← Eesti

2-08-78984/2

Obsah (10)§ 415§ 322§ 407§ 468§ 367§ 1741§ 175§ 416§ 142§ 149

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohtu nimetus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtuniku nimi Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2009.a, Tall

§ 415

). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka 1

(3)menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Kohtule 24.10.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 19 959,47 krooni ja alates 25.11.2008.a viivis 0,25% tähtaegselt tasumata summast päevas iga laenusumma tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva kohta kuni kohtuotsuse täitmiseni. Hageja ja kostja sõlmisid 29.11.2007.a tähtajalise laenulepingu , millega hageja andis kostjale laenu summas 12 000 krooni. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressidega (kokkulepitud intressimäär oli 30%). Laenutähtpäev oli 15.11.2008.a. Kostja ei ole oma laenulepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täinud. Hageja teatas 03.07.2008.a kostjale võlgnevusest ning palus viivitamatult võlgnevuse koos viivisega likvideerida ja hüvitada tehtud kulutused. 29.08.2008.a teatas hageja kostjale teistkordselt tekkinud võlgnevusest ning palus viivitamatult võlgnevuse likvideerida. Lisaks eelnevale esitas hageja leppetrahvi nõude ning teatas, et kohustuse täitmata jätmisel täiendava tähtaja jooksul ütleb hageja lepingu üles. Kostja ei ole oma kohustusi vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja hoiatustele täitnud ka täiendava tähtaja jooksul. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 11 130,15 krooni, intressi laenu kasutamise eest summas 1 738,20 krooni, leppetrahvi summas 3 217,08 krooni, hageja tehtud kulutused summas 500 krooni, hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 3 374,24 krooni ning edaspidi 0,25% tähtaegselt tasumata summast päevas iga laenusumma tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva kohta kuni kohustuse täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulu summas 1 000 krooni. Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 322 lg 1 alusel.

§ 322

lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Antud juhul on menetlusdokumendid edastatud kostja emale 29.01.2009.a. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 15 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Vastavalt

§ 468

lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda 2

(3)kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 19 959,47 krooni, sh põhivõlgnevus 11 130,15 krooni, intress 1 738,20 krooni, leppetrahv 3 217,08 krooni, hageja tehtud kulutused 500 krooni, viivised 3 374,24 krooni ja alates 25.11.2008.a viivis 0,25% tähtaegselt tasumata summast päevas iga laenusumma tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva kohta kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus

§ 1741

lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja menetluskuluna riigilõiv summas 1 000 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama

§ 416sätestatud nõuetele.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (

§ 142

lg 1).

§ 142

lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni.

§ 149

lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Mai Grauberg Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.