ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel sõlmitud tellimuslepingutest tuleneva võla summas 56 526.37 krooni ja seisuga 28.11.2008 sissenõutavaks muutunud viivise 41 611.61 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis protsendimääraga 0,5% päevas põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni arvestusega alates 29.11.2008 ja menetluskulud. KOSTJA VASTUVÄITED Kohus loeb hagiavalduse koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega kostjale
lg 1 alusel kättetoimetatuks, kuivõrd need on üle antud kostja seadusliku esindajaga samas eluruumis elavale isikule 17.12.2008.a. Kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest Vastavalt
Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 2
lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskulu summas 26 410.57 krooni järgmiselt: 3 250 krooni riigilõivu hagimenetluses ning õigusabikulu summas 23 160.57 krooni.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Vastavalt
Hagi kohtule esitamisel on hageja tasunud riigilõivu summas 3 250.00 krooni. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 23 160.57 krooni (koos käibemaksuga).
lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule.
lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 50 000 krooni puhul 25 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 56 526.37 krooni. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 23 160.57 krooni vajalik ja põhjendatud. Vabariigi Valitsuse määrusega on sätestatud lepingulise esindaja kulude piirmäär arvestatuna kolmes kohtuastmes kokku. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist koos käibemaksuga summas 23 160.57 krooni. Asjas ei ole peetud ühtegi kohtuistungit ega esitatud ka kostja vastuväiteid. Kui hageja on pidanud vajalikuks sõlmida oma lepingulise esindajaga kokkuleppe, mille kohaselt ta kohustub oma esindajale 20 % sissenõutud summalt, on see hageja enda risk ning ei tähenda seda, et kostja peab nimetatud ulatuses menetluskulusid ka tasuma. Menetluskulud peavad olema vajalikud ja põhjendatud, mitte tulenema võlgnevuse suurusest. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 3 000 krooni ulatuses, millele lisandub käibemaks 540.00 krooni, kokku 3540.00 krooni. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud koos käibemaksuga summas 3 540.00 krooni ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 3 250 krooni, kokku 6 790 krooni. Tiia Mõtsnik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.