§-de 76 lg 1; 84 lg 1; 101 lg 1 p1; 113 alusel kostjalt välja mõista: 1) 3000.- kr tagastamata põhinõue, 2999.- kr intress. Kostja vastuväited Kostja kohustus kirjalikult vastama 26.01.2009. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 13.09.2008 laenulepinguga nr OK-130908-1 loeb kohus tuvastatuks, et hageja andis kostjale laenu 3000.- kr ning kostja kohustus tasuma vastavalt sõlmitud maksegraafikule. 13.10.2008 saabus graafikujärgne esimese osamakse maksetähtaeg. Kostja oma kohustust ei täitnud. Lepingu p 4.1. kohaselt on krediidiandjal õigus leping üles öelda ja nõuda krediidi kohest tagastamist, kui leiab aset kasvõi üks alljärgnevatest sündmustest: krediidisaaja on olnud osaliselt või täielikult viivituses osamaksega ja krediidiandja on andnud talle täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks ja vaatamata sellele ei ole krediidisaaja oma võlgnevust tasunud. 29.10.2008 saatis hageja kostjale kirjaliku teatise, milles nõudis tekkinud võlgnevuse ja leppetrahvi tasumist ning hoiatas lepingu ülesütlemisest. Kostja lepingut täitma ei asunud. 06.11.2008 ütles hageja põhjendatult laenulepingu üles. Kostja on teatised kätte saanud. Kostja võlgnevus hageja ees on 3000.- kr. Lepingu p 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale krediidi kasutamise eest intresse 29,16% kuus. Hageja soovib põhjendatult 2999.- kr intressivõlgnevuse väljamõistmist ning nimetatud summa kuulub kostjalt väljamõistmisele.
lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.