Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Pangas või 221013921094 Hansapangas, märkides viitenumber 3100057358. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2175 krooni tütar M L-G ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.01.2008 kuni tütre täisealiseks saamiseni ja igakuine elatis summas 2175 krooni poeg A L -G ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.01.2008 kuni poja täisealiseks saamiseni. Kostja laste ülalpidamisest ja kasvatamises osa ei võta. Laste ülalpidamiseks kulub kuus keskmiselt 8700 krooni. Hageja on töövõimetuspensionär ning tema sissetulekuks on 7000 krooni. Andmed kostja sissetuleku ja vara kohta hagejal puuduvad. Menetluse käik Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt
§-le 394 ja kohustas teda vastama 20 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagi koos lisadega on kostja perekonnaliikmele (ema T G) 14.11.2008
ja § 315 lg 1 sätestatud viisil muu pädeva kohtuametniku (käskjalg) vahendusel kätte toimetatud.
Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamis-kohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr. 254 on kuupalga alammääraks 2008 kehtestatud 4350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni. Tulenevalt PKS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Perekonnaseadus (PKS) § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. 2 Menetluskulude jaotus Hageja kohtule kooskõlas
lg 4 menetluskulude nimekirja menetluskulude kindlaksmääramiseks tagaseljaotsuses ei esitanud. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 4 ei või hiljem nõuda menetluskulude hüvitamist
Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 sätestab, et riigilõivu ei võeta elatise hagi läbivaatamise eest. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.