kostja vastava taotluse rahuldamata, palub kostja tõendite väljanõudmiseks Tallinna Ringkonnakohtu abi. Kohus leidis, et OÜ Agrata Aviation (pankrotis) muutus 14.02.2006 lepingu alusel 15.05.2006 väljamakse teostamise tõttu maksejõuetuks. Kohus tugines asjaoludele, mida pooled ei arutanud ja mille üle antud kohtuasja poolte vahel puudus vaidlus. Kohus rikkus TsMS § 436 lg-d 3 ja 4. Hageja pankrotistumise põhjused seisnevad hageja võlausaldajate pikaajalises maksekohustuste rikkumises ning seetõttu suures ulatuses kahju kannatamises. 7
(9)Vastus apellatsioonkaebusele OÜ Agrata Aviation (pankrotis) ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja selle põhjendused Apellandi OÜ Airways osas kuulutas Harju Maakohus välja pankroti 30.10.2008.

§ 38

kohaselt pärast pankroti väljakuulutamist kasutatakse ärinime koos sõnaga “pankrotis“. Seega apellandi ärinimele tuleb lisada sõna“ pankrotis“. Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Hageja esitas kostja vastu nõude alternatiivselt kahel õiguslikul alusel, so. VÕS § 1028 lg 1 järgi, mis reguleerib alusetu rikastastumise alusel saadu väljanõudmist, ning

§ 110

lg 1 p 2 järgi, mis sätestab üldalusena tehingu tagasivõitmise selle teiselt poolelt. Hageja soovib kostjale ülekantud 700 000 krooni väljanõudmist. Ülekande aluseks olevat 14.02.2006 lepingut ei ole vaidlustatud. Poolte vahel tekkis õiguslik vaidlus selle üle, mis eesmärgil hageja kostjale raha üle kandis ning kas tegemist on 14.02.2006 lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmisega või mitte. Maakohus tuvastas alljärgnevad asjaolud: 1. Hageja osas algatati pankrotimenetlus 30.08.2006 ning pankrot kuulutati välja 20.12.2006. Vaidlusaluse ülekande tegi hageja 15.05.2006, so ühe aasta jooksul enne pankroti väljakuulutamist (t.lk. 9); 2. Kostja ja hageja olid lähikondsed

§ 117lg 2 p 6 tähenduses, neil oli ühine majanduslik huvi; 3.

15.05.2006 ülekande tegemisega kahjustati teisi võlausaldajaid. Kostja oli teadlik hageja majanduslikust olukorrast ning teiste võlausaldajate huvide kahjustamisest, sest mõlema äriühingu juhatusse kuulus üks ja sama isik V. S., kes on

§ 117lg 2 p 1 järgi võlgniku lähikondne.

Maakohus tunnistas kehtetuks 15.05.2006 teostatud rahalise kohustuse täitmise summas 700 000 krooni ning mõistis kostjalt välja nimetatud rahasumma

§ 110lg 1 p 2 järgi.

Apellant nõustub maakohtuga, et tegemist on rahalise kohustuse täitmisega ning see toimus tavapärases majandustegevuses. Kolleegium leiab, et maakohus on pankrotiseaduse sätteid kohaldanud ekslikult.

§ 109

lg 1 kohaselt tunnistab kohus

§-des 110- 114 sätestatud alusel kehtetuks tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ning kahjustab võlausaldajate huve. Riigikohtu tsiviilkolleegium 19.12.2007 otsuses nr 3-2-1-115-07 asus seisukohale, et

§ 113

sätestab pankrotimenetluses erandina ette rahalise kohustuse tagasitäitmiseks võlausaldajale rahalise kohustuse täitmise tühistamise võimaluse raha pankrotivarasse tagasisaamiseks ilma kohustust ennast kehtetuks tunnistamata. Rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine ei toimu

§ 110

järgi, milles on sätestatud tehingu tagasivõitmise üldalused, vaid

§ 113järgi.

Rahalise kohustuse tagasivõitmise nõude läbivaatamisel peab kohus kontrollima

§-s 113 sätestatud tagasivõitmise eelduste olemasolu, sh kas vaidlustatud sooritus kahjustas võlausaldajate huve. 8

(9)Kolleegium leiab, et

§-s 113 olevaid eeldusi rahalise kohustuse tagasitäitmiseks ei ole maakohus üldse arutanud ega kontrollinud, mistõttu antud puudust ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Hageja poolt esile toodud asjaoludel rahalise kohustuse täitis ta lähikondsele. PankS § 113 lg 1 p 3 järgi kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Seega oluliseks eelduseks rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks lähikondsete puhul on maksejõuetuks muutumise hetk. Kolleegium nõustub apellandiga, et pooled ei ole antud asjaolu üldse arutanud ning selle kohta puuduvad toimikus tõendid, kas hageja oli ülekande tegemise ajal maksejõuline ning kas ta muutus maksejõuetuks nimelt rahalise ülekande tulemusena. Et maakohus ei kohaldanud

§ 113

lg 1 p 3, siis ei pidanud ta vajalikuks teha kostjale ettepanekut tõendada, et võlgnik oli ülekande tegemise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks rahalise ülekande tegemise tagajärjel. Apellant leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Nimelt kohus ei osutanud abi täiendavate tõendite kogumisel. Õige on, et TsMS § 236 lg 2 annab poolele õiguse taotleda kohtult tõendite kogumist, kuid seda juhul, kui ta ise ei saa vajalikku ja asjakohast tõendit esitada. Kolleegium ei tuvastanud sellist vajadust kohtu abi kasutamiseks tõendite kogumiseks. Apellandi väidetel, tulenevalt pooltevahelisest 14.02.2006 lepingust, oli apellandil kohustus vahendada vastustaja äritegevuseks vajalikke teenuseid. Selleks suhtles ta Rootsi operaatorfirmaga Grafair ning Saksamaa hooldusfirmaga Bombardier. Esitatud arved tasuti tulevaste tehingute eest ning ei ole välistatud, et AB Grafair võis 2006.a. 700 000 krooni ulatuses vastustajale hooldusteenuseid osutuda ning selleks palus apellant kohtu abi AB-le Grafair järelepärimise saatmiseks. Kolleegium leiab, et TsMS § 230 lg 1 sätestab kostja kohustuse tõendada oma vastuväiteid. Puudub vaidlus selle üle, et kostja sai hagejalt 700 000 krooni ning tema kohustuseks oli tõendada, milleks nimetatud raha kasutati ja milliseid vahendusteenuseid ta osutas ja millises summas. Seega tuli kostjal tõendada, milliste kulude katteks raha anti ja esitada vastav raamatupidamuslik kulu arvestus (koos tõenditega). Selleks ei ole vajalik kasutada kohtu abi, et välja selgitada, kas kostja ise või tema vahendusel kolmas isik on hagejale mingit teenust osutanud. Nõue on esitatud kostja vastu ning kostja pidi teadma ja tõendama, milleks ta saadud raha kulutas. Apellant esitas taotluse täiendavate tõendite väljanõudmiseks AB-lt Grafair ka apellatsioonimenetluses. Kolleegium leiab, et eelnimetatud põhjustel tuleb apellandi taotlus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus tuleb otsustada tsiviilasja uuel läbivaatamisel. Mare Merimaa Malle Seppik Imbi Sidok. 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.